3-07-2285/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 25.aprillil 2008.a. Tallinnas Haldusasja number 3-07-2285 ... Haldusasi AS-i „Tallink Grupp“ kaebus Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalituse 7.09.2007.a. ettekirjutuse nr 6-9/4/1369-2 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.04.2008.a. Menetlusosalised kaebaja AS „Tallink Grupp” esindaja advokaat Madis Saar, vastustaja Tervisekaitseinspektsiooni esindaja Tõnu Kaur

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tühistada ettekirjutus osas, millega kohustatakse kaebajat reisilaeva „Galaxy“ 7. teki Alleyway suitsetamisala hiljemalt 1.11.2007.a. TubS § 30 lg 4 nõuetega vastavusse viima.

3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Välja mõista Tervisekaitseinspektsioonilt AS „Tallink Grupp” kasuks 10 000(kümme tuhat) krooni menetluskulusid.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD 7.09.2007.a. Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalituse ettekirjutusega nr 6- 9/4/ 1369-2 kohustati AS-i „Tallink Grupp“ lõpetama ettekirjutuse kättesaamise päevast alates tubakaseaduse(TubS) § 29 p 6 rikkumine(toitlustusettevõtevõtete ruumide kasutamine suitsetamisalana) reisilaevade „Romantika“ 6. tekil Tango baaris, 7. tekil baarides Show Lounge, Pub ja Disco; „Victoria I“ 7. tekil baarides Show Lounge, Pub ja Disco; „Galaxy“ 6. tekil baarides Show Lounge Starlight ja Moonlight; 7. tekil baarides Show Lounge Starlight, Pub ja Whisky; 10. tekil baaris Disco Zenith; „Star“ 7. tekil baarides Pub Seaport ja Business Lounge ning viima „Galaxy“ 7. teki Alleyway suitsetamisala hiljemalt 1.11.2007.a. vastavusse TubS § 30 lg 4 nõuetega. Ettekirjutuse kohaselt kuuluvad nimetatud laevade suitsetamisalad tunnustatud toitlustusettevõtete koosseisu, kus TubS § 29 p 6 kohaselt on suitsetamine keelatud. „Galaxy“ 7. teki Alleyway suitsetamisala ei vasta TubS § 30 lg 4 nõuetele, kuna ventilatsioon ei taga vajalikku õhuvahetust(sissepuhke ja väljatõmbe õhu hulgad on võrdsed), ala on läbikäidav ning vahetus läheduses on laste mänguruum. Seega ei vasta kõnealuste laevade suitsetamisalad esitatud nõuetele, millega rikutakse TubS §§ 31 lg 1 ja 30 lg 4. Ettekirjutus sisaldab hoiatust, et selle täitmata jätmise korral kohaldatakse ettekirjutuse adressaadile sunniraha 10 000 kr. 4.10.2007.a. Tervisekaitseinspektsiooni vaideotsusega nr 1/1-11/1454-2 jäeti AS „Tallink Grupp“ vaie rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud ettekirjutus tühistada. Vastustajal puudus osaliselt ettekirjutuse andmise pädevus. TubS § 32 p 5 kohaselt on Tervisekaitseinspektsiooni ametiisikute pädevuses teostada järelevalvet suitsetamisruumile ja suitsetamisalale kehtestatud nõuete järgimise üle vastavalt inspektsiooni põhimääruses sätestatud ülesannetele. Sotsiaalministri 28.05.2007.a määrusega nr 48 kehtestatud tervisekaitseinspektsiooni põhimääruse(edaspidi „põhimäärus“) § 10 p 17 kohaselt teostab inspektsioon põhiülesannete täitmisel järelevalvet suitsetamisruumile ja suitsetamisalale TubS-ga kehtestatud nõuete järgimise üle.

Seega on vastustaja pädevuses teostada järelevalvet TubS § 30 lg 3 ja 4 kehtestatud nõuete järgimise üle, kuid ettekirjutusest nähtuvalt on inspektsioon teinud järelevalvet ka teiste TubS-i nõuete täitmise üle ning leidnud, et kaebaja rikub TubS § 31 lg 1. Sellega on vastustaja ületanud TubS §-st 32 p 5 tuleneva pädevuse piire ning ettekirjutus on TubS § 31 lg 1 väidetava rikkumise osas õigusvastane sest see säte ei sisalda nõudeid suitsetamisruumile ega suitsetamisalale. Samuti on ettekirjutus pädevuse puudumise tõttu õigusvastane osas, millega kohustatakse kaebajat lõpetama laevadel toitlustusettevõtete ruumide kasutamine suitsetamisalana.

Suitsetamisala võimalikud asukohad pole hõlmatud TubS § 30 lg 4 sätestatud nõuetega suitsetamisalale. Suitsetamiskoha piiramise nõuete järgimise üle teostab TubS § 32 p 2 kohaselt järelevalvet Tarbijakaitseamet, mille poolt tehtud ettekirjutus käsitlebki osaliselt vaidlustatud ettekirjutuses märgitud väidetavat rikkumist. Seega on kaebaja allutatud topelt järelevalvele ja sama väidetava rikkumisega seoses on kaebajale tehtud kaks ettekirjutust koos kahe sunniraha hoiatusega. Haldusorganite selline tegevus pole kooskõlas haldusmenetluse põhimõtetega.

Vastustaja poolt kohtuistungil esitatud 4 kontollakti laevadel „Galaxy“, „Romantika“, „Star“ ja „Victoria I“ läbiviidud inspekteerimise tulemuste kohta(tl 89-102) on koostatud 3 nädalat – 2 kuud peale ettekirjutuse tegemist ning neis on fikseeritud üksnes TubS §-s 30 lg 3 ja 4 sätestatud suitsetamisruumile ja suitsetamisalale esitatud nõuete täitmisega seonduv. Seega kinnitavad need aktid, et vastustaja on ka ise sisustanud oma pädevust TubS § 30 lg 3 ja 4 nõuete kontrollimisena. Haldusmenetluse seaduse(HMS) § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda pole andnud pädev haldusorgan.

Kohtule esitatud kontrollaktid erinevad osaliselt aktide koostajate poolt inspekteeritud laevade pardale jäetud kontollaktide eksemplaridest, neisse on hiljem tehtud täiendusi(tl 119-135). Ettekirjutuse andmisel pole välja selgitatud kõiki asjas olulise tähtsusega asjaolusid. Ettekirjutus on koostatud üksnes kaebaja poolt saadetud laevaplaanide alusel ilma ühtegi täiendavat menetlustoimingut teostamata ja muid tõendeid kogumata. Seetõttu on jäänud ka arvestamata asjaolu, et suitsetamisaladel on baarileti ümbruses suitsetamine keelatud, mille kohta on vastavad kleebised kõikidel baarilettidel.

On jäetud fikseerimata ettekirjutuses nimetatud ruumide kasutamise otstarve ning vastavates ruumides ja aladel toimuvad või toimuda võivad tegevused - pole antud hinnangut sellele, et „Galaxy“ baaris Show Lounge Starlight 6. ja 7. tekil, „Victoria“ baaris Starlight Cabaret ja „Romantika“ baaris Show Lounge 6. ja 7. tekil asuvad hasartmängude korraldamiseks kasutatavad mänguautomaadid ja mängulauad ning seal korraldatakse hasartmänge. Samas on ilmne, et õnnemängude korraldamine võib TubS-i nõuete järgimise või eiramise üle otsustamisel olla olulise tähendusega, kuna TubS § 30 lg 2 kohaselt on ruumis, kus korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit, lubatud suitsetamine suitsetamisalal või suitsetamisruumis.

Ettekirjutuses nimetatud Alleyway suitsetamisala „Galaxy“ pardal tegelikult pole. Inimliku eksituse tõttu esitas kaebaja vastustajale „Galaxy“ plaani, millele olid lisaks suitsetamisaladele märgitud ka alad, mille ventilatsioon vastab seaduses suitsetamisalale sätestatud nõuetele, kuid kus suitsetamine tegelikult lubatud pole. Kui vastustaja oleks rakendanud uurimispõhimõtet, oleks ta selle eksituse hõlpsasti tuvastanud. Ettekirjutuse andmisele eelnenud haldusmenetluses ei tagatud kaebajale ärakuulamisõigust, millega on rikutud HMS § 40 lg 2.

Kaebajale ei antud enne ettekirjutuse andmist vajalikku informatsiooni menetluse alustamise, faktiliste asjaolude, tõendamise tulemuste ja planeeritava ettekirjutuse sisu kohta. Seetõttu polnud kaebajal võimalik esitada oma arvamust ja vastuväiteid seoses väidetava TubS-i nõuete rikkumisega kõnealustel laevadel. Isegi kui vastustajale olid teada kaebaja suuline tõlgendus suitsetamise kohta reisilaeva toitlustusettevõttes ja eelnevalt kavandatud sammud suitsetamisalade loomisel, tulnuks hea halduse põhimõttest lähtudes neid kaebaja seisukohti ettekirjutuses ka käsitleda, kuid seda pole tehtud.

Ärakuulamisõiguse nõuetekohane tagamine oleks ka ära hoidnud eksituse väidetava Alleyway suitsetamisalaga „Galaxy“ pardal. Ettekirjutust pole nõuetekohaselt põhjendatud, puudub loogiline seos faktilise ja õigusliku motivatsiooni vahel. Pole selge, kas ettekirjutuse tegemise faktiliseks aluseks on asjaolu, et vastustaja poolt toitlustusettevõttena käsitletavas kohas on rajatud suitsetamisala või asjaolu, et toitlustusettevõttena käsitletavas kohas lubatakse suitsetada. Kui ettekirjutuse tegemise faktiliseks aluseks on suitsetamisala rajamine, jääb arusaamatuks, milline õigusnorm seda keelab.

Kui ettekirjutuse andmise aluseks on suitsetamise lubamine, pole selge, kuidas on suitsetamise lubamine tuvastatud. Ettekirjutuses ei selgitata, mida peab vastustaja silmas toitlustusettevõtte tunnustamise all ning millist tähendust see omab viidatud TubS-i nõuete kohaldamise seisukohast. Ettekirjutuse andmisel pole arvestatud asjaoluga, et kõnealuseid laevu kasutatakse rahvusvahelisel reisijateveol ning nad viibivad nii Eesti Vabariigi kui ka Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi territooriumil. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ei pruugi ettekirjutuses viidatud nõuded kehtida.

Kõikidel nendel laevadel viibivatel isikutel on võimalus vältida tubakasuitsu ja sellega kaasnevaid ebameeldivusi, sest suuremal osal reisilaevade tekkide pindalast on suitsetamine keelatud, lubatud on see üksnes suitsetamisruumides ja suitsetamisaladel. Kuna TubS ei sisalda mõiste “toitlustusettevõte” legaaldefinitsiooni, on tegemist määratlemata õigusmõistega. Ettekirjutuses pole seda mõistet arusaadavalt ega üheseltmõistetavalt sisustatud. Ettekirjutusest ei nähtu, milliste faktiliste asuolude alusel on haldusorgan üldse jõudnud arusaamisele, et kohtades, kus on suitsetamisalad, asuvad samal ajal ka toitlustusettevõtted.

TubS ei kasuta mõistet “toitlustusettevõte” konkreetse ruumi tähenduses. Kui seadusandja oleks soovinud toitlustusettevõtet kui suitsetamiseks keelatud kohta määratleda konkreetse ruumina, oleks ta TubS § 29 p 6 sõnastanud analoogselt sama paragrahvi punktidega 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8, 9, 16 ja 19 ning sätestanud, et suitsetamine on keelatud ruumis, kus toimub toitlustamine. Seadusandja on aga mõiste “ruum” asemel kasutanud mõistet “ettevõte”, mille sisustamisel tuleks juhinduda äriseadustiku §-st 5, mis määratleb ettevõtet kui majandusüksust, andmata sellele konkreetset ruumilist mõõdet.

Nii võib ühes ruumis korraga tegutseda ka mitu erinevat ettevõtet. TubS § 31 lg 1 ei anna mõistele “toitlustusettevõte” sisulist ruumilist aspekti ega sätesta, et toitlustusettevõttega samas ruumis ei tohi paikneda ühtegi teist ettevõtet või et toitlustusettevõttega seoses laienevad TubS-s sätestatud piirangud ka teistele samas ruumis asuvatele ettevõtetele. Ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg on liiga lühike ja vastuolus hea halduse põhimõttega. Ettekirjutuse kohaselt oli kaebaja kohustatud lõpetama laevadel toitlustusettevõtte ruumide kasutamise suitsetamisalana ettekirjutuse kättesaamise päevast alates.

Asendustäitmise ja sunniraha seaduse(ASS) § 7 lg 3 kohaselt peab hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustust täita. Ettekirjutusest ei nähtu, mida täpselt kaebaja nimetatud kohustuse täitmiseks tegema peab. Sellise üldise ja täpsustamata kohustuse täitmine ettekirjutuse kättesaamise päeval 4 reisilaeval, mida kasutatakse pidevalt laevaliinide teenindamiseks, pole objektiivselt võimalik. Kohustus viia „Galaxy“ 7. teki Alleyway suitsetamisala vastavusse TubS § 30 lg 4 kehtestatud nõuetega on õigusvastane, sest selline suitsetamisala „Galaxy“ pardal tegelikult puudub.

Kaebaja pole TubS-i nõudeid rikkunud. TubS § 30 lg 2 p 6 kohaselt on reisilaevas suitsetamine lubatud suitsetamisruumis või suitsetamisalal ning kaebaja on need laevadele rajanud. Ettekirjutuses nimetatud suitsetamisaladega ruumides võib toitlustusettevõtteks nimetada vaid baariletti, mille juures on kehtestatud suitsetamiskeeld ning seega täidetud TubS § 29 p 6 nõue. Analoogiliselt tõlgendavad TubS-i ka hasartmängude korraldajad, kasiinodes asub baarilett üldreeglina samas ruumis, kus korraldatakse õnnemänge, suitsetamine on aga keelatud vaid baarileti juures ja selle ümbruses.

Hasartmängu korraldajatele pole seni ettekirjutust TubS § 29 p

6 rikkumise eest tehtud ning seega võib olla tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Ettekirjutusega on rikutud kaebaja põhiseaduse(PS) §-st 14 tulenevat õigust heale haldusele ning piiratud §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Tulenevalt TubS §-st 32 p 5 ja põhimääruse §-st 10 p 17 on vastustaja ülesandeks järelevalve teostamine suitsetamisruumile ja –alale TubS §- s 30 lg 3 ja 4 kehtestatud nõuete järgimise üle ilma igasuguste kitsendusteta. TubS § 29 p 6 keelab suitsetamise toitlustusettevõttes.

Järelevalveametnik pole suitsetamisalale hinnangut andes väljunud oma pädevuse piiridest. Ametnik teeb kindlaks, kas konkreetses ehitises või sõidukis tohivad olla suitsetamisruumid või –alad, sest ebamõistlik on nõuda hinnangu andmist suitsetamisalale, mis vastab küll tehnilistele nõuetele, kuid asub ilmselgelt suitsetamiseks keelatud kohas. Laevu inspekteeriti ja inspekteerimisaktid koostati: „Romantika“ 19.04.2007.a., „Victoria I“ 27.02.2007.a., „Galaxy 3.04. 2007.a., „Star“ 8.06.2007.a. Laevaplaanid telliti kaebajalt menetluse otstarbekusest lähtudes, sest ilma plaanideta on menetlemine liiga aeganõudev ja ebamõistlikult mahukas.

Et kaebajalt ei küsitud ettekirjutuse andmisel kirjalikus vormis arvamust ja vastuväiteid, rikub küll formaalselt HMS § 40 lg 1, kuid ei saa tuua kaasa ettekirjutuse tühisust, sest vastustajale oli teada kaebaja suuline tõlgendus suitsetamise kohta reisilaeva toitlustusettevõttes. Kaebaja esindajad olid suuliselt igati õigustanud suitsetamise keelamist üksnes baarileti ümbruses. Tegemist pole koormava haldusaktiga, sest kaebajat ei kohustata midagi rajama ega investeerima, vaid nõutakse lõpetada nende alade kasutamine suitsetamisaladena, mis TubS-i kohaselt seda pole.

Ettekirjutus kohustab viima suitsetamisalad vastavusse TubS-i nõuetega ja kõrvaldada senine märgistus. „Galaxy“ 7. teki Alleway suitsetamisala on ettekirjutuses märgitud sellepärast, et kaebaja esitatud plaanil on see suitsetamisala peale märgitud. Seega on kaebaja ise esitanud valeandmeid, mis aga ei saa kuidagi muuta järelevalve käiku – kui seda ala pole, pole ka midagi vaja vastavusse viia. Eesti Vabariigi õigusaktid kehtivad Eesti Vabariigi lipu all sõitvatel laevadel hoolimata sellest, millise riigi vetes need laevad seilavad.

Toitlustusettevõte ei tähenda üksnes baariletti, kuhu kaebaja on välja pannud suitsetamist keelavad sildid, vaid hõlmab kogu ruumi, kus toimub toitlustamine või toidu serveerimine. TubS-i mõte on mittesuitsetava inimese kaitsmine kahjuliku tubakasuitsu eest. Olukorras, kus laevabaaris on kõrvuti laudades suitsetavad ja mittesuitsetavad inimesed ja tubakasuits levib üle kogu ruumi, on see ohuks mittesuitsetavale inimesele ja rikub tema põhiseaduslikku õigust tervise kaitsele. PS ei sätesta üheaegselt õigust tervise kaitsele ja õigust tervise rikkumisele.

Tallinki laevadel levib suitsuhais läbi kogu laeva, rikkudes mitte ainult sissehingatavat õhku, vaid jättes ebameeldiva lõhna ka mittesuitsetava inimese riietele, kehale ja juustele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastustaja pole ettekirjutuse tegemisel ületanud oma pädevust. TubS § 32 p 5 kohaselt on Tervisekaitseinspektsioon pädev teostama järelevalvet suitsetamisruumile ja suitsetamisalale kehtestatud nõuete järgmise üle vastavalt põhimääruses sätestatud ülesannetele. Põhimääruse §

10 p 17 kohaselt teostab inspektsioon järelevalvet suitsetamisruumile ja suitsetamisalale TubS-ga kehtestatud nõuete järgimise üle. Ettekirjutuses keelatakse suitsetamine kaebaja poolt suitsetamisaladeks määratud ruumides ning märgitakse, et kaebaja baarides pole järgitud TubS §§

29 p 6 ja 31 lg 1, mille kohaselt toitlustusettevõttes on suitsetamine keelatud, v.a. ettenähtud suitsetamisruumis või väljaspool siseruume asuval hooajalisel laiendusel. Järelikult on ettekirjutus tehtud seoses suitsetamisruumide kohta käivate nõuetega. Samale seisukohale asus ka Tallinna Ringkonnakohus 12.12.2007.a. määruses(tl 67-68). Kohus nõustub kaebajaga, et ettekirjutus on koostatud üksnes kaebaja poolt saadetud laevaplaanide alusel, ilma laevadel kontrolli teostamata, kuid see pole vastuolus TubS-iga, mille §-de 32 p 5 ja 33 lg 1 pp 1 ja 2 kohaselt on seaduse täitmise kontrollimine kohapeal vastustaja õigus, mitte kohustus.

Vastustaja poolt kohtule esitatud ajavahemikus veebruar - aprill 2007.a. koostatud 4 akti pole asjakohased, sest neis on kõnealustel laevadel kontrollitud üksnes laevapere ruumide, veevarustuse, toitlustushügieeni, tervishoiuruumide ja meditsiinivarustuse ning jäätmete eemaldamise vastavust nõuetele, samuti kehtivate tervisetõendite olemasolu laevapere liikmetel(tl 127-134). TubS-ga kehtestatud nõuete järgimist on laevadel kontrollitud alles peale ettekirjutuse tegemist. Äärmiselt kahetsusväärne, et vastustaja on kontrollaktidele(tl 89-102) peale nende kaebaja esindaja poolt allkirjastamist teinud hulgaliselt täiendusi, millest pole kaebajat teavitanud.

Selline dokumentide võltsimine järelevalvet teostava asutuse poolt muudab need aktid tõenditena kasututeks ning kahjustab tugevasti vastustaja mainet. Siiski võib poolte esitatud aktide erinevate versioonide põhjal järeldada, et ettekirjutuses märgitud suitsetamisalad kõnealustel laevadel on tõepoolest olemas, v.a. „Galaxy“ 7. teki Alleyway suitsetamisala. Alusetu on vastustaja väide, et Alleway suitsetamisala kohta ettekirjutuse tegemises on süüdi kaebaja, kes esitas plaani, millel see suitsetamisala on peale märgitud. 31.07. 2007.a. kaebajale saadetud kirjas süüdistas vastustaja kaebajat üksnes reisilaevadel TubS § 30 pp 3 ja 4 rikkumises, märkides, et suitsetamine on lubatud ruumides ja aladel, mis pole varustatud vastava ventilatsiooniga(ruum peab olema alarõhuline, suitsetamisaladel toimiv ventilatsioon peab tagama, et õhk liigub suitsetamisalalt otse väliskeskkonda) ning puudub teave „Suitsetamine kahjustab tervist!“ (tl 33).

Vastuseks teatas kaebaja, et ventilatsioon vastab nõuetele ja teave suitsetamise kahjukkuse kohta on olemas ning lisas kirjale(tl 32) laevaplaanid, kus „Galaxy“ plaanile oli lisaks olemasolevatele suitsetamisaladele märgitud ka ala, mille ventilatsioon vastab seaduses suitsetamisalale sätestatud nõuetele, kuid kus suitsetamine tegelikult lubatud pole. Kaebajalt täiendavaid selgitusi küsimata tegi vastustaja seejärel ettekirjutuse olematu Alleway suitsetamisala kohta ning kaebaja jaoks ootamatult ka TubS § 29 p 6 rikkumise kohta laevade baarides, pubides ja diskoteekides.

Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei taganud temale ärakuulamisõigust, rikkudes HMS § 40 lg 2. Põhjendatud on ka kaebaja väide, et eelnevalt laevu kontrollides ning andes kaebajale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited, oleks vastustajale enne ettekirjutuse tegemist selgunud, et Alleyway suitsetamisala pole olemas. Ettekirjutus tuleb tühistada osas, millega kohustatakse kaebajat Alleyway suitsetamisala hiljemalt 1.11.2007.a. TubS § 30 lg 4 nõuetega vastavusse viima. Muus osas jääb ettekirjutus kehtima vaatamata HMS § 40 lg 2 rikkumisele.

Sama seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. See tähendab, et ainuüksi menetlusvõi vormiviga ei vii sisult õige haldusakti tühistamiseni. Ettekirjutus lõpetada TubS § 29 p 6 rikkumine - toitlustusettevõtete ruumide kasutamine suitsetamisalana - reisilaevade „Romantika“

6. tekil Tango baaris, 7. tekil baarides Show Lounge, Pub ja Disco; „Victoria I“ 7. tekil baarides Show Lounge, Pub ja Disco; „Galaxy“ 6. tekil baarides Show Lounge Starlight ja Moonlight; 7.

tekil baarides Show Lounge Starlight, Pub ja Whisky;

10. tekil baaris Disco Zenith; „Star“ 7. tekil baarides Pub Seaport ja Business Lounge on sisult õige. Ettekirjutuse faktiline motivatsioon selles osas on küll väga napp, kuid kaebusest nähtuvalt on kaebaja siiski aru saanud, mida ja miks temalt nõutakse. Vaidlus käib selle üle, kuidas sisustada seadusandja poolt täpselt määratlemata õigusmõistet „toitlustusettevõte“. Toitlustamisega seonduvat reguleerib kaubandustegevuse seadus(KTS), mille § 2 kohaselt on kaupleja isik või asutus, kes majandusvõi kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust(p 1) ning müügikoht on koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust(p 6).

Toitlustamine on kaubandustegevus, mille korral müüakse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks või serveerimisega kohapeal tarbimiseks (§ 3 lg 2 p 3). Toiduseaduse §-st 2 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 178/2002 artiklist 2 tulenevalt hõlmab mõiste „toit“ nii alkohoolseid kui ka alkoholivabasid jooke, śokolaadi, soolapähkleid ja isegi närimiskummi. Väär on kaebaja seisukoht, et toitlustusettevõttena võib vaadelda üksnes baariletti ja selle vahetut ümbrust, ruumi ülejäänud osa aga tuleb pidada suitsetamisalaks.

TubS § 30 lg 2 p 6 lubab reisilaeval suitsetada üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt on suitsetamisala ehitises või sõidukis asuv piireteta ala, mille paikne toimiv ventilatsioonisüsteem tagab, et õhk liigub suitsetamisalalt otse väliskeskkonda. Kohtu arvates ei suuda inimkonna praegune teaduslik-tehniline tase ära hoida ühe ruumi eri osades oleva õhu segunemist ning kaebaja pole ka tõendanud, et tema laevade baarides, pubides ja diskoteekides kasutatav ventilatsioonisüsteem seda suudab. Seega ei saa toitlustusettevõte ja suitsetamisala asuda kõrvuti ühes ja samas ruumis ning toitlustusettevõttena TubS-i mõttes tuleb käsitada kogu ruumi, kus tegeletakse toitlustamisega, ükskõik, kas see ruum asub ehitises või laeval ning kas selles ruumis peale toitlustamise korraldatakse ka hasartmänge.

Tähtsust pole asjaolul, kuidas tõlgendavad TubS-i kasiinod. TubS § 29 p 6 kohaselt on suitsetamine keelatud kõikides toitlustusettevõtetes, välja arvatud TubS §-s 31 lg 1 sätestatud ruumides. TubS § 31 lg 1 lubab toitlustusettevõtetes suitsetada üksnes selleks ettenähtud suitsetamisruumides või toitlustusettevõtte müügikoha vahetus läheduses väljaspool siseruume asuval hooajalisel laiendusel. Olukorras, kus kõikidele võimalikele TubS-i nõuete rikkujatele pole veel jõutud teha asjakohaseid ettekirjutusi, pole alust väita võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.

Tähtsust pole ka sellel, millise riigi vetes kaebaja laevad seilavad - kuna nad sõidavad Eesti Vabariigi lipu all, kehtivad neil Eesti Vabariigi õigusaktid.

Ettekirjutuse täitmiseks antud aeg pole selle täitmiseks liiga lühike ning ettevõtlusvabaduse riive pole ülemäärane. TubS, mille nõuete täitmiseks ettekirjutus tehti, võeti vastu juba 4.05.2005.a. ja jõustus 5.06.2005.a. Seadusandja nägi juba vastuvõtmisel toitlustusettevõtetele ette piisava aja suitsetamiseks ettenähtud ruumide ehitamiseks, jõustades seaduse §-d 29 p 6 ja 31 lg 1 alles kahe aasta möödumisel seaduse jõustumise päevast. Kaebajal polnud mingit alust arvata, et tema ei peagi TubS-st tulenevaid nõudeid täitma. PS § 28 esimene lause sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele ning inimese tervise kaitse on ka TubS-i esmane eesmärk(§ 1). Olukord, kus mittesuitsetavad ja suitsetavad inimesed viibivad samal ajal laevabaaris(pubis, diskoteegis), kus mõnel ruutmeetril on suitsetamine lubatud ja mõnel keelatud, saab paratamatult kahjustatud ka mittesuitsetavate inimeste tervis. Kaaludes ühelt poolt kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega ja suitsetavate reisijate õigust suitsetada baaris(pubis, diskoteegis) ning teiselt poolt mittesuitsetavate reisijate õigust olla kaitstud tubakasuitsu kahjuliku toime eest, on kohtu hinnangul kaalukam mittesuitsetava inimese põhiseaduslik õigus oma tervise kaitsele. Suitsetavate reisijate rahulolu kindlustamiseks võib kaebaja ehitada oma reisilaevadele lisaks juba olemasolevatele veel suitsetamisruume. Kaebaja esindaja advokaat Madis Saar palub vastustajalt menetluskuludena välja mõista

25 255 kr 30 s, mille hulka kuulub lisaks õigusabikuludele ka 80 kr riigilõivu. Kohus leiab, et haldusasja keerukuse astme ja kestusega võrreldes on taotletud menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Arvestades aga seda, et kaebuse osalise rahuldamise korral mõistetakse menetluskulud välja proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega(HKMS § 92 lg 2), tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista 10 000 kr.

Kohtunik: D.Maastik