2-07-37439/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 25. aprill.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-07-37439 Tsiviilasi O. K. hagi A. K. vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O. K.(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx mnt xx-xxx, xxx)

Kostja A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 14. aprill 2008.a. Istungil osalenud isikud Hageja O. K. Kostja A. K. Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlgid Anna Herkül

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja O. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, abielueelne perekonnanimi M.) vahel abielu, mis sõlmiti 07.07.2006.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on tehtud kanne nr 216. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest. Pärast abielulahutust taastada hageja poolt enne abiellumist kantud perekonnanimi, milline on M.. Välja mõista A.K. O. K. (M.) kasuks elatis (s.h. tulumaks) alaealise lapse K. K., sünd xx.xx.xxxx.a, ülalpidamiseks igakuiselt kokku 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni alates 19.09.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

2 Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja põhjendus

19.09.2007.a esitas O. K. kohtule hagi A. K.vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja palub lahutada abielu, kuna abikaasa kuritarvitab alkoholi. Pooltel on alaealine laps K. K., sünd xx.xx.xxxx.a. Lapse kasvatamisega tegeleb hageja, laps elab temaga koos. Käesoleval ajal hageja ei tööta, ta õpib veel koolis. Hageja palub välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatis 1800 krooni ning soovib lisada elatisele tulimaksu. Elatise nõue kokku 2 432,4 krooni (s.h tulumaks). Pärast abielu lahutamist soovib ta taastada varem kantud perekonnanime – M..

Kostja kirjalik vastus

21.12.2007.a saatis kohus kostjale hagimaterjalid koos vastuse nõudega, mis olid kostjale kätte toimetatud 07.01.2008.a. Vaatamata kohtu nõudmisele kostja ei esitanud kohtule vastuse hagiavaldusele.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

14.04.2008.a toimunud kohtuistungil jääb hageja abielu lahutamise nõude juurde. Abielusuhted on lõppenud ja nende taastamine ei ole võimalik. Peale abielulahutamist palub perekonnanimeks M.. Elatise nõude osas hageja seletas, et laps elab koos temaga. hageja elab korteris koos oma vanematega. Hagejat ja tema last peab ülal hageja ema. Kostja materiaalset abi ei osuta. Kolm korda kandis kostja hageja arveldusarvele 1000 krooni kaupa hageja palvel. Iseseisvalt kostja ei osta lapsele mitte midagi. Hageja soovib, et kohus mõistaks välja kostjalt elatis summas 2 500 ( s.h tulumaks) krooni alates hagi esitamisest kohtusse.

Kostja kinnitas, et on nõus maksma 2 500 krooni igakuiselt alates aprillist 2008.a mitte aga hagi esitamisest kohtusse. Kostja on abielulahutusega nõus. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil on protokollitud.

Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt kohus lahutab abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus on veendunud, et kuna poolte vahel abielulised suhted puuduvad ja kumbki ei soovi abielu jätkamist, siis kuulub hagi rahuldamisele.

Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja soovib oma abielueelset perekonnanime taastada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

3 Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapse saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida lapse PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2175 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Vastavalt PKS § 70 lg kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis lapse K. K. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 500 krooni (s.h. tulumaks) alates 19.09.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja nõustus elatise summaga 2 500 krooni. Kostja on töövõimeline. Ta on võimeline oma tütre ülal pidama PkS § 61 lg 4 ettenähtud suuruses. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Menetluskulude jaotus

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda.

Hagi on rahuldatud eeltoodud tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 445 lg 3, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1; Perekonnaseaduse (PkS ) § 29 lg 2 ja 3, § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik