2-07-36159/5

2-07-36159/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

2008-04-25

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 25. aprill 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-07-36159 AS EMT versus Anželika Antonova, hagi 2641,58 krooni saamiseks Kohtunik Kalev Kuningas Hageja AS EMT (registrikood 10096159; aadress Valge 16, 19095 Tallinn) Hageja esindaja Marlen Šarton Kostja Anželika Antonova (isikukood xxx...

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine 25. aprill 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-07-36159 AS EMT versus Anželika Antonova, hagi 2641,58 krooni saamiseks Kohtunik Kalev Kuningas Hageja AS EMT (registrikood 10096159; aadress Valge 16, 19095 Tallinn) Hageja esindaja Marlen Šarton Kostja Anželika Antonova (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxx xxx-xx, xxxxxxxx xxxx) Asja lahendamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. 1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Anželika Antonovalt põhivõlgnevuse 1321 krooni 29 senti ja viivised 1320 krooni 29 senti AS-i EMT kasuks. 2. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda ja välja mõista Anželika Antonovalt 750 krooni menetluskulu AS EMT kasuks; 3. Määrata kohtuotsus viivitamata täitmisele. 4. Selgitada, et TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. 5. Selgitada, et TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud Hageja on esitanud hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1321 krooni 29 sendi ja viiviste 1320 krooni 29 sendi saamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 05. jaanuaril 1998 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale mobiilsideteenust. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 31. märtsi 1998 seisuga hagejale 1321,29 krooni. Üldtingimuste p 7.7 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1320,29 krooni.

Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 10. aprilliks 2008. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.

Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kohtu põhjendused

Hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.

Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menet- lusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabi (esindaja kulu) 2000 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulud vastavad osaliselt asja keerukuse astmele. Nimetatud kulud tuleb vastaspoolelt välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses – 500 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kuna tagaseljaotsus on kostja suhtes kaja esitamata jätmisel sisuliselt menetlust lõpetavaks lahendiks, peab kohus võimalikuks arvestades TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 ning §-s 174 sätestatut välja mõista tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks hageja tasutud riigilõivu 250 krooni ja hageja esindaja kulu 500 krooni, kokku 750 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest ning hageja lepingulise esindaja kulud (TsMS § 175) vastavad tsiviilasjas tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukusele. TsMS § 178 lg 2 kohaselt on kohtu otsustus menetluskude kindlaksmääramisele vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kuna menetluse esemeks olevad menetluskulud ei ületa 3 000 krooni, siis kohtu otsustus menetluskuludes ei ole vaidlustatav edasi kaevates.

Kalev Kuningas

Kohtunik