3-07-2667/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-07-2667

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tartu Halduskohus

ASJAOLUD, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA VASTUSTAJA VASTUVÄITED

26.11.2007.a tegi Ida-Viru maavanema kohusetäitaja Monika Helmerand korralduse nr 1582, millega lõpetas maa ostueesõigusega erastamise menetluse. Korraldusega lõpetati maa ostueesõigusega erastamise menetlus A.S’le ja M.J’le Ida-Viru maavanema 05.04.2000.a. korraldusega nr 819 “Maa ostueesõigusega erastamise Narva-Jõesuu linnas” ostueesõigusega erastada lubatud Narva-Jõesuu linnas, Xxxxx XX osas. Samas tehti A.S’le ja M.J’le ettepanek hoonestusõiguse seadmise avalduse esitamiseks Narva-Jõesuu Linnavalitsusele ühe kuu jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest. Korraldust sai halduskohtus vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates Ida-Viru maavanema korralduse 26.11.2007.a nr 1582 teatavaks tegemisest (t lk 5). M.J sai vaidlustatud korralduse kätte 28.11.2007.a. Kaebaja märgib, et A.S ei saanud antud korraldust kätte, sest ta on surnud alates Kohtuasja number 3-07-2667 Kohtuotsuse tegemise aeg 24.04.2008 Jõhvi kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

Menetlustoiming M.J kaebus Ida-Viru maavanema 26.11.2007 korralduse nr 1583 tühistamiseks.

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

Kaebus rahuldada. Tühistada Ida-Viru maavanema 26.11.2007 korraldus nr 1583 ning kohustada Ida-Viru maavanemat asja uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulu jätta menetlusosaliste enda kanda.

Kohtuotsusele on õigus 30 päeva jooksul arvates kohtulahendi avalikustamisest esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule.

3-07-2667

2 06.04.2001.a. Ida-Viru Maavanema korraldust nr 1582 ei saanud kätte ka A.S sugulased, tema abikaasa V.F ja tema pojapoeg M.F, kes siiani elavad aadressil Xxxxx tn XX, Narva- Jõesuu linnas.

Maija Joutsi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Ida-Viru Maavanema korralduse 26.11.2007.a nr 1582 tühistamiseks. Vaidlustatud korralduses on maavanema kohusetäitaja viidanud vabariigi valitsuse seaduse § 84 lõikele 2 ning maareformiseaduse (MaaRS) § 22-le, mille kohaselt maa ostueesõigusega erastamise õigust omaval isikul, kes ei ole sõlminud mõjuva põhjuseta maa ostu-müügilepingut seitsme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates, kaotab maa erastamise õiguse.

Maija Joutsi on käesoleval hetkel ainuke kaasomanik aadressil Narva-Jõesuu, Xxxxx XX ning mõjuvaks põhjuseks on A.S surm, miks ta ei ole sõlminud maa ostu-müügilepingut seitsme kuu jooksul MaaRS jõustumisest arvates. Kuigi maavanem oli asjaolust teadlik, tehti korraldus maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamiseks. Kaebaja leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi ja piiratud tema vabadusi. Vaidlustatav haldusakt ei vasta põhiseaduse §`le 32, mis sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Kaebuse esitaja M.J sai oma omandi kinkelepingu alusel 22.12.1999.a. Jaanuaris 2000.a esitas ta avalduse maa erastamiseks. M.J ja A.S alustasid koos 2000 aastal maa ostueesõigusega erastamise menetlust MaaRS ja Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a määruse nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine” alusel. Kaasomaniku A.S pärija M.F pöördus alles 12.12.2007.a notar Albia Birjukova poole, et esitada avaldus pärandi vastuvõtmiseks.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a. määruse nr 267 “Maa ostueesõigusega erastamise kord” punkti 273, maa ostueesõigusega erastamise õigust omaval isikul, kes ei ole sõlminud maa müügilepingut enne 27.novembrit 2005.a on õigus maa müügileping sõlmida seitsme kuu jooksul eelnimetatud kuupäevast arvates. Kui maa müügilepingut ei ole võimalik sõlmida kehtestatud tähtaja jooksul, peab isik esitama erastamise korraldajale taotluse uue tähtaja määramiseks, näidates ära mõjuvad põhjused ja tõendades need dokumentaalselt. M.J helistas erastamise korraldajale ja teatas, et kaasaomanik A.S on surnud ning on tekkinud takistus, et tähtaegselt sõlmida maa müügilepingut. Erastamise korraldaja palus seepeale esitada A.S surmatunnistuse koopia. Kaebuse esitaja M.J pöördus mitmel korral M.F’i poole, et saada Smirnova surmatunnistuse koopia või koos esitada erastamise korraldajale taotlus uue tähtaja määramiseks. Enne dokumentide esitamist võttis vastustaja vastu korralduse maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamise kohta. Kaebuse esitaja märgib, et maa ostueesõigusega erastamise menetlust alustati 2000 aastal ning maksti ka kohe 50% maa eest, siis on kaebuse esitaja meelest tegemist kestva õigussuhtega. Kaebajal puudus võimalus esitada veelkordset taotlust uue tähtaja määramiseks ning vastustaja pidi 2000.a alanud erastamise menetluse lõpuni viima, mitte seda lõpetama. Kaebaja palub kohtul tühistada Ida- Viru Maavanema korraldus 26.11.2007.a nr 1582 maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamiseks ning kohustada maavanemat pikendama maa ostueesõigusega erastamise menetlust.

Vastustaja Ida-Viru maavanem on seisukohal, et maavanem on maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetanud õigustatult, kuna erastamise õigustatud subjektid ei sõlminud maa ostu-müügilepingut nõutud tähtaja jooksul s.o hiljemalt 27.06.2006.a ega esitanud erastamise korraldajale taotlust uue tähtaja määramiseks ning asjakohaseid tõendeid. Ida-Viru

3-07-2667

3 maavanemale esitati M.F ja M.J poolt 17.12.2007.a taotlus 26.11.2007.a. korralduse 1582 peatamiseks ja esitati A.S surmatunnistus. Esitatud taotluse ja dokumentide alusel ei olnud võimalik määrata maa ostueesõigusega erastamiseks uut tähtaega kuna M.F poolt oli sel hetkel pärand vastu võtmata. Ida-Viru maavanemale teadaolevalt on M.F esitanud 12.12.2007 notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks ja kuni käesoleva ajani ei ole pärandi vastuvõtmist toimunud. Vastustaja leidis, et asi on võimalik lahendada ka kohtuväliselt, kui M.J ja M.F esitavad Ida-Viru maavanemale peale M.F poolt pärandi vastuvõtmist ning omandi ümbervormistamist M.F nimele, taotluse uue tähtaja määramiseks, näidates ära mõjuvad põhjused ja tõendades need dokumentaalselt. Peale nõuetekohaste taotluste ja dokumentaalsete tõendite esitamist on Ida-Viru maavanemal võimalik uuendada maa ostueesõigusega erastamise menetlus ning määrata uus tähtaeg ja tunnistada kehtetuks Ida- Viru maavanema 26.11.2007.a korraldus nr1582. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata..

KOHTU PÕHJENDUSED

Esitatud kaebus on lubatud ning on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tugineb haldusasja 3-07-2667 materjalidele. Kaebuse esitaja M.J on halduskohtule esitanud tühistamisja kohustamiskaebuse. Kaebus on esitatud tähtaegselt.

Vaidlustatud haldusakt riivab erastamise õigustatud subjekti subjektiivseid õigusi. Kaevatava haldusakti õiguslikku mõju tuleb hinnata koostoimes muude menetluse käigus tehtud toimingute ja ilmnenud takistustega. Isikul on omandireformi raames subjektiivne õigus asja otsustamisele mõistliku aja jooksul (vt RK 13.10.2005.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-05). Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus maa erastamisel tuleb lugeda ühtseks menetluseks (vt RK 20.03.2001.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-6-01). Subjektiivsete õiguste riive olemasolu tuvastamisel võib omada tähtsust, kas erastamise õigustatud subjekti enda tegevus aitas erastamisele kaasa või takistas seda. MaaRS § 20 lg 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS § 221 lg-s 6 sätestatakse: "Erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. [--]" Elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa (MaaRS § 7 lg 51). Muude ehitiste teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas (MaaRS § 7 lg 52). Vabariigi Valitsuse 30.juuni 1998.a määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" p 4 kohaselt peab kohalik omavalitsus määrama teenindamiseks vajaliku maa, arvestades maakorralduse nõuetega, suuruses, mis on vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrjeja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. Tootmiseks vajalikku maad ei määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse, kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve, seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis

3-07-2667

4 põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise vajadust või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust. Antud juhul määrati Narva–Jõesuu Linnavalitsuse 28.02.2000.a korraldusega nr 82 teenindusmaa Narva- Jõesuu Xxxxx tn XX elamu juurde suurusega 2256 m² ning nõustuti maa ostueesõigusega erastamisega A.S`le ½ mõttelises osas ja M.J`le ½ mõttelises osas (ostueesõigusega erastamise toimik nr 16089 N-J). Ida-Viru maavanema 05.04.2000.a korraldusega nr 819 nõustuti maa ostueesõigusega erastamisega Narva- Jõesuu linnas Xxxxx XX juurde 2256 m² ulatuses A.S ½ mõttelises osas ja M.J`le ½ mõttelises osas. Vaidlustatud Ida-Viru maavanema 26.11.2007.a korraldusega nr 1582 aga lõpetati maa ostueesõigusega erastamise menetlus A.S’le (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Ida- Virumaa, Xxxxx tn XX, Narva-Jõesuu linn, 29021) ja M.J’le (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Ida-Virumaa, Xxxxxxxxxx XX-XX, Narva 20603) Ida-Viru maavanema 05.04.2000.a. korraldusega nr 819 “Maa ostueesõigusega erastamise Narva-Jõesuu linnas” ostueesõigusega erastada lubatud Narva-Jõesuu linnas, Xxxxx XX osas (katastriüksus on registreeritud Maa-ameti maakatastris 16.03.2000.a, pindala 2256 m², katastritunnusega 51301:006:0085 ja sihtotstarbega elamumaa). Asja materjalidest ei nähtu, et Ida-Viru maavanem oleks tühistanud oma 05.04.2000.a korralduse nr 819.

HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Halduskohus ei saa asetada end haldusorgani asemele ja hakata uurima asjaolusid, mida ei ole uuritud haldusmenetluse raames ning teha nende asjaolude pinnalt ise uue otsuse haldusorgani eest. HMS § 11 lg 1 punkti 1 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosalisteks taotlejana haldusakti andmist või toimingu tegemist taotlev isik ja punkti 3 kohaselt kolmanda isikuna isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Antud menetlustes oli taotlejaks kaebuse esitaja M.J ning kolmandaks isikuks teine kaasomanik – M.F. Taotleja ja kolmanda isiku suhtes on haldusorgan, Ida-Viru maavanem, rikkunud HMS § 40 sätestatud ärakuulamisprintsiipi. HMS § 40 lg 3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete esitamiseks (HMS § 40 lg 3 p 2) ja asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks (HMS § 40 lg 3 p 3).

Konkreetsel juhul otsustati asi kaebaja kahjuks ning võeti vastu vaidlustatud haldusakt, millega lõpetati maa ostueesõigusega erastamise menetlus. Halduskohus leiab, et vaidlustatud haldusakt on ebaseaduslik, kuna see on välja antud HMS § 38, 40, 67 rikkumisega. HMS § 38 lg 1 kohaselt on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. HMS § 38 lg 3 järgi on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. HMS § 40 lg.1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 67 lg 1 järgi isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva

3-07-2667

5 seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks.

Halduskohus märgib, et ostueesõigusega erastamise toimiku nr 16089 N-J materjalides ei ole ajavahemikul 06.04.2000 kuni 25.11.2007, s.o enne korralduse nr 1582 andmist, ühtegi kirja, järelpärimist, tõendite esitamise nõuet ega hoiatust erastamise õigustatud subjektile, milles maavanem nõuaks lisadokumente maa ostueesõigusega erastamise lõpuleviimiseks või hoiataks, et 27.11.2005.a jõustunud MaaRS § 22 kohaselt maa ostueesõigusega erastamise õigust omaval isikul, kes ei ole sõlminud maa ostumüügilepingut, on õigus maa ostumüügileping sõlmida seitsme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Erastamise õigust omav isik, kes mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostumüügilepingut nimetatud tähtaja jooksul, kaotab maa erastamise õiguse. Nähtuvalt haldusasja materjalidest oli aga kaebuse esitajal mõjuv põhjus, kuna teine kaasomanik oli surnud 06.04.2001.a ning pärandi vastuvõtmine oli lõpuni viimata. Kaebaja ärakuulamise kohta andmed puuduvad.

Riigikohtu halduskolleegium leidis 07.12.2001.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-51-01, et omandireformi käigus antud eelhaldusaktidele võib isik tugineda ning ta võib usaldada, et ilma mõjuva põhjuseta neid küsimusi ümber vaatama ei hakata. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.10.2002.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-02 ja 22.05.2000.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1- 13-00 leidis kohus, et nii maavanem kui ka ÕVVTK komisjon peavad oma järelevalve tegevuses või otsuste muutmisel arvestama isiku usalduse kaitsega. Ainuüksi erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei anna reeglina erastamise õigustatud subjektile veel õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügi lepingud. Õiguspärane ootus võib tekkida aga sellest, kui erastamise õigustatud subjektilt nõutakse erastamishinna tasumist. Kaebuse kohaselt on osa erastamise hinnast ka tasutud. Ka maavanema pikaajaline tegevusetus võib anda alust õiguspäraseks ootuseks, et erastamise eeltoimingute raames antud korraldused jäävad kehtima ja isik saab erastada korraldustega kindlaksmääratud maa. Usalduse kaitse ei ole absoluutne, kuid see on oluline õiguslik põhimõte, millega maavanem maa erastamise otsustamisel peab arvestama. Halduskohus rõhutab, et kuigi täitevvõimule on antud laiad volitused diskretsiooni teostamiseks peab täitevvõim tagama, et nimetatud otsused oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtetega. Haldusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Haldusmenetluses võib piirata põhiõigusi ja – vabadusi ning muid isiku subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.

Kirjeldatu alusel kuulub vaidlustatud haldusakt tühistamisele. Kuna halduskohus tühistab korralduse nr 1582, siis langeb ära vajadus juba tühistatud haldusakti kehtivuse peatamiseks või selle täitmise peatamiseks. Halduskohus kohustab vastustajat Ida-Viru maavanemat asja uueks läbivaatamiseks. Menetluskulu nõuet ei ole menetlusosalised kohtule esitanud, seega jäävad need menetlusosaliste enda kanda.

Kohus kohaldas HKMS § 25, § 26 lg 1 p 1-2 , § 28 lg 1, § 31 lg 1, 4, 5, § 92 lg 1

Ülle Polluks Kohtunik