2-08-439/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI 2-08-439

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 24.aprill 2008.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-439

Tsiviilasi A P hagi Ž M vastu elatise vähendamise nõudes ja Ž M vastuhagi A P vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA/vastuhagi KOSTJA A P , isikukood xxxx, elukoht xxxx.

KOSTJA/vastuhagi HAGEJA Ž M (end. P ), isikukood xxxx, elukoht xxxx.

RESOLUTSIOON

hagi mitte rahuldada; vastuhagi rahuldada

Mitte rahuldada Alexander Pakhomovi hagi elatise vähendamise nõudes.

Rahuldada Ž M vastuhagi elatise suurendamie nõudes ja mõista A P välja alates 01.01.2008 elatis xxxx.a. sündinud tütarde A ja K ülalpidamiseks Ž M kasuks 2175 / kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis/ krooni igakuiselt kummagi lapse kasuks, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kummalegi lapsele.

Menetluskulud A P kulud jäävad tema enda kanda. Ž M kulud jäävad A P kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( TsMS § 442 lg.6 ja § 633 lg.7).

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud xxxx.a. kaksikud tütred A ja K , kes elavad koos kostjaga ja on tema ülalpidamisel. Hagejalt on Viru Maakohtu 27.05.2005 otsusega nr. 2-1112/2005 laste ülalpidamiseks välja mõistetud kokku 2690 krooni igakuuliselt, mida hagi kohaselt kostja on ka kuni hagi esitamiseni tasunud. Esitatud hagis soovis hageja vähendada elatist 2400 kroonini, kuivõrd tal on uus pere ja selles on sündinud xxxx tütar A . Kui hageja peab jätkama elatise maksmist vanematele lastele kohtu poolt määratud suuruses, osutub viimane laps olema vähem kindlustatud. Hageja soovib elatis vähendada selliselt, et maksab A ja K kasuks elatist kummagi ülalpidamiseks summas 1200 krooni kuus.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil hagi elatise vähendamise osas ei tunnista, kuna esitatud soov ei vasta elatisena Vabariigi Valitsuse poolt määratletud miinumumsummale. Faktilised kulutused, mis on hädavajalikud lastele elamiseks vajalike tingimuste tagamiseks moodustavad tunduvalt suurema summa, kui kostja on hageja käest saanud. Kohtutäituri tõendist nähtuvalt on hageja müünud pärandvaraks saadud korteri ja on soetanud ka sõiduauto, kuid elatise võlgnevust lastele selle arvel tasunud ei ole. Hageja viidatud varasem kohtuotsus on tehtud 2005.aastal, hageja uus laps sündis aga kolm aastat enne seda, seega saanuks selle lapse vähesemale kindlustatusele tugineda juba eelmises menetluses, kuid siis hageja sellist taotlus ei esitanud. Kostja leiab, et hageja nõue on järjekordne katse hoiduda kõrvale laste ülalpidamisest. Vastuse kohaselt soovib kostja esitada vastuhagi.

Vastuhagi asjaolud

Põhihagis viidatud tsiviilasja nr. 2-1112/05 otsuse alusel moodustunud elatise võlg hageja ees on

25 103.65 krooni. Kostja on müünud päranduseks saadud korteri ja on ostnud endale sõiduauto /Ford Galaxy, 1995/, kuid elatisevõlga tasunud ei ole. Kahe lapse vajadused väljuvad kohtu poolt määratud elatise raamidest. Esitatud asjaolude kohaselt on kulud talverõivastele, jalatsitele kokku 6500 krooni, kampsunitele 1551 krooni, pidžaamadele 270 krooni, kitlitele 360 kroooni, koolikottidele 900 krooni, pükstele 599 krooni, jopedele 500 krooni, saabastele 1399 krooni, kokku 2007.a. novembris-detsembris soetatud rõivaste ja jalatsite maksumus on 12 079 krooni. Igakuised hädavajalikud muud kulud on: telefonile 220.78 krooni, koolitoidule 480 krooni, kodutoidule 4980 krooni, kokku 5460 krooni; kommunaalteenustele 381 krooni, Karina kunstiga tegelemisele kulub 218 krooni, Arina muusikaga tegelemisele igakuine tasu 100 krooni; Karina allergiale kulud kokku 395 krooni. Igakuiselt eluliselt hädavajalikud kulud on 6774.78 krooni, lisades siia 1006 krooni hädavajalike ostude tarbeks, moodustavad kulutused 7780 krooni kuus. Elatise summa, senine, on 2690 krooni. Hageja eelarvest kulutatakse laste ülalpidamiseks 5090 krooni kuus. Kostja töötasu tema poolt hagile lisatud tõendi kohaselt on 2007.a oktoobris 12 584 /bruto/ krooni. Arvestades kohtu poolt määratud elatisega summas 2690 krooni, jääb kostja enda kuludeks 9894 krooni. Hageja töötasu on 5709 krooni ja seega eluliselt vajalike kulude jaoks jääb 619 krooni. ½ 2008.a. kehtestatud palga alammäärast moodustab 2175 krooni. Võttes arvesse kostja kolme last võrdsuse printsiibil, kulub elatiseks 6525 krooni ja seega jääb kostja töötasust minimaalselt kolmele lapsele mõeldud elatise summat mahaarvestades enda jaoks veel 6059 krooni, mis ületab tunduvalt summat, mis jääb hagejale isiklike vajaduste rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab vastuhagi hageja olevat õige ja põhjendatud, et kostja tasub laste ülalpidamiseks seaduses ettenähtud miinimumsuuruses elatist.

Kostja vastuväited vastuhagile

Kostja ei ole vastuhagile kirjalikku vastust esitanud. Suuliselt istungil leiab, et tema sellist summat tasuda ei suuda, kuna tema palk ei ole enam nii suur, kui oli põhihagi juurde lisatud tõendist näha.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud, tõendatud ja ei kuulu rahuldamisele ning vastuhagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last.

Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Perekonnaseaduse § 61 lg.6 p.3 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Perekonnaseaduse § 70 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Hageja on oma elatise vähendamise nõude põhistanud oma vähenenud maksevõime ja uue lapse tõttu tekkinud täiendavate kohustuste jaoks varaliste vahendite ebapiisavusega. Põhihagi kostja omakorda leiab, et hageja esitatud töötasu tõendist lähtuvalt ei ole kostjal takistusi tasuda elatist eelmise otsusega määratud suuruses.

Kohus leiab, et esitatud asjaolusid ja tõendeid on otstarbekas analüüsida üheaegselt mõlemast hagist lähtuvalt. Hageja ei ole esitanud tema pere väidetavalt juurdelisandunud lapse sünnitunnistust (lisatud elanikeregistri tõendist ei nähtu märget, et A P on hageja laps) ning on selle lapsega seoses esitanud muid erinevad tõendeid, tõendamaks lapsega seotud kulutusi, kuid ühestki esitatud tõendist ei nähtu, et kulutuste kandjaks on olnud hageja. K-Järve Linnavalitsuse poolt esitatud tõendi kohaselt on lasteaias käiva A eest tasunud P K ja P S , ( kes eelduslikult on hageja uus abikaasa ja selle abikaasa laps eelmisest suhtest). Isegi kui oletada, et selles ülalpidamises osales ka hageja, siis kokku on tõendis nimetatud 10- kuulise perioodi eest selle tõendi alusel tasutud 2307 krooni ehk 230.70 krooni kuus ehk arvestades sellest hageja osa, on kulud A lasteaias käimisega seoses 115 krooni kuus. A haiguse kohta esitatud tõendist ei nähtu, milliseid kulutusi see endaga kaasa toob ja kes neid kulutusi on kandnud ja kannab. Hageja poolt suuliselt esitatud väite kohaselt on kulud ravile 500 krooni kuus ehk 250 krooni on hageja osa. K-Järve Koolinoorte loomemaja tõendi kohaselt on tasutud A eest õppemaksu sept.-dets. 2007.a. eest

200 krooni. Tõendist jääb ebaselgeks, kas 200 krooni on igakuine tasu või kokku väljatoodud perioodi

4 kuu eest. Isegi juhul, kui tegu on igakuise maksega, on hageja osa selles 100 krooni kuus. Hageja väite kohaselt kulub toidule 1500 krooni kuus ehk hageja osa on 750 krooni ja kulud eluasemele on samuti 1500 krooni kuus ehk hageja osa on 750 krooni kuus.

Seega kokku võib hageja kuludeks arvestada 750 + 750 + 115+ 250-100=1965 krooni. Hageja väitel on tema sissetulek võrreldes hagile lisatud töötasu tõendis kajastatud (kuni oktoobrikuu 2007) töötasuga oluliselt vähenenud- 4000 krooni peale, kuid vaatamata kohtu korduvale selgitusele, et selline väide on tõendamata ja et seda saanuks tõendada nii hagi esitamisel, kui ka kirjalikult vastuhagile vastamisel või vähemalt oleks võinud endale vastava tõendi muretseda istungi ajaks, ei ole kostja soovinud sellist tõendust esitada ja sellest tulenevalt lähtub kohus kostja varandusliku seisundi hindamisel olemasolevast töötasu tõendist ja kinnitusest, et kostja omanduses on ka 1995.a sõiduauto Ford Galaxy. Sõiduauto marki ja väljalaskeaastat arvestades, ei pea kohus seda hageja varanduslikku seisundit oluliselt mõjutavaks asjaoluks. Küll aga on esitatud töötasu tõendist nähtuvalt kostja viimase kuue kuu keskmine brutopalk

62 379:6=10 396.50 krooni. Ja see on küllalt suur summa, et mitte pidada põhjendatuks elatise vähendamise taotlust. A P kulud eelpool toodud arvestuse kohaselt on 1965 krooni. Isegi juhul, kui vastuhagi kostja peaks maksma oma töötasust kõigile kolmele seaduslikule lapsele elatise miinimumsuurust (tänase seisuga ta arvatavasti A kasuks kohtuotsuse alusel seda ei tee), jääks tal brutosummana kätte veel 3871.50 krooni, mis on küllalt piisav, et mitte rahuldada elatise vähendamise hagi. Kohus leiab, et A P maksevõime ehk varanduslik seisund on piisav rahuldamaks Ž M poolt vastuhagina esitatud elatise suurendamise nõuet seaduses ettenähtud miinimumsuuruseni.

A P ei suutnud kohtule selgitada, miks ei esitanud ta vastuhagile kirjaliku vastuse kaudu vaidlustust ja seega ei kasutanud alates 14.02.2008 (vastuhagi kättesaamisest) võimalust tõendada, et tema sissetulek on muutunud, võrreldes tema poolt põhihagi esitamise ajaga. Kohus leiab, et A . P , kes teadis, et tal on kasvav elatisevõlg ja kes pidi teadma, milline on elatise miinimumsuurus alates 2008.a. ja kes varasema otsuse kohaselt pidi teadma, et elatise nõude katteks makstav summa ei tohi olla sellest väiksem, ei ole kohtule veenvalt põhistanud, miks ta ei olnud teinud kõike endast olenevat, et leida endale tasuvam töökoht.

Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud ja seega ei ole ka piiranguid otsida tasuvamat töökohta. Kehtiva kohtupraktika kohaselt elatise vähendamise aluseks võib küll olla asjaolu et kostjal tuleb hageja kõrval ülalpidada ka teisi lapsi, kuid esitatud tõendite alusel suudab A P tagada kõigi kolme lapse võrdse ülalpidamise ka hetkel kehtiva elatise miinimumsuuruse juures, sest vastupidist ehk A P ebapiisavat varanduslikku seisundit, tõendatud ei ole. Ž M poolt laste vajadustena nimetatule A P vastuväiteid esitanud ei ole.

Ž M omakorda ei ole vaidlustanud asjaolu, et uus laps A on teiste lastega võrdne, kuid ongi seejuures leidnud, et kostja varanduslik seis võimaldab tal tagada laste võrdse ülalpidamise. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanemad oma õigustes ja kohustustes võrdsed ning osalevad seega ka oma alaealiste laste ülalpidamise kohustustes võrdselt, kuid Perekonnaseaduse §-st 61 lg.2 nähtuvalt tuleb selle kohustuse täitmise reguleerimisel arvestada kummagi vanema varandusliku seisundiga. Seadusandja on määratlenud lapse ülalpidamiskohustuse täitmise ulatuse läbi Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ehk et eeldatavalt on see kuupalga alammäär lapse ülalpidamiskulude igakuiselt vajalik suurus.

Kui üks vanematest mingil põhjusel ei suuda tagada vähemalt selles ulatuses lapse ülalpidamiseks vahendite eraldamist, siis tuleb oma osa samavõrra suurendada vanemal, kellel selleks on varaliselt paremad võimalused. Antud juhul on hagejal/vastuhagi kostjal ilmselgelt paremad varalised võimalused laste ülalpidamise tagamiseks ning seda asjaolu on võimalik arvestada hagejalt /vastuhagi kostjalt elatise väljamõistmisel seaduses ettenähtud miinimumsuuruses ehk et arvestades kummagi vanema varalist seisundit, ei ole kahtlust, et lapse ülalpidamine mõlema vanema varalisi võimalusi arvestades suudetakse tagada vähemalt kuupalga alammäära suurusele vastavas ulatuses.

Hagi on tõendatud kohtuotsusega nr. 2-1112/05, poolte palgatõenditega, väljavõttega rahvastikuregistri tõendist, tõenditega lastele tehtavate kulutuste kohta, kohtutäituri tõendiga hageja elatise võla suuruse kohta, tõendiga A ja kaksikute tervisliku seisundi kohta, kostja abielutunnistuse ärakirjaga, teatega põhihagi hageja suhtes toimuva elatise täitemenetluse kohta, hagejale kuuluva sõiduauto kohta esitatud päringuga, laste koolis õppimise tõendiga ja tõendiga toitlustamise maksumuse kohta, tõenditega laste huvialadega tegelemise kohta, tõendiga põhihagi kostja eluasemekulude kohta ja vastavate arvetega, tõenditega lastele tehtud kulutuste kohta.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Hagi rahuldamata jätmisest tulenevalt jäävad põhihagi hageja kulud tema enda kanda, vastuhagi rahuldamiset tulenevalt jäävad vastuhagi hageja kulud A P kanda.

TsMS § 174 lg.1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik

/allkiri/

M.Leimann Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 02. juunil 2008.a Nooremreferent

I.Golubev