2-07-50047/6 · 2-07-50047/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-50047 Tsiviilasi SJ’i hagi ILvastu elatise maksmise lõpetamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja SJ (isikukood XXX, elukoh XXX) Hageja esindaja vandeadvokaat Kai Amos (AB Amos, asukoht XXX) Kostja IL(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (AB T. M. Hiob, asukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 26.03.2008. a Istungil osalenud isikud Hageja esindaja vandeadvokaat Kai Amos Kostja esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada

2. Lõpetada Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-05-164 resolutsiooni p 1.7 alusel määratud igakuise elatusraha summas 1500 krooni väljanõudmine IL kasuks tütar AJ(sünd XXX) ülalpidamiseks, alates 01.12.2007.a.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud SJ esitas kohtule 30.11.2007.a. hagi IL vastu elatise maksmise lõpetamiseks.

2 Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XXX.a. Poolte abielust sündis XXX.a. tütar K ja XXX.a. tütar A. Poolte abielu lahutatu 07.04.2004.a. kohtuotsusega. Harju Maakohtu 21.06.2006.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-05-164 mõisteti hagejalt välja igakuine elatis summas 1500 krooni tütar A ülalpidamiseks. Sama kohtumäärusega määrati poolte ühise tütre K elukohaks hageja elukoht.

Hageja on töötu ning on töötuna arvele võetud Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonnas. Seega käib hagejale ülejõu kohtumäärusega välja mõistetud elatise maksmine.

XXX.a. sündis hagejal ja tema uuel elukaaslasel tütar KJ. Alates 18.08.2004.a. elab hageja ja kostja vanem tütar K hageja juures. Seega on hageja täielikul ülalpidamisel kaks alaealist last. Lisaks on hageja kohustatud maksma ülalpidamist kostjaga koos elavale nooremale tütrele Ale.

Kostja ei ole poolte ühist tütart K toetanud sellest ajast, kui K elab hageja juures.

Seega palub hageja lõpetada igakuine elatise maksmise summas 1500 krooni tütar A ülalpidamiseks.

Hageja on esitanud kohtule ka kaks alternatiivnõuet juhul kui kohus ei rahulda hagi elatise maksmise lõpetamiseks.

Alternatiivnõudena palub hageja vähendada Harju maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-05- 164 määruse resolutsiooni p 1.7 alusel hageja poolt kostja kasuks makstavat elatise summat tütar A J’i ülalpidamiseks 800 krooni alates 01.12.2007.a. või välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis summas 800 krooni tütar K ülalpidamiseks alates 01.12.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni.

Kostja kirjalik vastus Kostja hagi ei tunnista.

Kostja leiab, et antud asjas tuleb menetlus lõpetada, sest samade poolte vahel on olemas Eesti kohtu jõustunud lahend, millega on kinnitatud poolte kokkulepe tütar A ülalpidamiseks elatise tasumiseks summas 1500 krooni. Hageja on samadel alustel kostja vastu kohtus juba vaielnud ja kohus on lahendi poolte kokkulepet kinnitava kohtumäärusena teinud. Kostja selgitab, et hageja varasema hagiavalduse täpsustuse alusena esitas hageja samad asjaolud, et hageja juures elab tütar K ja XXX sündinud tütar K ning SJ olevat olnud töötu.

Ka varasema kohtuvaidluse vältel vabastas hageja elukaaslane KK oma elukaaslase töölt, hageja jäi töötuks ning tema majanduslik olukord halvenes tunduvalt. Ka varasema kohtuvaidluse teiseks põhiargumendiks oli hagejal ja tema elukaaslasel XXX sündinud laps, kes on kostja tegevuse tõttu vähem kindlustatud. Uusi lapsi ei ole hagejal ega tema elukaaslasel vahepeal sündinud.

Kostja on seisukohal, et hageja taas kord oma endise abikaasa vastu algatatud kohtuvaidluses pole esitatud uusi asjaolusid, mis erineksid varasema tsiviilasja vaidlusepunktidest elatisraha üle. Ühtegi uut asjaolu näiteks hageja raske haigestumine, invaliidistumine, mis saavad olla aluseks elatisraha maksmise lõpetamisele või ebamõistliku summani vähendamisele, pole hageja välja toonud.

Samuti leiab kostja, et hageja on terve ja tööeas inimene, kes ei peaks võtma riske ja töötama oma elukaaslasele kuuluvas firmas, kus teda juba kahel korral on töölt vabastatud. Praeguses turusituatsioonis on hagejal võimalik leida endale muu töökoht Eestis või mõnes Euroopa riigis.

3 Sel viisil väljateenitud töötasu võimaldaks hagejal kõiki oma lapsi ja iseennast mõistlikult ja väärikalt ülal pidada.

Hageja ei ole esitanud ühtki uut asjaolu elatisraha lõpetamise nõude juurde, mis kuidagimoodi erineks hageja varasemast nõudest. Kostja on seisukohal, et kuivõrd ühtki uut asjaolu ei ole esile toonud ja samadel alustel on samad pooled juba vaielnud ja kohtulahend on olemas siis hageja esitatud elatise maksmise lõpetamise nõude menetlusse võtmiseks seaduslik alus puudub ja selles osas tuleb menetlus lõpetada.

Kostja palub lõpetada alternatiivnõude osas, mis puudutab elatise vähendamist menetlus lõpetada või jätta hageja alternatiivnõue vähendada tütar A ülalpidamiseks kokkulepitud elatusraha 800-le kroonile kuus, rahuldamata.

Hageja tasub tütar A ülalpidamiseks elatist summas 1500 krooni. Elatise miinimummääraks alates aastast 2008 on 2135 krooni, millest hageja maksab alla ¾. Kostja hinnangul on hageja nõue põhistamata ja tõendamata. Kostja selgitab, et elatisraha vähendamise nõude puhul 800 kroonini kuus on tegemist kostja ilmse pahatahtlikkusega ning nõue on ebamõistlik, ajendatud soovist põhjustada kostjale asjatut kohtuskäimist.

Kostjalt elatise väljamõistmise osas tütar Külalpidamiseks, kostja vastu ei vaidle. Kostja ei ole Külalpidamises osalemise vastu kunagi olnud. Kostja on alati K toetanud ja tütrele igakülgselt abiks ja toeks olnud. K on suur neiu, kostja on tütrele andnud raha otse kätte ja tõepoolest ei ole hagejale tütre ülalpidamiseks ülekandeid teinud. Hageja ei ole seda kunagi nõudnud ja oli vaikivalt nõus, et kostja toetab tütart otse lapsele raha andes või asju ostes. Kostja on valmis kas otse K pangakontole tasuma hageja poolt nõutud summa või siis hageja pangakontole.

Lähtudes eeltoodust palub kostja lõpetada menetlus hageja põhinõude suhtes, mis käsitleb elatise maksmise lõpetamist A Ji ülalpidamiseks või jätta hageja põhinõue, lõpetada elatise maksmine A Ji ülalpidamiseks, rahuldamata. Lõpetada menetlus hageja alternatiivnõude suhtes, mis käsitleb elatisesumma vähendamist või jätta elatisraha vähendamise nõue summale 800.- rahuldamata. Kinnitada poole kokkulepe hageja alternatiivnõude suhtes, mis käsitleb elatise väljamõistmist kostjalt summas 800 krooni tütar KJi ülalpidamiseks. Lõpetada hagi tagamise abinõuna 17.12.2007 kohtumäärusega peatatud täitemenetlus täiteasjas 008/2005/387 ja saata määrus teadmiseks täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile Mati Kadakule.

Maakohtu põhjendused Perekonnaseadus (PKS) § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vanem kelle varaline seisund on muutunud esitada kohtule uue nõude elatise suuruse muutmiseks. Seega on kohus seisukohal, et antud asjas ei saa menetlust lõpetada sellel alusel, samade poolte vahel on olemas Eesti kohtu jõustunud lahend, millega on kinnitatud poolte kokkulepe tütar A ülalpidamiseks elatise tasumiseks summas 1500 krooni ning asi tuleb läbi vaadata sisuliselt.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS § 63 lg 1 sätestab, et elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva

4 seaduse paragrahvis 61 sätestatust. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 61 lg 6 p 3 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Hageja on kohtule esitanud hagiavalduse elatise maksmise lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt elab poolte ühine laps KJ hagejaga ning AJ kostjaga. Hageja on kohustatud maksma A J’i ülalpidamiseks elatusraha summas 1500 krooni, vastavalt Harju Maakohtu kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-05-164. Hageja kasvatab veel alaealist tütart kooselust KK’iga. Hageja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt on hageja töötu. Lähtudes eeltoodust palub hageja lõpetada igakuine elatise maksmine tütar A J’i ülalpidamiseks.

Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada või jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja taas kord oma endise abikaasa vastu algatatud kohtuvaidluses pole esitatud uusi asjaolusid, mis erineksid varasema tsiviilasja vaidlusepunktidest elatisraha üle. Ühtegi uut asjaolu näiteks hageja raske haigestumine, invaliidistumine, mis saavad olla aluseks elatisraha maksmise lõpetamisele või ebamõistliku summani vähendamisele, pole hageja välja toonud. Samuti leiab kostja, et hageja on terve ja tööeas inimene, kes ei peaks võtma riske ja töötama oma elukaaslasele kuuluvas firmas, kus teda juba kahel korral on töölt vabastatud. Praeguses turusituatsioonis on hagejal võimalik leida endale muu töökoht Eestis või mõnes Euroopa riigis. Sel viisil väljateenitud töötasu võimaldaks hagejal kõiki oma lapsi ja iseennast mõistlikult ja väärikalt ülal pidada. Hageja ei ole esitanud ühtki uut asjaolu elatisraha lõpetamise nõude juurde, mis kuidagimoodi erineks hageja varasemast nõudest. Kostja on seisukohal, et kuivõrd ühtki uut asjaolu ei ole esile toonud ja samadel alustel on samad pooled juba vaielnud ja kohtulahend on olemas siis hageja esitatud elatise maksmise lõpetamise nõude menetlusse võtmiseks seaduslik alus puudub ja selles osas tuleb menetlus lõpetada või jätta rahuldamata.

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et poolte ühine tütar KJ elab hageja juures ning AJelab kostja juures. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja maksab igakuist elatist summas 1500 krooni kostja kasuks tütar A J’u ülalpidamiseks ja, et kostja ei maksa hageja kasuks igakuist elatist tütar KJ’i ülalpidamiseks. Hageja on kohtule esitanud ka 21.06.2006.a. Harju Maakohtu kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-05- 164, mille kohaselt on pooled kokku leppinud, et poolte ühise lapse KJ’i elukohaks jääb hageja elukoht. Samuti on määruses pooled kokku leppinud, et hageja maksab kostja kasuks tütre A J’i ülalpidamiseks, kes elab kostja juures, igakuist elatusraha summas 1500 krooni. Hageja on kohtule esitanud ka töölepingu lõpetamise teate, mille kohaselt on hagejaga tööleping lõpetatud 28.11.2007.a. Kohtule on esitatud ka Tallinna ja Harjumaa osakonna tõend töötuna arvelevõtmise kohta alates 29.11.2007.a.

Kuna antud asjas on tuvastatud, et poolte ühine tütar Kelab hageja juures ja ühine tütar A kostja juures, asub kohus seisukohale, et vastavalt PKS § 61 lg 3 on ilmnenud muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused elatise maksmise lõpetamiseks.

Kohus leiab, et kuna üks tütar elab hageja juures ja teine kostja juures, siis on ebavõrdne et hageja maksab kostja juures elava tütre A ülalpidamiseks elatist. Samuti ei pea kohus mõistlikuks kostjalt välja mõista elatis hageja juures elava tütre Külalpidamiseks.

5 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning tuleb lõpetada Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-05-164 resolutsiooni p 1.7 alusel määratud igakuise elatusraha summas 1500 krooni väljanõudmine IL kasuks tütar AJ(sünd XXX) ülalpidamiseks, alates 01.12.2007.a.

Kuna kohus rahuldas hagi, siis kohus ei vaata sisuliselt läbi hageja alternatiivnõudeid.

PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et antud asjas tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik