3-07-2612/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1 3-07-2612

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2008. a Tallinn

Haldusasja number

3-07-2612

Haldusasi

OÜ Stanteks-I kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 24.08.2007.a. maksuotsuse nr 12- 5/521tühistamiseks osas, millega määrati OÜ-le Stanteks-I täiendavalt tasumisele tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 1 540 256 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: OÜ Stanteks-I Esindaja : Ivo Raudjärv Vastustaja: Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus Esindaja: Merike Peterson

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 03.aprillil 2008.a.

RESOLUTSIOON

HkMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata ja HkMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

I ASJAOLUD

1.Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus (PMTK) kontrollis OÜ Stanteks-I käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksete ja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2003 kuni detsember 2005 ning koostas 11.06.2007.a. selle kohta revisjoniakti nr 12-3/371 ( I kd tl 162-240) , millele OÜ Stanteks-I esitas eriarvamuse.

2 2.PMTK 24.08.2007 maksuotsusega nr 12-5/521( I kd tl 12-122) määrati OÜ-le Stanteks-I täiendavalt tasumiseks käibemaksu 712 940 krooni, tulumaksu erisoodustustelt 26 767 krooni, tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 1 576 923 krooni ja sotsiaalmaksu erisoodustustelt 36 805 krooni.

3.OÜ Stanteks-I esitas maksuotsusele vaide, taotledes maksuotsuse osalist tühistamist tulumaksu määramise osas ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Maksuja Tolliameti 19.11.2007.a. vaideotsusega ( I kd tl 123-128) jäeti vaie rahuldamata.

4. 21.12.2007 esitas OÜ Stanteks-I kaebuse halduskohtule, vaidlustades maksuotsuse nr 12-5/521 osas, millega määrati OÜ-le Stanteks-I täiendavalt tasumisele tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 1 540 256 krooni ( Ikd tl 1-10) ja taotles samas esialgse õiguskaitse kohaldamist. 28.12.2007 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja kohaldas esialgset õiguskaitset ( I kd tl 294-297). Vastustaja esitas kirjaliku seletuse 15.01.2008 ( II kd tl 1-12).

II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUE

5.Halduskohtule esitatud kaebusega vaidlustab OÜ Stanteks-I maksuotsuse nr 12-5/521 osas, millega määrati OÜ-le Stanteks-I täiendavalt tasumisele tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, s.o. OÜ-ga Aasva, OÜ-ga Trankviti, TÜH-ga Torumees ja AS-ga Betox Grupp tehtud tehingutelt tulumaksu määramise summas 1 540 256 krooni, taotledes nimetatud osas maksuotsuse tühistamist.

6.Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, mille kohaselt ei ole OÜ Stanteks-I poolt teenuste ostutehinguid toimunud. Kaebuse väitel on maksuhaldur hinnanud tõendeid ebaobjektiivselt ja teinud seoses tehingute toimumisega valed järeldused. Kaebaja möönab kontrolli käigus tuvastatud asjaolude pinnalt, et OÜ Stanteks-I tehingupartnerid on pannud toime maksuõigusrikkumisi, jättes tasumata makse ja aidates kaasa maksupettustele. Kontrolli käigus selgus, et tegelikeks teenuste osutajateks ei ole mitte arvel näidatud isikud, vaid kolmandad isikud, kes ei pruukinud olla käibemaksukohustuslased, mistõttu kaebaja ei vaidlusta sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kaebuse esitaja ei nõustu tulumaksu määramisega ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kuna OÜ-l Stanteks-I ei olnud sellist tööjõudu, kellele makstud töötasusid oleks jäetud deklareerimata ja maksud tasumata ning mille pinnalt on maksuhaldur teinud järelduse, et kaebaja tegi töid oma deklareerimata tööjõuga ning arved sisseostetud teenuste kohta on fiktiivsed. OÜ Stanteks-I sai teenuseid teiste äriühingute käest ja need teenused olid seotud kaebuse esitaja ettevõtlusega.

7.Kaebuse väitel ei anna maksuotsuses toodud asjaolud alust tulumaksu määramiseks. Kaebuse esitaja on kaebuses selgitanud, et kuna maksuhaldur on põhjendanud tulumaksu määramist OÜ-ga Aasva, OÜ-ga Trankviti, TÜH-ga Torumees ja AS-ga Betox Grupp tehtud tehingutelt ühte moodi, siis ei põhjenda kaebaja eraldi iga äriühingu kohta tehtud kokkuvõtet, vaid lähtub AS Betox Grupp kokkuvõttest ja esitab vastuväited maksuhalduri kõigile tähelepanekutele ühiselt.

8.Kaebuse kohaselt ( p.2.1) on maksuhaldur teinud väärad järeldused S.L-i, T.O, V.Ž ja V.M-i ütlustest. Kaebuse väitel ei saa nimetatud isikute ütlustest järeldada alltöövõtjate puudumist kaebuse esitaja objektidel põhjusel, et I.L-i ja T.O puhul ei ole maksuhaldur suutnud eristada subjektiivsetest arvamustest ütlusi, mida on võimalik käsitleda tõendina, samas on I.L-i ütlustest jäetud arvestamata, et töö eest maksti talle arve alusel, mis lükkab ümber maksuhalduri järelduse töötajatele n.ö.mustalt maksmise kohta ja kinnitab, et kaebuse esitajal oligi kombeks kasutada teisi alltöövõtjaid. V.Ž ütlused, et osaliselt olid tööd tehtud kolmandate isikute poolt, on oluline sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kuid

ei anna alust väljamaksete tulumaksuga maksustamiseks. Samas on V.Ž andnud ütlusi , milles kinnitab, et ta on teenuseid vahendanud ja

3 raha tagastamist toimunud ei ole. V.M-i ütlustest on kajastatud vaid maksuhalduri seisukohti toetav osa ning järeldustes ei ole mingit tähendust omistatud maksuhalduri seisukohti kummutavale. Kaebuse kohaselt kinnitavad V.M-i ütlused seda, et kaebuse esitajal ei olnud piisavalt tööjõudu ning alltöövõtt oli äriühingu tegevuses tavaline. Samuti leiab kaebuse esitaja ( p.2.2), et OÜ Tailers tööde juhataja T.O ütlusi on üldistatud ja tehtud neist väärad järeldused. Maksuotsuse väide, et OÜ Tailers ei teinud kaebuse esitajale üleüldse tööd, on väär.

9.Maksuhalduri järeldused selle kohta, et kohustuste üleandmist OÜ Stanteks-I poolt AS-le Betox Grupp ei ole toimunud, on põhjendamatud. Esmalt märgib kaebuse esitaja, et küsimused juriidilistele isikutele, kes tellisid OÜ-lt Stanteks-I ehitusteenuseid, olid niivõrd ebamäärased, et teistsuguseid vastuseid ei olekski kolmandatel isikutel neile olnud võimalik anda. Kaebuse kohaselt ei pidanud kaebuse esitaja põhitellijad olema alltöövõtu kasutamisest informeeritud ning alltöövõtt ei ole välistatud ka juhul, kui lepingus on selle kohta keeld . Kaebuse esitaja arvates tuleks aluseks võtta kaebuse esitaja ja alltöövõtjate vahelised lepingud.( p.2.3).

10.Ka leiab kaebuse esitaja, et maksuhaldur on põhjendamatult omistanud erilise tähenduse asjaolule, et OÜ Stanteks-I poolt sanitaartehniliste tööde sisseostmine ja edasimüümine on toimunud erinevatel tingimustel - OÜ Stanteks-I on võtnud endale kohustuse vastutada võimaliku kahju eest, ise seda väidetavalt töö täitjalt nõudmata. Kaebuse kohaselt garantiide puudumine alltöövõtulepingutes kui samas garantiikohustus kaebaja põhitellijale eksisteerib, on seletatav sellega, et kaebuse esitaja kasutab sarnaste tingimustega lepinguid kõigi alltöövõtjatega ning ei nõua garantiisid enda tellitud töödele ( p.2.4 ja p.2.5)

11.Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, mille kohaselt sisseostetud ja väljamüüdud teenusenimetuste ja koguste erinevus viitab sellele, et OÜ Stanteks-I pidi tellijatele ise osutama oma materjalidega sanitaartehnika töid.Kaebuse kohaselt ei tähenda alltöövõtjate kasutamine alati seda, et kogu osutatav teenus ostetakse sisse alltöövõtjalt ( p.2.6)

12.Lisaks ei saa kaebuse kohaselt olla maksukohustuse üle otsustamisel määravaks tööde üleandmine põhitellijale hiljem sama töö vastuvõtmisest alltöövõtjalt, mis võis aset leida kavandatavate tööde tegeliku üleandmisega hilinemise tõttu või lihtsalt eksimusest ( p. 2.7)

13.Samuti on kaebuse väitel kaebuse esitajale tundmatud äriühingud, kellele AS Betox Grupp maksis raha edasi, nendega ei ole tehinguid toimunud ja kaebuse esitaja ei oleks saanud kontrollida, kellele, millal ja mille eest tema alltöövõtja AS Betox Grupp raha maksab. Tõendatud on AS Betox Grupp osavõtt maksupettusest, ent mitte kaebuse esitaja maksupettusest osavõtt ( p.2.8).

14.Kaebuse kohaselt on vaidlusaluses maksuasjas sarnased asjaolud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1- 34-06 tooduga, milliseid seisukohti maksuhaldur arvestanud ei ole.

15. Kaebuse esitaja hinnangul on maksuhaldur rikkunud uurimisprintsiipi, jättes välja selgitamata kõik maksukohustust puudutavad, sealhulgas maksukohustust vähendavad asjaolud. Kaebuse esitaja leiab, et kui maksuhalduri arvates ei ole V.Ž kinnitus piisavalt põhjalik, oleks maksuhaldur võinud teha sellekohase teate ning nõuda kinnitust põhjalikumas vormis, võtta V.Ž-lt täiendava seletuse vms. Maksuhalduri järeldus tugineb eelkõige V.Ž ütlustel. Seega on V.Ž ütlused käesolevas asjas väga olulised ning kaebaja poolt esitatud tõendi kergekäeline arvesse mitte võtmine ei ole kooskõlas maksukorralduse seaduse § 11 tuleneva uurimispohimõttega. Lisaks ilmnes maksuhalduri poolt uurimisprintsiibi rikkumine ka revisjoni läbiviimise ajal. Maksuhaldur kohustas oma korraldustega vastama küsimustele, mis ilmselgelt ei aidanud kaasa maksukohustuse suunise väljaselgitamisele Korralduste tegemine taolises vormis ei olnud kaebaja arvates suunatud

4 tõe väljaselgitamisele, vaid olid pigem tehtud näitamaks kontrolli läbiviimist Korralduste alusel esitatud küsimused olid ebaproportsionaalselt mahukad ega aidanud kaasa asjaolude väljaselgitamisele ja saadud üldised vastused andsid maksuhaldurile võimaluse kinnitada oma eelarvamuslikku seisukohta.

16.Lisaks eeltoodule on kaebuse esitaja ka seisukohal, viidates OÜ Santerdo maksuasjale, et maksuhaldur on rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi. Kaebuse kohaselt soetas OÜ Santerdo sarnaselt OÜ-ga Stanteks-I teenuseid AS-ilt Betox Grupp, OÜ-lt Aasva ja OÜ-lt Trankviti, ent nende tehingutega seonduvalt ei ole äriühingule täiendavalt tasumisele kuuluvat tulumaksu määratud. OÜ-le Santerdo tehti maksuotsus 19.06.2007, OÜ-le Stanteks-I tehti revisjoniakt 11.06.2007 ja maksuotsus 24.08.2007. Kaebajale tehtud maksuotsusest ei nähtu, et maksuotsuses oleks võrreldes 11.06.2007 tehtud revisjoniaktiga (mis koostati enne OÜle Santerdo tehtud maksuotsust) toodud välja uusi maksukohustust suurendavaid asjaolusid. Seega ei pea kaebaja usutavaks, et maksuhaldur oli 19.06.2007 (OÜ-le Santerdo maksuotsuse tegemine) kahtleval seisukohal.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

17.PMTK peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb kaebusele vastu. Maksuhaldur on tuvastanud maksupettuse tehingutes väidetavate alltöövõtjatega OÜ-ga Aasva, OÜ-ga Trankviti, TÜH-ga Torumees ja AS-ga Betox Group, sh teenuse mittesaamise ning väljamaksed teenust mitteosutanud isikule, samuti selle, et ülekantud summad jõudsid tagasi kaebuse esitajale.

18. Kaebuse esitaja tellis OÜ-lt Aasva alltöövõtu korras elamu Ringi tee 13 soojussõlme osalise ümberehitamise ja keskküttemagistraaltorustike asendamise töid; elamu Vilisoo 13 vannitoaja köögipistikute osalise väljavahetamise; veeühenduse liitumispunktide ehitust elamus Elektri 1, välisveetrassi remonttöid elamus Õle 30, kanalisatsioonisisendi ehitust elamus Papli pst 16; soojusarvesti paigaldustööde teostamist 20 elamule; veeja kanalisatsiooni liitumispunktide väljaehitamist elamutele Hagudi 14, Puhkekodu pst 55B ja Ehitajale 42; 15 soojusarvesti paigaldustöid 11 elamule ja hoonele Narva mnt 128 keskküttesüsteemi tasakaalustamist. Võrreldes kaebaja põhitellijaga sõlmitud lepinguid alltöövõtjatega sõlmitud lepingutega ning põhitellijatelt saadud seletustest tulenevalt selgus, et OÜ Stanteks-1 ja KÜ Ringi 13 vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 07/03 alusel tehtud tööde osas, KÜ Ringi juhatuse esimehe seletuste järgi oli kontaktisikuks I.H ning temale teadaolevalt lepinguid alltöövõtjatega ei sõlmitud. Maksumenetluse raames on tuvastatud, et väidetavad alltöövõtu korras tehtavad tööd sellel objektil leidsid aset kuu aega hiljem kui kaebaja objekti põhitellijale üle andis. Sealjuures teenuse sisseostmine alltöövõtjalt on toimunud kõrgema hinna eest kui sama teenust põhitellijale müüdi .KÜ Vilisuu 13 juhatuse liikme seletustest nähtus, et objektil vajaminevad materjalid hankis OÜ Stanteks-I, töid teostasid kaks-kolm inimest, samuti kinnitas juhatuse liige, et kontaktisikuks Stanteks-1 poolt oli I.H. KÜ Õle 30 kirjast selgus, et puuduvad andmed, et OÜ Stanteks-I oleks kasutanud alltöövõttu ning tööde teostaja esindajaks oli I.H. Materjalid muretses Stanteks-I. AS Tallinna Vesi ja OÜ Stanteks-I vahel sõlmitud lepingute kohaselt (objektide osas Paplite pst 16, Elektri 1, Hagudi 14, Puhkekodu pst 55B ja Ehitajate 42) puudus kaebajal õigus ilma AS Tallinna Vesi kirjaliku nõusolekuta lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandale isikule, samuti pandi kaebajale lepinguga kohustus vastutada kahjude eest ja vastutus töötajate ja spetsialistide eest. Kaebaja ennast lepingutes OÜ-ga Aasva samaväärselt kindlustanud ei ole, liiati puudus kaebajal üldse spetsiifilist laadi tööde osutamisel AS-ile Tallinna Vesi õigus kasutada alltöövõttu. Lepingutest tulenevad tööd AS-ga Tallinna Vesi on kaebaja poolt üle antud varasema kuupäevaga kui on töid vastu võetud väidetavalt alltöövötukorras töid teostanud äriühingutelt .Ka toimus objektide Õle 30, Elektri l ja Paplite pst 16 tööde soetamisel teenuse sisseostmine alltöövõtjalt kõrgema hinna eest kui sama teenust põhitellijale müüdi .AS Tallinna Küte kirja kohaselt oli kontaktisikuks 20 soojusarvesti paigalduse osas 20-le elamule ja 15 soojusarvesti

5 paigalduses 11-le elamule OÜ Stanteks-I poolt I.H ja R.H. Materjalid hankis ning teadaolevalt töid teostas OÜ Stanteks-I.

19.Kriminaalasjas nr 04930000184 tunnistajana seletusi andnud OÜ Aasva juhatuse liikme A.V seletuste kohaselt OÜ Aasva reaalseid töid teinud ei ole. OÜ-Ie Aasva ülekantud summad kanti edasi AS-ile Betox Group ja sealt kandis V.Ž rahasummad edasi varifirmadesse. V.Ž 09.04.2007 Põhja MTK-le antud seletuste kohaselt OÜ Aasva poolt AS-ile Betox Group kantud raha kandis edasi OÜ-te Carmenta ja Alferro kontodele. H.J ja I.L võtsid nendelt kontodelt sularaha välja ning I.H kas läks panga juurde rahale järgi või sai raha kätte (AS Betox Group) kontorist, V.Ž seletuste kohaselt sai I.H tagasi ka OÜ Trankviti, TÜ Torumees ja AS-ile Betox Group üle kantud summad, mis toodi sularahas tema kätte. Samas kriminaalasjas OÜ Carmenta juhatuse liikme I.L-i 18.01.2005 ülekuulamise protokollist tulenevate seletustega kui ka OÜ Alferro juhatuse liikme H.J 18.01.2005 ülekuulamise protokollist tulenevate seletustega leiavad kinnitust V.Ž ütlused raha ülekannetest nende äriühingute kontodele fiktiivsete arvete alusel ning kooskõlastatud tegevusest sularaha väljavõtmises ja tagastamises V.Ž-le. Vastustaja märgib, et maksuhalduril puudub alus kahelda kriminaalasjas antud isikute tunnistustes asjaolude kohta, mis võivad tuua neile kaasa karistuse või suurendada seda.

20.V.Ži poolt 25.01.2007 antud suuliste seletuste protokolli kohaselt tegid tellitud töid Tailersi mehed. OÜ Tailers juhatuse liikme A.L poolt antud seletuste kohaselt maksuhaldurile kontrollisid äriühingut T.O ja V.Ž, OÜ Tailers töödejuhataja T.O maksuhaldurile antud seletuste kohaselt sanitaar-tehnilisi töid tema ei teinud. Tellis üksi Vahipataljoni kanalisatsioonitrassi ehituse I.H käest ise. I.H ise juhtis tööde tegemist minu poolt tellitud objektidel. AS Belox Group juhatuse liige V.Ž poolt maksuhaldurile 12.03.2007 antud seletuste kohaselt juhtis I.H ise sanitaartehniliste tööde tegemist. Tema otsis töölised, kes neid töid tegid. Minul ei olnud vajadust töölisi otsida. V.M-i seletuste kohaselt, kirjalikke lepinguid OÜga Stanteks-1 ei sõlmitud, kokkulepped olid suulised.. I.H maksis sularahas sümboolseid summasid vastavail tehtud tööle. Summad olid 500- 1500 krooni. aastas maksti umbes 3-5korda. AS-iga Betox Group ja OÜga Aasva ei ole koostööd teinud, ei tea nendest ettevõtetest midagi. V.G 22.03.2007 maksuhaldurile antud seletuste kohaselt ei ole I.H teda ehitusobjektile kutsunud, sest saab ise sellise tööga hakkama. S.L (töödejuhataja objektil KÜ Ümera 23) on 05.12.2006 andnud maksuhaldurile järgneva seletuse - KÜ Ümera 23 töid alustasin ja rohkem nendega koostööd ei teinud. Töötasu mulle ei makstud, tegin OÜ-le Stanteks arve, ise olin FIE. Tööd tegid 6 inimest, millistel tingimustel neile mahti, ci tea. Töölepingut ega töövõtulepingut minuga ei sõlmitud. Arvan, et lepinguid ei olnud ka teistel. T.O, V.M-i, V.G ja S.L-i seletustest on järeldatav kaebaja esindaja tava sanitaartehniliste tööde valdkonnas hõlmata tellimuste täitmiseks spetsialisti või tööjõudu abi, selleks kirjalikke lepinguid sõlmimata. T.O seletustest tulenevalt ja V.Ž poolt osundatud ainuvõimalik tööde teostaja, OÜ Tailers, kaebajale sanitaartehnilisi töid teostanud ei ole, A.V seletuste kohaselt sooritasid tegelikkuses OÜ Aasva arvetel tegevusi kolmandad isikud, OÜ Aasva kaudu tema poolt esitatud arvetel märgitud sanitaartehniliste tööde tegemine tõendamist leidnud ei ole. Kinnitamist ei leia ka sanitaartehniliste tööde sisseostmine osundatud isikult ning tõendite kogumis hindamisest ilmneb tööde tegemine oma jõududega sh kaasates deklareerimata tööjõudu.

21.Kaebaja väited seletuste väärast tõlgendamisest maksuhalduri poolt on ainetud kuna keskenduvad üksikutele asjaoludele selgitustes. Maksuhaldur ci ole pidanud tuvastama, kas kaebaja kasutas deklareerimata tööjõudu või tegi töid oma jõududega ning kaebaja selline rõhuasetus vaidluses on eksitav. Põhiküsimus maksuasjas on siiski selles, kas kaebaja väljamaksete aluseks olevatel OÜ Aasva arvetel märgitud teenuseid alltöövõtuna soetas ning kas kaebaja tegi teadlikult väljamakseid teenust mitteosutanud isikule.

6 22.Vastustaja on OÜ Aasva seadusliku esindaja A.V, AS Betox Group seadusliku esindaja V.Ž kriminaalasjas ja maksumenetluses antud seletuste ning OÜ-de Carmenta ja Alferro esindajate I.L-i ja H.J kriminaalasjas antud seletuste alusel asunud seisukohale, et KÜ-le Ringi, KÜ-le Vilisoo 13, KÜ-le Õle 30, ASile Tallinna Vesi, ASile Tallinna Küte, ASile Rake, EÜ-le Nõmme, OÜle Tafolar, KÜ-le Kärberi 17, 18, 21 edasimüüdud sanitaartehnilisi töid OÜ Stanteks-I OÜ-lt Aasva soetanud ei ole. Eelnevat kinnitavad lisaks mainitud seletustele ka muud asjas kogutud tõendid nagu põhitellijate kinnitused, et tööde tegemise ajal suheldi eranditult kaebaja esindajaga, tellijate poolt oli kehtestatud keeld alltöövõttu kasutada, alltöövõttu kajastavas dokumentatsioonis esinevad vastuolud põhitellijatega sõlmitud lepingutega (tööde üleandmised peale põhitellimuse täitmist), põhitellijate poolt kehtestatud vastutuse delegeerimata jätmine alltöövõtjatele, samuti garantii nõuete puudumine või seda märkimisväärselt lühikemaks ajaks.

23.V.Ž poolt osundatud OÜ Tailers sanitaartehnilistc tööde tegemist kaebajale eitab. T.O, V.M-i, V.G ja S.L-i seletustest võib järeldada, et kaebaja hõlmas tellimuste täitmiseks spetsialiste või tööjõudu kirjalikke lepinguid sõlmimata ning maksis tööde eest sularahas. Kinnitust ei ole leidnud asjaolu, et kaebaja ostis sisse sanitaartehnilisi töid ja seega töid objektidel teostas kaebaja oma jõududega.

24.Kriminaalasjas ja maksuhaldurile antud seletustega on tuvastamist leidnud asjaolu, et OÜ Aasva arvete alusel kaebaja poolt OÜle Aasva ülekantud summad tagastati temale V.Ž poolt või tema korraldusel teiste asjasse pühendatud isikute poolt. Puudub alus kahelda OÜ Aasva, AS Betox Group, OÜ Recotrade, OÜ Carmenta juhatuse liikmete ütluste usaldusväärsuses, et tegemist oli fiktiivsete arvete esitamisega. Oma tunnistustega on nad võtnud endale vastutuse, mis on seotud fiktiivsete arvete väljastamisega,

25.Asjaolust, et OÜ-le Aasva kaebaja poolt ülekantud summad leidsid sularahas tagastamist, on vastustaja seisukohal, et kaebaja oli teadlik, et OÜ Aasa arved ei kajasta tegelikkust. Kaebaja on need arved tellinud ning kajastanud oma raamatupidamises näilike tehingutena, mille tegelikuks eesmärgiks oli maksudest kõrvale hoidmine. V.Ž, H.J, I.L-i ja A.V seletustest on selgunud, et kaebaja seaduslik esindaja ning väidetavate alltöövõtjatega seotud isikud on omavahel pikaajalised tuttavad, mistõttu ei tule kõne alla võimalus, et kaebaja võis ekslikult arvel näidatud tehingupartneri asemel teha tehinguid tundmatu isikuga, Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-39-03 asunud seisukohale, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale tasutud raha.

26.Kaebaja tellis OÜ-lt Trankviti alltöövõtu korras elamu aadressil Adamsoni 6 renoveerimistöödel sanitaartehniliste tööde korraldamise, aadressil Suur-Sõjamäe 40 betoonpõrandale valamise ja rullmaterjalist katusekatte remonttööd, lööd objektidel Vabriku 33 ja llmarise 12, Võrreldes kaebaja põhitellijaga sõlmitud lepinguid alltöövõtjatega sõlmitud lepingutega ning põhitellijatelt saadud seletustest tulenevalt selgus, et OÜ Stanteks-I ja OÜ Ühinenud Kinnisvara vahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustus Stanteks-I teostama sisekanalisatsioonitorustike ja soojaja külmaveevarustuse süsteemi ning küttesüsteemi montaaži ning objektil töötas I.H äriühingu esindajana, kuigi lepingutes OÜ-ga Trankviti pidi tööde teostamist jälgima ja kontrollima OÜ Trankviti. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kirja kohaselt oli kaebaja objekti Suur-Sõjamäe 40 rentnik ning pidi investeerima renditud ruumide korrashoiuks ajavahemikul 2001 kuni 2003 ning seda OÜ Stanteks-I kiri tööde näol Lasnamäe LOV-le kinnitas, kuid alltöövõtuleping samade tööde kohta OÜ-ga Trankviti on sõlmitud samade tööde kohta samal objektil ajal, mil rendisuhe OÜ

7 Stanteks-I ja Lasnamäe LOV vahel oli juba aasta eest lõppenud. AS Tallinna Vesi ja OÜ Stanteks-I vahel sõlmitud lepingule kohaselt (Vabriku 33 ja Ilmarise 12) puudus kaebajal õigus ilma AS Tallinna Vesi kirjaliku nõusolekuta lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandale isikule, samuti pandi kaebajale lepinguga kohustus vastutada kahjude eest ja vastutus töötajale ja spetsialistide eest. Kaebaja ennast suhetes OÜ-ga Trankviti samaväärselt kindlustanud ei ole, liiati puudus kaebajal üldse spetsiifilisi laadi lööde osutamisel AS-ile Tallinna Vesi õigus kasutada alltöövõttu. Tööd AS-ga Tallinna Vesi on kaebaja poolt üle antud varasema kuupäevaga kui on töid vastu võetud väidetavalt alltöövõtukorras ,milline asjaolu viitab sellele, et kaebajal võisid endal olla võimalused sanitaartehniliste tööde osutamiseks.

27.Kaebaja raamatupidamises asuvate lepingute järgi on maksukohustuslane tellinud TÜHilt Torumees alltöövõtu korras hoone Õismäe tee 88 eelisoleeritud torudest soojustrassi ja soojussõlme paigaldustööd; aadressil Mai 2a veetrassi, veeja kanalisatsiooni liitumispunktide väljaehitamise ning asfalteerimistööd, aadressil Ööbiku 4b kanalisatsiooni liitumispunktide väljaehitamise, KÜ Heina 16 kanalisatsioonisüsteemi ja veetorustike renoveerimistööd, aadressil Kivimurru 36 a ja Kivimurru 12a kanalisatsioonija veeliitumispunktide väljaehitamise, Muuga sadamas survemalmtorudest 330 meetri külmaveetrassi väljaehitamise koos hüdrantidega. Põhitellijaga sõlmitud lepinguid alltöövõtjatega sõlmitud lepingutega võrreldes ning tuginedes põhitellijatelt saadud seletustele selgus, et OÜ Stanteks-I on objektil Õismäe tee 88 alltöövõtjalt teenust kallimalt sisse ostnud kui seda edasi müünud .AS Tallinna Vesi ja OÜ Stanteks-I vahel sõlmitud lepingute kohaselt (objektide osas Mai 2a, Ööbiku 4b, Kivimurru 36, Kivimurru 12A) puudus kaebajal õigus ilma AS Tallinna Vesi kirjaliku nõusolekuta lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandale isikule, samuti pandi kaebajale lepinguga kohustus vastutada kahjude eest ja vastutus töötajale ja spetsialistide eest. Kaebaja ennast suhetes TÜHiga Torumees samaväärselt kindlustanud ei ole, liiati puudus kaebajal üldse spetsiifilist laadi tööde osutamisel AS-ile Tallinna Vesi õigus kasutada alltöövõttu. Kontrollimisel leidis kinnitust fakt, et TÜH Torumees arvetel loodud teenusenimetuste ja koguste jaoks oleks olnud reaalne vajadus, kuna OÜ Stanteks-I poolt ostjatele väljastatud arvetel teenusenimetused ja kogused omavahel ei kattu. See erinevus viitab asjaolule, et OÜ Stanteks-I pidi sanitaartehnilisi töid ise osutama oma materjalidega. ASiga Tallinna Sadam on kaebaja poolt tööd üle antud varasema kuupäevaga kui on tööd vastu võetud väidetavalt alltöövõtukorras .Alltöövõtjana TÜH-i Torumees kasutamist ei kinnita AS Tallinna Vesi, DV Servis, KÜ Heina ja AS Tallinna Sadam. Põhitellijate väitel töid objektidel teostas eranditult OÜ Stanteks-I ning töid objektidel juhtis I.H.

28.Kaebaja esitaja poolt maksuhaldurile maksumenetluses esitaud dokumentidest nähtub, et maksukohustuslane on tellinud AS-ilt Betox Group alltöövõtu korras veepüstikute ja keldritorustiku asendamise hoones Sõpruse pst. 221, veemahuti ja kuivenduskraavi puhastamise setetest ja prügist ning utiliseerimise Suur-Sõjamäe 40 objektil, soojustrassi paigaldustööd koos mullatöödega tellija materialist aadressil Asula 11, vannitoapüstikute asendamise aadressil Pae 13, garaažibokside katusekatte remonttööd Suur-Sõjamäe 40, külmaja soojaveemagistraalide asendamise tööd aadressil Ringi 13, soojaja külmaveetorustike asenduse töid plasttorudega aadressil Puhangu 59, keskküttemagistraaltorustiku asendamise ja soojusisoleerimise töid aadressil Majaka 34, garaažiühistu veetrassi avariiremonttöid aadressil Härma 4, kanalisatsioonija veetorustiku liitumispunktide väljaehitamise töid aadressil Vanemuise 42, veeja küttemagistraaltorustike asendamist elamus aadressil Tabasalu, Lasteaia 11, külmaja sooja veetorustiku asendamist plasttorudega aadressil Sõpruse pst 221, Läänemere tee 33, teostama elektrivarustuse õhuliini paigaldustööd aadressil Suur-Sõjamäe 40, hoonete Pae 25, Tedre 50 veemõõdusölme väljaehitamist, elamus Lasteaia 11 teostama viiekümne komplekti käerätikuivalile asendamise, hoone Valge 6 veemõõdusõlme ümberehitamise, aadressil Leete 1A, Köie 5, Auru 6A/Suitsu 1, Hauka 3, veeja kanaUsalsiooniühcndusc liitumispunkti väljaehitamise, Sikupilli 7 keldrimagistraaltorustikuja soojussõlme rekonstrueerimistööd, Muuga Sadama puhastusrajatiste ja pumplate vastuvõtureservuaaride puhastamine põhja setetest; Pae 46, Tähetorni 34, Tähetorni 59,

8 Muuga Sadam objektide osas esimesel objektil maaaluse kanalisatsioonitorustiku asendamine, kanalisatsiooniühenduse liitumispunktide väljaehitamine ja Muuga Sadamas kanalisatsioonitrassi remont; keskküttesüsteemi, kanalisatsiooni-ja veevarustussüsteemi renoveerimine ja üldehitustöö aadressil Amburi 15, Õismäe tee 2; Liikuri 10, Keemia 42, Punane 9 objektidel keskküttetorustiku asendamise tööd, kanalisatsioonitorustikuga liitumispunkti väljaehitamise; Suur-Sõjamäe 40 garaažide rullmaterjalidest lamekatusekatete renoveerimise; aadressil Sõpruse pst 213 sanitaartehnilisi töid ning Ringi 9 keldris magistraaltorustiku väljaehitamise. Võrreldes kaebaja põhitellijaga sõlmitud lepinguid alltöövõtjatega sõlmitud lepingutega ning tuginedes põhitellijatelt saadud seletustele on tuvastatud, et kaebuse esitaja poolt ASi Betox Group alltöövõtjana kasutamist ei kinnita keegi tellijatest. AS Tallinna Vesi lepingute (objektide Keemia 42A, Tähetorni 34, Tähetorni 59A, Hauka 3, Auru 6/Suitsu 1, Köie 5, Leete 1A, Pae 25, Tedre 50, Vanemuise 42) kohaselt ei tohi Stanteks-I ilma kirjaliku nõusolekuta kohustusi kolmandatele isikutele üldse üle anda. Samuti pandi kaebajale lepinguga kohustus vastutada kahjude eest ja vastutus töötajate ja spetsialistide eest. Kaebaja ennast suhetes AS-iga Betox Group samaväärsell kindlustanud ei ole, liiati puudus kaebajal üldse spetsiifilisi laadi tööde osutamisel AS-ile Tallinna Vesi õigus kasutada alltöövõttu. AS Betox Group arvetel kajastatud teenusenimetused ja kogused ei kattu OÜ Stanteks-I poolt ostjatele väljastatud arvetel kajastatud teenusenimetuste ja kogustega. Kui lähtuda asjaolust, et kaebajal ei olnud piisavalt. tööjõudu, mistõttu tuli teenust sisse osta, ei ole teenusenimetuste ja koguste erinevus põhjendatav ja seega pidi kaebaja osutama tellijale ise oma materjalidega sanitaartehnilisi töid. KÜ Punane 9 tööde üleandmine toimus 17.09.2004 kuid alltöövõtja kohustus töid üle andma alles 30.09.2004. Märkimisväärne on, et kaebaja poolt on põhitellijale tööd üle antud varasema kuupäevaga kui on töid vastu võetud väidetavalt alltöövõtukorras tööde teostajatelt .Eelnev asjaolu viitab vastustaja arvates sellele, et kaebuse esitajal olid endal võimalused sanitaartehniliste tööde osutamiseks.

29.AS Tallinna Küte seletuste kohaselt olid objektidel Stanteks-I poolt kontaktisikuteks I.H ja R.H, ka AS Maardu Kinnisvarahaldus (Ringi 9), AS STV (Sõpruse 213, Valge 6), AS Eesti Raudtee (Muuga jaam), AS Tallinna Sadam (Muuga Sadam), MTÜ Pae ( Pae 25, Tedre 50), KÜ Läänemere tee 33, KÜ Metsaääre (Lasteaia 1 I), KÜ Majaka 34 (Majaka 34), KÜ Puhangu 59 ( Puhangu 59), KÜ Ringi 13, KÜ Paekodu (Pae 13), KÜ Sõpruse pst 221 seletuste kohaselt töödeks vajalikud materjalid soetas OÜ Stanteks-I ise, kontaktisikuks Stanteks-I poolt tööde teostamise ajal oli I.H (ka R.H) ning alltöövõtjaid ei kasutatud.

30.Vastustaja on OÜ Trankviti, TÜH Torumees ja AS Betox Group seaduslike esindajate A.L-i, W.L-i ja V.Ž ning OÜ-de Carmenta, Recotrade ja Alferro esindajate kriminaalasjas ja maksumenetluses antud seletuste alusel asunud seisukohale, et kaebaja ei ole tema poolt põhitellijatele müüdud sanitaartehnilisi töid OÜlt Trankviti, TÜH-lt Torumees ja As-lt Betox Group soetanud. Eelnevat kinnitavad lisaks mainitud seletustele ka muud asjas kogutud tõendid nagu põhitellijale kinnitused, ei tööde tegemise ajal suheldi eranditult kaebaja esindajaga, tellijate poolt oli kehtestatud keeld alltöövõttu kasutada, alltöövõttu kajastavas dokumentatsioonis esinevad vastuolud põhitellijatega sõlmitud lepingutega ,põhitellijate poolt kehtestatud vastutuse delegeerimata jätmine alltöövõtjatele, samuti garantiinõuete puudumine või seda märkimisväärselt lühikemaks ajaks. V.Ž poolt osundatud OÜ Tailers sanitaartehniliste tööde tegemist kaebajale eitab. T.O, V.M-i, V.G ja S.L-i seletustest võib järeldada, et kaebaja hõlmas tellimuste täitmiseks spetsialiste või tööjõudu kirjalikke lepinguid sõlmimata ning maksis tööde eest sularahas. Kinnitust ei ole leidnud asjaolu, et kaebaja ostis sisse sanitaartehnilisi töid ja seega töid objektidel teostas kaebaja oma jõududega.

31.OÜ Trankviti seadusliku esindaja W.L-i 23.10.2006 antud seletuste kohaselt äriühingu kontole laekunud summad võttis kontolt välja tema ning väljavõetud raha andis ta üle V.Ž-le. Raha vastuvõtmist on V.Ž kinnitanud oma 25.01.2006 antud ütlustes, V.Ž seletuste kohaselt liikus AS- ist Betox Group OÜ-de Alferro,Carmenta ja Recotrade kontodele raha, mis võeti sularahas välja

9 ning toodi tema kätte. V.Ž seletused leiavad kinnitust OÜde Alferro, Carmenta ja Recotrade juhatuse liikmete seletustega. Ka kaebaja alltöövõtja, OÜ Trankviti, juhatuse liige W.L ja TÜH Torumees juhatuse liige A.L kinnituste kohaselt võtsid nad pangast raha ning andsid V.Ž kätte. Maksumenetluses on tuvastamist leidnud, et nii TÜH Torumees kui OÜ Trankviti arvelduskontodele ülekantud raha võeti deebetkaardiga sularahas välja või kanti ASile Betox Group, jättes arvelduskontole raha pangateenuse tasumiseks. V.Ž 09.04.2007 Põhja MTK-le antud seletuste kohaselt AS-ile Betox Group kantud raha kandis edasi OÜ-de Carmenta ja Alferro kontodele. H.J ja I.L võtsid nendelt kontodelt sularaha välja ning I.H kas läks panga juurde rahale järgi või sai raha kätte (AS Betox Group) kontorist. V.Ž seletuste kohaselt sai I.H tagasi ka firmade OÜ Trankviti, TÜ Torumees ja AS-ile Betox Group üle kantud summad, mis toodi sularahas tema kätte. .;

32.Asjaolust, et OÜ-le Trankviti, TÜH-le Torumees ja AS-le Betox Group kaebaja poolt ülekantud summad leidsid sularahas tagastamist, on vastustaja seisukohal, et kaebaja oli teadlik, et OÜ Trankviti, TÜH Torumees ja AS Betox Group arved ei kajasta tegelikkust. Kaebaja on need arved tellinud ning kajastanud oma raamatupidamises näilike tehingutena, mille tegelikuks eesmärgiks oli maksudest kõrvale hoidmine. V.Ž, H.J, I.L-i, A.L-i, W.L-i seletustest on selgunud, ei kaebaja seaduslik esindaja ning väidetavate alltöövõtjatega seotud isikud on omavahel pikaajalised tuttavad, mistõttu ei tule kõne alla võimalus, et kaebaja võis ekslikult arvel näidatud tehingupartneri asemel teha tehinguid tundmatu isikuga. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-39-03 asunud seisukohale, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse, liikmete juhiste alusel, nende kontrolli allt eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjate või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu, Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt, müüjale tasutud raha. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-34-06 aga selgitanud, et. kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, siis on maksuhalduri tulumaksu määramise otsus õige, Tingimus „pidi teadma" tähendab, et ostjal oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, ei tegemisi polnud tegeliku müüjaga. Kui aga ostja põhjendatult eeldas, et tegemist on tegeliku müüjaga, siis on maksuhalduri tulumaksu määramise otsus alusetu.

33.Maksuhaldur on tuvastanud maksupettuse tehingutes väidetava alltöövõtjaga OÜ Nordlord, sh teenuse mittesaamise ning väljamakse teenust mitteosutanud isikule. Kaebaja leilis OÜ-lt Nordlord alltöövõtu korras Alavere küla kaugkütte trassi montaaži (430 jm) vastavalt projektile S-34/05 maksumusega 116 112 krooni. Sama projekti alusel samas mahus töid kohustus kaebaja teostama Anija Vallavalitsusele. Seletuste kohaselt ta ei ole kaebajaga töövõtulepingut sõlminud, arvel ja hinnapakkumisel olevad allkirjad ei ole tema omad. OÜ Stanteks-I poolt ülekantud summa 116 112 krooni võttis arvelduskontolt välja ning tagastas raha isikule, kes oli saadetud I.H poolt tema koju. Eelnevalt viidatud faktidest lähtuvalt ning asjaolust, et kaebaja on tellijatele tööd üle andnud ajaliselt varem (29.11.2005) kui võttis väidetavalt alltöövõtjalt (01.12.2005), on maksuhaldur asunud seisukohale, et alltöövõttu tegelikkuses OÜ-lt Nordlord saadud ei ole. Alltöövõtulepingu sõlmimise ajal OÜ-ga Nordlord oli kaebaja juba asunud töövõtulepingust tulenevaid töid teostama (tõi kohale materjalid). J.P seletustes puudub maksuhalduril alus kahelda, kuna neid seletusi kinnitavad teised maksumenetluses tuvastatud asjaolud. Asjaolust, et kaebaja poolt, ülekantud summad leidsid tagastamist kaebajale sularahas, on vastustaja seisukohal, ei kaebaja oli teadlik, et OÜ Nordlord arved ci kajasta tegelikkust. Kaebaja

10 on need arved tellinud ning kajastanud oma raamatupidamises näilike tehingutena ning tema tegelikuks eesmärgiks oli maksudest kõrvalehoidmine. Maksuhaldur on tuvastanud OÜle Nordlord väljamaksete tegemises osalemise maksupettuses. Riigikohtu halduskolleegiumi on otsuses nr 3-3-1-50-03 asunud seisukohaks, Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist näiteks siis, kui tasutakse sularaha tundmatule kolmandale isikule või kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti. Kuna tulumaksuarvestus erinevalt käibemaksuarvestusest on kassapõhine, siis saab tulumaksu määrata väljamaksetelt, mitte kuludokumentide või kulukannete alusel.

Tuvastamist on leidnud kaebaja poolt variisikute kasutamine, mis kinnitab seda, et toimunud on maksupettus ja kaebaja raamatupidamises kajastatud teenused on teeseldud. Vastasel juhul puudub variisiku kasutamisel mõte.

34.Vaidlustatud maksuasjas on tulumaksu määramise aluseks asjaolu, et väljamaksed on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine ei ole leidnuid kinnitust. Kuna tehingut ei toimunud, siis ei vasta OÜ Aasva, OÜ Trankviti, OÜ Nordlord, TÜH Torumees ja AS Betox Group arved RPS § 7 lg 1 sätestatud algdokumendi nõuetele, st nad ei kinnita majandustehingute toimumist. Maksuhaldur on tuvastanud OÜ-le Aasva, OÜ-1e Nordlord, OÜ-le Trankviti, TÜIH-ile Torumees ja AS-ile Betox Group tehtud väljamakse aluseks olevate tehingute fiktiivsuse, teenuste mittesaamise ning on põhjendatult seisukohal, et OÜ Stanteks-I osales maksupettuses ning väljamaksete seotus ettevõtlusega ei ole tõendatud,

35.Kaebaja poolt esiletoodud asjaolud tellijatega sõlmitud lepingutes ning nende pinnalt tehtud järeldused eraldiseisvana ei ole niivõrd kaalukad, et nendest saaks tehingu mittetoimumist järeldada, kuid need tõendid mõjutavaid järeldusi kogumis ning selliselt viitavad nad otseselt kui kaudselt tehingule mittetoimumisele ning toetavad sellega maksuhalduri seisukohta. Kattuvate seletustega on kinnitust leidnud asjaolu, et I.H otsis ise töötajaid ning teostas tööde juhtimist objektidel ning asjaolu, et kaebaja kirjalikke lepinguid töötajatega ei sõlminud. Puudub alus kahelda selles, et omal jõul tööde tegemine toimus.

36.Puudub alus kahelda tööde vastuvõtmise aktides fikseeritud kuupäevade õigsuses põhitellijatega, sest sellega fikseerivad pooled olukorra, mis on aluseks lepingutest tulenevatele nõuetele. Kuna maksumenetluses on tuvastatud, et väljamaksete aluseks olevad arved olid fiktiivsed, siis ei saa hinnata kaalukaks kaebaja väidet, et teenuse saamist alltöövõtjatelt kinnitavad arved, lepingud, tehingute kajastamine raamatupidamises.

37.Väide ebavõrdsest kohtlemisest (kaebuse p 4) seoses OÜ Santerdo asjas tulumaksu määramata jätmisega samadelt partneritelt teenuste soetamisel, on vastustaja seisukohal, et igas asjas vaadeldakse kogutud tõendeid sõltumatult ja eraldiseisvalt. Asjaolu, et OÜ-le Santerdo maksuotsust koostades on jäetud tulumaks määramata ei tähenda, et piisavate tõendite esinemisel ei ole tulumaksu määramine antud maksuasjas ainuüksi tehingupartnerite kattumise tõttu õigustatud,

IV KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

38. Hinnates poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab kohus, et OÜ Stanteks-I kaebus põhjendatud ei ole ning tuleb jätta rahuldamata. Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et OÜ-le Aasva, OÜ-le Trankviti, TÜH-le

11 Torumees ja AS-le Betox Group, samuti OÜ-le Nordlord kaebuse esitaja poolt tehtud väljamaksete aluseks olevad tehingud olid fiktiivsed, kaebuse esitaja teenust saanud neilt äriühingutelt ei ole ning väljamaksete seotus ettevõtlusega tõendatud ei ole, sealjuures on kogutud tõenditele tuginevalt põhjendatud ka maksuhalduri seisukoht, et kaebuse esitaja tegi teenust mitteosutanud äriühingutele teadlikult väljamakseid.

39. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse käesolevas haldusasjas osaliselt (osas, millega määrati OÜ-le Stanteks-I täiendavalt tasumisele tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 1 540 256 krooni) vaidlustatud 24.08.2007.a. maksuotsus nr 12-5/521 tasumisele kuuluva maksusumma määramise kohta on tehtud tuginevalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 2 , mille kohaselt maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele ja MKS § 95 lg 1 alusel, mille kohaselt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse. Maksuhaldur on maksumenetluses tuvastanud, et kaebuse esitaja ei soetanud väljamaksete aluseks olevatel arvetel märgitud teenuseid alltöövõtuna, samas tegi teadlikult väljamakseid teenust mitteosutanud isikutele ning samuti selle, et kaebuse esitaja poolt väidetavatele tehingupartneritele väljamakstud summad tegelikkuses mitte aset leidnud tehingute eest tagastati kaebuse esitajale. Kaebuse esitajale määrati maksuotsusega nende väljamaksete kui ettevõtlusega mitteseotud kulu pealt täiendavalt tasumisele tulumaks.Tulumaksuseaduse ( TuMS) § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu § 51 lg 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Raamatupidamisseaduse (RPS) § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, mis peab vastama samas sättes loetletud nõuetele. Raamatupidamisarvestuse algdokument peab tõendama tehingu toimumist ja selle põhjal peab olema võimalik välja lugeda tehingu objekt, tehingu toimumise aeg, tehingu pooled ning kinnitus tehingu toimumise kohta. Käesolevas asjas on maksuhaldur tuvastanud, et maksuotsuses kajastatud äriühingutele väljamaksete tegemise aluseks olevaid tehinguid ei ole toimunud , seega kulutus dokumentaalselt tõendatud ei ole ja järelikult ei ole maksuotsuses käsitletud äriühingute esitatud arvete puhul tegemist raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavate algdokumentidega. Seetõttu on OÜ-le Aasva, OÜ-le Trankviti, TÜH-le Torumees ja AS- le Betox Group, samuti OÜ-le Nordlord kaebuse esitaja poolt tehtud väljamakseid maksuhaldur põhjendatult käsitlenud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena, vaatamata sellele, et kaebuse esitaja raamatupidamises on kajastatud alltöövõtu korras kaebuse esitaja poolt maksuotsuses nimetatud äriühingutelt maksuotsuses nimetatud objektidel tööde tegemine.

40.Käesolevas haldusasjas on poolte vahel on tõusetunud vaidlus maksuotsuse sisulise õiguspärasuse üle, sealjuures kaebuse väitel on maksuhaldur hinnanud ebaõigesti maksumenetluses kogutud tõendeid , on vääralt rakendanud uurimisprintsiipi ning on asjas kogutud tõendite väärast hindamisest ja uurimisprintsiibi ebaõigest rakendamisest tulenevalt teinud põhjendamatuid järeldusi ning seega määranud alusetult täiendavalt tasumisele kuuluvad maksusummad. Kaebuse kohaselt ei anna maksuotsuses toodud asjaolud alust tulumaksu määramiseks. Kaebuse esitaja on kohtule esitatud kaebuses lähtunud sellest, et maksuhaldur on põhjendanud tulumaksu määramist tehingutelt OÜ-ga Aasva, OÜ-ga Trankviti, TÜH-ga Torumees ja AS-ga Betox Grupp tehtud tehingutelt ühte moodi ja kaebuses on lähtutud AS Betox Grupp kokkuvõttest ja on esitatud vastuväited kõigile maksuhalduri tähelepanekutele ühiselt. MKS § 150 lg 1 sätestab, et maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksumaksjal kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja maksuhalduri järeldusi ümber lükanud ja ei ole tõendanud, et tehingud OÜ- ga Aasva, OÜ-ga Trankviti, TÜH-ga Torumees ,OÜ-ga Nordlord ja AS-ga Betox Group tegelikult

12 aset leidsid ja et kulutused on seega dokumentaalselt tõendatud. Kohus leiab, et revisjoni käigus tuvastatud faktiliste asjaolude, esitatud suuliste seletuste, saadud informatsiooni ja kogutud tõendite analüüsimisel ning kogumis hindamisel on maksuhalduri järeldused, mille kohaselt OÜ Stanteks-I poolt eespoolnimetatud äriühingutele esitatud arved olid fiktiivsed ja töid nende alusel teostatud ei ole ning kaebuse esitaja poolt teostatud väljamaksed nimetatud äriühingutele ei ole seotud arvetel näidatud teenuste osutamisega ning kaebuse esitaja oli väljamaksete tegemisel teadlik sellest, et ta arvel näidatud teenust saanud ei oles, õiged ja kaebuse väited neid seisukohti ei kummuta. Kohus nõustub PMTK põhjalikus kirjalikus seletuses toodud põhjendustega, selle täienduseks kohtuistungil esitatud seletustega ning arvestades seejuures maksuotsuse detailsust ja mahukust ning ka kaebuse väiteid, ei korda neid. Eeltoodut arvestades on kohus ka kohtuotsuse kirjeldavas osas esitanud vastustaja seletused detailsemalt.

41. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebuses on vaidlustatud OÜ-ga Aasva, OÜ-ga Trankviti, TÜH-ga Torumees ja AS-ga Betox Group tehtud tehingutelt tulumaksu määramine maksuotsusega määratud summas 1 540 256, samas kui maksuotsuse kohaselt oli täiendava tulumaksukohustuse aluseks lisaks kaebuses näidatud äriühingutele teostatud väljamakstele ka väljamaksed OÜ-le Nordlord, mille osas kaebuses seega vastuväiteid esitatud ei ole. Kui vaidemenetluses väitis kaebuse esitaja, et ta sai teenuseid äriühingutelt OÜ-lt Aasva, OÜ-lt Trankviti, TÜH-lt Torumees ja AS-lt Betox Grupp ning OÜ-lt Nordlord ning et seda kinnitavad tõendid, s.h. arvete esitamine alltöövõtjate poolt kaebuse esitajale ja nende raamatupidamises kajastamine, tööde üleandmise aktid, kaebuse esitaja poolt saadud teenuse edasimüük, siis kohtule esitatud kaebuses on kaebuse esitaja väitnud, et äriühingud, kellele AS Betox Group maksis raha edasi, on kaebajale tundmatud ja nende äriühingutega ei ole tehinguid toimunud ja kaebuse esitaja ei oleks saanud kontrollida, kellele, millal ja mille eest AS Betox Group raha edasi kandis ning et teenuseid sai kaebuse esitaja teiste äriühingute käest, sest OÜ-l Stanteks-I ei olnud sellist tööjõudu, kellele makstud töötasusid oleks jäetud deklareerimata ja maksud maksmata. Kohtu hinnangul seab juba eeltoodu kaebuse esitaja seletuste tõelevastavuse kahtluse alla ning kinnitab ühtlasi maksuhalduri järelduste õigsust kaebuse esitaja osalemises maksupettuses.

42.Kaebuse kohaselt on käesolevas vaidluses toodud asjaolud väga sarnased Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-34-06 tooduga, millises maksuhaldur asus seisukohale, et vaidlusaluseid tehinguid kajastavad kuludokumendid ei ole sisult nõuetekohased, kuna tegelikuks müüjaks ei saanud olla konkreetne äriühing ja seetõttu ei saa kulutust kütuse ostmisele arvata tulust maha olenemata sellest, kas kaup tegelikult saadi, sest tehingu toimumine osaühinguga on tõendamata. Riigikohus asus seisukohale, et hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega pole tulumaksu osas oluline , sest müüja isik ei ole ostja tulumaksukohustuse kindlakstegemisel oluline. Viidatud lahendis on käsitletud ostja hoolsuskohustusest tulenevaid tagajärgi juhul, kui teenuse või kauba saamine aset leidis. Käesoleval juhul on aga maksuhaldur tuvastanud väljamaksete aluseks olevate tehingute puudumise ja kaebuse esitaja poolt teadlikult väljamaksete tegemise fabritseeritud arvete alusel teenuseid mitteosutanud isikutele . Sealjuures käesolevas vaidluses ei ole uurimisobjektiks asjaolu, kas kaebuse esitaja kaasas tellijatele tööde tegemiseks deklareerimata tööjõudu või tegi tööd oma tööjõuga.

43.Maksuhaldur on võrrelnud kaebaja põhitellijaga sõlmitud lepinguid alltöövõtjatega sõlmitud lepingutega ning sellise dokumentatsiooni võrdluse tulemusena jõudnud järeldusele, et sagedased on alltöövõtu korras tööde lõpetamised peale põhitellijale objekti üleandmist, alltöövõtja ees ei ole kaebaja ennast kindlustanud samaväärselt kui on seda teinud tema suhtes põhitellija, samuti ei ole majanduslikus mõttes alltöövõtu soetamise hinnad mõistlikud alltöövõtu soetamiseks, samuti eitavad põhitellijate seaduslikud või volitatud esindajad alltöövõtu lubatavust või toimumist. Kaebuse esitaja seisukoht maksukohustuse alusetusest ja maksuhalduri järelduste ebaõigsusest tuginevad muu hulgas väidetele, mille kohaselt maksuhalduri järeldused tehingute mittetoimumise osas rajanevad sellele, et põhitellijad alltöövõtu kasutamisest teadlikud ei olnud, alltöövõttu

13 kasutati ka juhul, kui lepingus oli sellekohane keeld, garantiide puudumine alltöövõtulepingutes, kui samaaegselt eksisteerib kaebuse esitaja garantiikohustus põhitellijale, tööde üleandmine põhitellijale enne sama töö vastuvõtmist alltöövõtjalt . Maksuhaldur on põhjalikult käsitlenud nii maksuotsuses kui ka revisjoniaktis kõiki OÜ-ga Aasva ( 40 objekti osas), OÜ-ga Trankviti ( 4 objekti osas), TÜH-ga Torumees( 7 objekti osas) ja AS-ga Betox Grupp( 36 objekti) tehtud tehinguid ja on järelduste tegemisel tuginenud asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates. Seega esiteks ei ole maksuhaldur oma järeldusi rajanud vaid nimetatud lepingutest nähtuvale vaid on käsitlenud neid maksumenetluses tuvastatud täiendavate asjaoludena, teiseks aga kohtu hinnangul kaebuse väited seoses nimetatud lepingutega maksuotsuses toodud maksuhalduri järeldusi ümber ei lükka. Maksuotsuses on toodud hulgaliselt konkreetseid näiteid juhtudest, kus põhitellijatega sõlmitud lepingute järgi on tööde vastuvõtmine põhitellija poolt toimunud märksa varem kui alltöövõtulepingu täitmine ehk siis põhitellijale toimus tellimuse täitmine enne kui leidis aset vastavate tööde soetamine äriühingutelt OÜ Aasva, OÜ Trankviti, TÜH Torumees ja AS Betox Group. Siinkohal kaebuse väide võimalikust eksitusest , arvestades selliste lahknevuste arvukust ( üle 10) ja määra, on väheusutav ning ei lükka ümber maksuhalduri seisukohta, et need viitavad võimalusele, et dokumendid ei kajasta tehinguid reaalsuses. Kohtule 18.02.2008 PMTK poolt esitatud dokumendid maksuotsuses kajastatud tehingute kohta ( IIIkd tl 21-125) kinnitavad maksuhalduri tähelepanekuid. Kaebuse esitaja seisukoht, et maksuhalduril tulnuks lähtuda lepingutes vastuolude tuvastamisel kaebuse esitaja ja alltöövõtjate vahelistest lepingutest on ekslik esmalt seetõttu, et alltöövõtulepingute sõlmimine eeldab tellijaga konkreetse töö tegemiseks lepingu olemasolu, seega alltöövõtuleping lähtub põhitellijaga sõlmitud lepingust mitte vastupidi, samuti ei ole erinevalt kõnealustest alltöövõtulepingutest poolte vahel vaidlust tehingute osas põhitellijatega .

44.Maksuhaldur on kaebuse esitaja poolt maksude tasumise seaduslikkuse kindlakstegemisel tähtsust omavate asjaolude, sh kas kaebuse esitaja soetas arvetel näidatud teenuseid alltöövõtuna ja kas kaebaja tegi teadlikult väljamakseid teenust mitteosutanud isikule väljaselgitamiseks küsitlenud äriühingute OÜ Aasva, OÜ Trankviti, TÜH Torumees ,OÜ Nordlord ja AS Betox Group seaduslikke esindajaid, samuti on maksumenetluses tõenditena käsitletavad kriminaalmenetluses tunnistusi andnud kolmandate isikute seletused. Oluline on märkida, et maksuhaldur on maksumenetluses oma järeldused asjaolude kohta seonduvalt tööde tegemisega rajanud mitme isiku poolt antud ütluste kattuvale osale .OÜ Aasva juhatuse liige A.V, TÜH Torumees juhatuse liige A.L ja OÜ Trankviti juhatuse liige W.L on oma seletustes kinnitanud, et äriühingud töid ei teostanud ega vahendanud ja samuti on nad seletanud, et juhatuse liikmete ülesandeks oli pangaautomaadist sularaha välja võtta ja anda edasi V.Ž-le. Maksuotsuse aluseks olnud kolmandate isikute ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks puudub alus. Mis puudutab maksuhalduri poolt uurimisprintsiibi väidetavat rikkumist seeläbi, et maksuhaldur ei võtnud arvesse V.Ž 20.09.2007.a. antud kirjalikku seletust, milles ta väidab, et tehingud temaga seotud äriühingute ja OÜ Stanteks-Ivahel on toimunud ning varasemad ütlused raha tagasimaksmise kohta I.H-le ei vasta tõele( I kd tl 129) ega pidanud vajalikuks teda täiendavalt küsitleda, siis kohtu hinnangul ei vähenda nimetatud kirjalik üldsõnaline kinnitus, mis on antud pärast OÜ-le Stanteks-I maksuotsuse koostamist, varasemate ütluste usaldusväärsust. V.Ž andis kaebaja taotlusel tunnistajana ütlusi ka kohtumenetluses, ent kohus leiab, et ei V.Ž kirjalik avaldus ega ka tema poolt kohtuistungil antud ütlused ei muuda olematuks varasemaid ütlusi, mis on antud kriminaalmenetluses ja maksumenetluses .Siinkohal rõhutab kohus veelkord, et maksuhaldur on andnud hinnangu kõigile tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele kogumis, mistõttu iseenesest asjaolust, et V.Ž on andnud maksumenetluses erineva sisuga ütlusi, ei saa järeldada, et maksuhaldur ei ole kõiki tähendust omavaid asjaolusid välja selgitanud või nendega arvestanud. MKS § 11 tulenevalt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid ning ei ole seejuures seotud maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel ainult menetlusosaliste esitatud tõenditega ning maksuhaldur otsustab,

14 lähtudes temale seadusega pandud ülesannetest ja kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab konkreetses asjas vajalikuks koguda. MKS § 95 lg 2 kohaselt tuleb maksuotsuses motiveerida maksukohustuslase esitatud tõendite täielikku või osalist arvestamata jätmist. Maksuhaldur on vaideotsuses põhjendanud, miks ta V.Ž kinnitust usaldusväärseks ei pea ( I kd tl 125-126). Muu hulgas on ütluste usaldusväärsust hinnates maksuhaldur arvestanud teiste isikute antud ütlustega ning maksumenetluses tuvastatud asjaoludega. Kohus leiab lisaks eespooltoodule, hinnates varasemas maksuja kriminaalmenetluses V.Ž antud ütlusi, mis on kajastamist leidnud maksuotsuses ja halduskohtumenetluses antud ütlusi, et usaldusväärseks tuleb käesoleval juhul pidada neid ütlusi, millega isik on ennast kriminaalmenetluses süüdi tunnistanud ja mis on olnud temale enesele kahjulikud ja mis samas langevad kokku teiste ütlusi andnud isikute seletuste ja muude asjas kogutud tõendite ja tuvastatud asjaoludega ning vastupidiste ütluste osas on põhjendatult avaldanud kahtlust nende usaldusväärsuses maksuhaldur ja usaldusväärseks ei pea eeltoodud põhjendustel neid ka kohus. Siinkohal vajab seoses kohtuistungil antud V.Ž ütlustega lisaks eeltoodule märkimist, et PMTK on 03.02.2008 esitatud täiendavates selgitustes veenvalt tõestanud nende ütluste sisulist tegelikkusele mittevastavust ( II kd tl 279), millega kohus nõustub.

45. Kaebuse kohaselt on maksuhaldur teinud ennatlikud ja väärad järeldused T.O ütlustest ( II kd, tl 68-69), leides maksuotsuses, et kui V.Ž on AS-le Betox Group vahendatud teenuste osas selgitanud 25.01.2007, et tööd teostasid OÜ Tailers mehed, siis OÜ Tailers tehingute teostamist OÜ Stanteks-I objektidel ei kinnita ( I kd tl 34). Kohtu hinnangul kaebuse väited maksuhalduri järeldusi ümber ei lükka. Asjaolu, et viidatud T.O ütlustes nimetatu seletas:“Sel ajal need mehed, kes on kirjas jaanuar 2003 TSD aruandel OÜ-s Tailers ei teinud Stanteks OÜ-le tööd“ ei ole ka tõlgendatav selliselt, et OÜ Tailers muul ajal kaebuse esitajale tööd tegi. Asjas esitatud suuliste seletuste protokollidest nähtuvalt OÜ Tailers sanitaartehnilisi töid ei teinud ning maksuotsuses on maksuhaldur ka selgitanud, et vaatamata A.V ja V.Ž vastuolulistele ütlustele on selgunud, et OÜ Tailers tellis töid I.H käest OÜ-st Stanteks-I.

46.Samuti on kaebuse kohaselt maksuhaldur teinud oletuslikud ja meelevaldsed järeldused S.L-i ütlustest ( II kd tl 93-94), märkides, et viimatinimetatu kinnitab oma 05.12.2006 ütlustes,mis on kajastatud maksuotsuse lk 4 ( I kd tl 15), et töid tegi 6 lepinguta inimest.Kaebuse kohaselt on ütlused olulised hoopis osas, kus S.L kinnitab temale töö eest ametlikult arve alusel maksmist, mis lükkab ümber maksuhalduri arvamuse töötajatele n.ö.mustalt maksmise kohta. Esmalt vajab märkimist, et maksuhaldur on otsuses muu hulgas kajastanud S.L-i ütlusi arvamusena selle kohta, et töid tegid lepinguta töötajad ning kohus nõustub vastustajaga selles, et maksuhaldur on teinud järeldused selle kohta, et OÜ Stanteks-I kaasas sanitaartehniliste tööde tegemiseks spetsialiste või tööjõudu, selleks kirjalikke lepinguid sõlmimata, arvestades koos S.L-i ütlustega ka T.O, V.M-i, V.G sellekohaseid seletusi. Asjaolu, et Stanteks-I maksis S.L-ile viimase poolt esitatud arve alusel tasu, ei muuda maksuhalduri järeldusi lepinguteta tööjõu hõlmamisest ning S.L-i ütluste sisu ei muuda ka kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud kolm tööettevõtulepingut , mis on sõlmitud objektil Ümera 23/26 töid teinud FIE-dega ( III kd tl 11-13) . Asjaolust, et samal objektil tegid konkreetseid sanitaartehnilisi töid FIE-na tööettevõtulepingu alusel iseseisvalt kolm töölist, ei saa järeldada S.L- i töötamist alltöövõtukorras projektijuhina ning kaebuse väide S.L-i ütluste väärast hindamisest on põhjendamatu. Samuti leiab kaebuse esitaja, et maksuhaldur on jätnud kajastamata V.M-i ütlustest maksuhalduri seisukohta kummutava osa, kajastades need küll maksuotsuse lk 4, ent omistamata järeldustes tähelepanu seletusele osas :“I.H oli nii öelda mänedžer, tema võttis töid vastu ja palkas erinevaid ettevõtteid töid tegema, olenevalt tööde iseloomust ( nt kaevetöid). Kaebuse esitaja hinnangul kinnitavad eespooltoodud ütlused seda, et kaebuse esitajal ei olnud piisavalt tööjõudu ja alltöövõtt oli tavaline äriühingu tegevuses.Asjaolu, et V.M väidab olenevalt tööde iseloomust erinevate ettevõtete palkamist ja toob näitena kaevetööd, ei kinnita seletuste valikulist ja meelevaldset

15 tõlgendamist, arvestades, et käesolevas asjas on tegemist sanitaartehniliste töödega V.M-i ütlused kinnitavad maksuhalduri järeldusi asjaolude kohta seoses tööde teostamisega ja kinnitavad maksuotsuse järeldusi OÜ Stanteks-I tegevuse kohta osas, mis puudutab tava kaasata kirjalikke lepinguid sõlmimata spetsialiste sanitaartehniliste tööde tegemiseks. 47. Kaebaja täiendavalt esitatud väidete kohaselt on KÜ Ringi 13 projekti osas tegemist kasumliku projektiga sellele vaatamata, et teenust osteti sisse kallima hinnaga kui edasi müüdi ning kõnealuse projekti kasumlikkus tekkis materjalide võõrandamisest KÜ-le . Kohtule esitatud OÜ Stanteks-I 29.07.2003 ja OÜ Aasva 02.10.2003 hinnapakkumistest ( III kd tl 5-6) nähtuvalt on Stanteks-I hinnapakkumise kohaselt ehitus-montaažtööde ja isoleerimise maksumuseks näidatud 47 800, lisaks on vana torustiku demontaaž ja utiliseerimine hinnaga 6300 krooni.OÜ Aasva hinnapakkumise kohaselt on torustike demontaaž ja montaaž 51 000 krooni, vanade torude utiliseerimine 7300 krooni.Seega OÜ Aasva hinnapakkumise kohaselt moodustaks nimetatud tööde hind 58300 krooni, kaebuse esitaja poolt põhitellijale tehtud hinnapakkumises aga 54100 krooni. Kuna samas ei ole OÜ Aasva hinnapakkumises materjale kajastatud, siis esitatud dokumendid väidet tehingu majanduslikust kasumlikkusest ei kinnita. Maksuotsuse kohaselt toimus objektidel Elektri tn1, Õle tn 30 ja Paplite pst veeühenduse liitumispunktide sisseostmine OÜ-lt Aasva 46 385, 65 krooni eest, edasimüük aga leidis aset 43 905, 44 krooni eest.Kaebuse täiendavate väidete kohaselt on põhitellijale müüdud hinnad aga kokku 46 501, 44 krooni ning maksuhalduri järeldused edasimüügi majandusliku kasumlikkuse kahtluse alla seadmise kohta põhjendamatud. Esitatud OÜ Aasva hinnapakkumisest OÜ-le Stanteks nimetatud objektide kohta ja OÜ Stanteks hinnapakkumistest põhitellijale( III kd tl 7-10) nähtub, et alltöövõtu edasimüügist saadavaks kasumiks kujuneks 142,79 krooni, mida majanduslikult põhjendatuks pidada ei saa, lisaks ei ole OÜ Aasva hinnapakkumises ette nähtud kulusid kaevelubadele, märgistusele jne, mis omakorda muudavad veelgi eespooltoodud hinnavahet. 48. PMTK on kohtule esitanud OÜ Aasva, OÜ Trankviti ja TÜH Torumees pangakonto väljavõtted,, samuti AS BetoxGroup pangakonto väljavõtted. Nimetatud dokumendid koos eespoolmärgitud äriühingute juhatuse liikmete seletustega kinnitavad maksuotsuses toodud järeldusi selle kohta, et OÜ Stanteks-I poolt nimetatud äriühingute kontole kantud summad kas kanti üle AS Betox Group arvele, kes kandis raha omakorda edasi, või võeti sularahas välja ja anti V.Ž-le. Ülaltoodud tõendid ei kinnita kaebuse väidet tehtud väljamaksete ulatuses teenuste saamisest. 49. Vastavalt HkMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ja vastustaja menetluskulude väljamõistmist kohtult taotlenud ei ole ega esitanud menetluskulu nimekirja ja kuludokumente, jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

Lea Kuuse kohtunik

16