3-06-482/21 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-482 Haldusasi

Jaan Virkepuu kaebus majandusja kommunikatsiooniministri 16.12.2002 käskkirja nr 71 p 1.1 osaliseks tühistamiseks ning Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi 11.01.2006 kirjas sisalduva keeldumise õigusvastaseks tunnistamiseks ja toimingu sooritamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 05.06.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaan Virkepuu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 01.04.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Jaan Virkepuu Vastustaja Majandusja Kommunikatsiooniministeerium

RESOLUTSIOON

Rahuldada osaliselt Jaan Virkerpuu apellatsioonkaebus ja kaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.06.2007 otsus ja teha uus otsus. Tühistada majandusja kommunikatsiooniministri 16.12.2002 käskkirja nr 71 p 1.1 osas, millega jäeti riigi omandisse Rae valla territooriumil Tallinna ringtee maaüksuse üldpinna 68,75 ha hulgas J. Vikerpuu poolt Rae külas tagasitaotletav maa. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 17.05.1995 otsusega nr 7572 tunnistati J. Virkepuu omandireformi õigustatud subjektiks Rae vallas asuva endise X kinnistu maa (47,45 ha)

3-06-482 2(6) ½ mõttelises osas. Rae Vallavalitsuse 27.01.2000 korraldusega nr 98 tagastati kaebajale 14,96 ha. Majandusja kommunikatsiooniministri 16.12.2002 käskkirja nr 71 punktiga 1 jäeti Maanteeameti Harju teedevalitsuse valduses olevate rajatiste alused ja neid teenindavad maaüksused pindalaga kokku 138,26 ha Harju maakonnas riigimaana Eesti Vabariigi omandisse järgmiselt: p 1.1 alusel riigimaantee T-11 (Tallinna ringtee) maaüksused pindalaga kokku 86,26 ha, sh Saue valla territooriumil 17,51 ha ja Rae valla territooriumil 68,75 ha, maakasutuse sihtotstarve transpordimaa. Katastriüksus nr xxxxx:xxx:xxxx „Riigimaantee T-11 Tallinna ringtee“ registreeriti maakatastris 28.10.2003. Rae Vallavalitsuse 13.01.2004 korraldusega nr 28 lõpetati Jüri sovhoosi maakasutusõigus 6,93 ha suurusel maa-alal ja tagastati see Haavasalu maaüksusena asukohaga Karla ja Rae küla J. Vikerpuule. Novembris 2005 pöördus J. Vikerpuu avaldusega Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi poole taotlusega muuta riigi omandisse jäetud maa piiri põhjusel, et riigi omandisse jäetud maa (katastriüksus xxxxx:xxx:xxxx) kattub osaliselt talle Rae külas tagastatud Haavasalu maaüksusega. Ministeeriumi 11.01.2006 vastuskirjas nr 1.9.3/05/1527 leiti, et maa on riigi omandisse jäetud õiguspäraselt ning kaebaja taotletud katastriüksuse piiride muutmiseks pole alust.

J. Virkepuu kaebuses paluti tühistada majandusja kommunikatsiooniministri 16.12.2002 käskkirja nr 71 p 1.1 Rae valla territooriumil paikneva ja kaebajale tagastatud maaga kattuva maaüksuse osas, tunnistada õigusvastaseks Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi 11.01.2006 kirjas sisalduv keeldumine ning kohustada ministeeriumi andma nõusolek Maa-ameti Harju katastribüroole katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx piiri muutmiseks osas, mis kattub Haavasalu maaüksusega. Kaebuse kohaselt kattuvad riigi omandisse 16.12.2002 käskkirja nr 71 punktiga 1.1 jäetud ja kaebajale Rae Vallavalitsuse 13.01.2004 korraldusega nr 28 tagastatud maaüksused ca 23 m laiuselt ja 270 m pikkuselt piki maantee lääne serva. Kokku ca 0,64 ha on alusetult tunnistatud rajatise (riigimaantee) aluseks ja selle teenindamiseks vajalikuks maaks. Riigi omandisse jäetud maaüksuse piiri kaugus teemaa teljest on üle 45 m. Kaebajale mõõdistatud katastriüksuse piir jääb maantee teljest 15-16 m kaugusele, nagu ka teistel samas piirkonnas tagastatud maaüksuste puhul. Kaebaja poolt tagasitaotletava maa puhul on riik jätnud teemaaks laiema maariba kui seaduses ette nähtud ega juhindunud olemasolevast teest ja selle projektist. Tegelikult jäeti riigi omandisse laiem maariba selleks, et tulevikus ehitada olemasoleva tee kõrvale teine teeniit. Kunagi tulevikus kavandatav tee ei saa olla maa tagastamata jätmise põhjuseks. Rae Vallavalitsus on oma 25.11.2004 otsusega tunnistanud riigile kuuluva katastriüksuse andmed ebaõigeks ja nõustunud piirimuudatusega kaebaja taotletud viisil. Maa riigi omandisse jätmisel ei koostatud piiriprotokolli. Kaebajale tagastatud Haavasalu maaüksuse piirimärkide kättenäitamisel osales ja piiriprotokolli allkirjastas ka Harju Teedevalitsuse esindaja; piiriprotokolli kohaselt kulgeb kaebajale tagastatud maaüksuse piir piki Tallinna ringtee T-11 teemaa serva teljest 16 m kaugusel. Vastustaja põhjendamatult keeldub muutmast katastriüksuse xxxxx:xxx:xxxx piiri osas, mis kattub Haavasalu maaüksusega.

Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt jäeti maa riigi omandisse kooskõlas kehtivate õigusaktidega, Rae Vallavalitsus on aga eksinud kaebajale tagastatava maa piiride määramisel. 26.11.2002 korraldusega nr 1173 nõustus Rae Vallavalitsus maa 49,37 ha (Veneküla, Soodevahe, Rae, Lehmja ja Pildiküla külades) riigi omandisse jätmise taotlusega vastavalt katastriüksuse plaanile, märkides korralduse

3-06-482 3(6) punktis 5, et maa kohta puudub vallavalitsusel ÕVVTK komisjoni otsus isikute omandireformi õigustatud subjektideks tunnistamise kohta. Kaebajale Rae külas asuva Haavasalu maaüksuse tagastamise korralduse nr 28 andmise ajaks oli riigi omandisse jäetud maaüksus juba katastrisse kantud. 25.06.2003 Haavasalu piiriprotokolli kooskõlastamisel on ekslikult märgitud teemaa kauguseks tee teljest 17 m. Tee konkreetne asukoht ja kaugused on näidatud maa riigi omandisse jätmise toimikus olevatel katastriplaanidel. Tõele ei vasta kaebaja väide, et teiste Tallinna ringteega piirnevate maaüksuste piirid on tee teljest 15-16 m kaugusel. Tallinna ringtee on ühesuguse laiusega ja tagastatud maaüksuste piirid paiknevad tee teljest katastriüksuse plaanil näidatud kaugusel, mis ei ole kaebaja väidetud 15-16 m. Tallinna ringtee arenguskeem ning Harju maakonnaplaneering näevad ette Tallinna ringtee rekonstrueerimise kahe eraldatud sõiduteega teeks.

Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata leides, et majandusja kommunikatsiooniministri 16.12.2002 käskkirja nr 71 p 1.1 on vaidlusaluses osas õiguspärane ning vastustaja on õigustatult keeldunud riigi omandisse jäetud katastriüksuse 65301:003:0292 piiride muutmisest, mistõttu ei ole ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks alust. Tallinna ringtee ja seda teenindava maa riigi omandisse jätmisel pole eksitud. Põhjendatud pole kaebaja väide, et Tallinna ringtee näol on tegemist tugimaanteega, mille teenindamiseks vajalikuks maaks piisab 16-17 m tee teljest. Tallinna ringtee on riigimaantee ning teeseaduse (TeeS) § 13 lg 2 kohaselt riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m. Seega pole käesoleval juhul kaitsevööndi laiuseks 40 m jätmine õigusvastane. Õige on kaebaja väide, et maa riigi omandisse jätmise taotlus ei ole piisavalt motiveeritud, kuid HMS § 58 alusel ei anna see alust vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks. TeeS § 3 kohaselt loetakse teemaaks maad, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. TeeS § 14 käsitab teehoiuna teetöö kavandamist, tee projekteerimist, ehitamist ja remontimist, tee ja teekaitsevööndi hooldamist, teekasutuse korraldamist ning tee haldamisega seotud muud tegevust. TeeS § 15 kohaselt tuleb teehoidu kavandades jälgida piirkonna arengu vajadusi, riigimaanteede teehoiukava peab sisaldama ehitusja remondiobjektide nimekirja ning teehoiu rahastamise arvestust rahastamisallikate ja aastate lõikes. Vastustaja väidetel näevad PTI Maanteeprojekt poolt 1991 koostatud töö nr 2234 „Tallinna ringtee arenguskeem“ ja Harju maakonnaplaneering ette Tallinna ringtee rekonstrueerimise kahe eraldatud sõiduteega teeks. Samuti näeb Vabariigi Valitsuse 05.04.2004 korraldusega nr 243-k kinnitatud „Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kasutamise kava transpordisektoris 2004-2006“ ette järgnevaks planeeringuperioodiks Tallinna ringtee rekonstrueerimise. Tallinna ringtee rekonstrueerimisest oli teadlik ka kaebaja. Seega on maa riigi omandisse jätmise taotlus sisuliselt põhjendatud ja kuna maad taotleti riigi omandisse MRS § 31 lg 1 p 1 alusel, siis puudus vajadus tulenevalt Maa riigi omandisse jätmise korra (Kord) p 7 alapunktist 4 koguda toimikusse õiendeid teiste isikute taotluste kohta (maa tagastamiseks või erastamiseks). Kaebaja viited Korra p 9 alapunktidele 1 ja 2 on asjakohatud, kuna nimetatud sätted on suunatud vallavõi linnavalitsuse poolt sooritatavatele toimingutele. Käesoleval juhul nõustus Rae Vallavalitsus 26.11.2002 korraldusega nr 1173 Tallinna ringtee maa riigi omandisse jätmisega, märkides, et tal puudub ÕVVTK komisjoni otsus isikute omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise kohta. Isegi kui vallavalitsus olekski

3-06-482 4(6) viidanud oma korralduses kaebaja suhtes tehtud subjektiotsusele, ei oleks see asjaolu takistanud maa riigi omandisse jätmist (Korra p 10). Korra kohaselt ei pea maa riigi omandisse jätmise toimikus olema piiriprotokolli ning tulenevalt maakatastriseaduse § 20 lg 5 ei ole piiriprotokolli koostamine ka vajalik. Väär on kaebaja väide, et Rae Vallavalitsus on oma 25.11.2004 otsusega nr 11-4/3884 tunnistanud riigile kuuluva katastriüksuse T-11 Tallinna ringtee andmed ebaõigeks ja nõustunud piirimuudatusega selliselt, et Haavasalu maaüksuse koosseisu arvatakse riigile kuuluva katastriüksuse pindalast 0,64 ha. Viidatud dokument ei ole haldusorgani otsus KOKS § 7 lg 2 ja § 31 lg 6 tähenduses (on allkirjastatud vallavalitsuse maa-ameti juhataja poolt), samuti puudub vallavalitsusel pädevus riigi omandisse jäetud maa piiride muutmiseks. Harju Teedevalitsus pole Rae Vallavalitsusele taotlust piiride muutmiseks esitanud. Kaebaja väitel väljendub tema õiguste rikkumine Haavasalu maaüksuse maakatastri registreerimise võimatuses. Õige on vastustaja seisukoht, et Haavasalu maaüksuse registreerimiseks tuleb muuta selle piire, sest Haavasalu maaüksuse mõõdistamisel ja piiride määramisel oleks pidanud arvestama riigi omandisse jäetud maa katastriüksuse plaani ja vaidlustatud käskkirjaga. Haavasalu piiriprotokollis on ekslikult märgitud teemaa kauguseks maantee teljest 17 m. Eksitust tunnistas ka tunnistaja K. Kümnik, kelle ütluste kohaselt korraldas ta Harju Teedevalitsuse maakorraldajana kõnealuse maa riigi omandisse jätmise ning samuti kooskõlastas teedevalituse esindajana Haavasalu maaüksuse katastriplaani ning faktiliste asjaolude kontrollimata jätmise tõttu sai Haavasalu katastriüksuse piiriprotokolli ekslikult märgitud maaüksuse piiriks 17 m tee teljest 40 m asemel. Kaebaja esitatud teiste maaüksuste piiriprotokolle puudutavad dokumendid ei ole tõenditena kasutatavad (dokumentidel puuduvad koostamise kuupäevad ja kooskõlastajate allkirjad ning katastriplaanid on kinnitamata) või on asjasse puutumatud (ei hõlma kaebajaga samas piirkonnas olevaid maaüksusi). Kaebaja vaidlustatud kiri ei ole haldusakt, vaid toiming HMS § 51 lg 1 tähenduses, milles ministeerium nõustub Maanteeameti 04.01.2006 kirjas esitatud seisukohaga, et puudub õiguslik alus Tallinna ringtee riigi omandisse jäetud katastriüksuse piiride muutmiseks. Kuna majandusja kommunikatsiooniministri 16.12.2002 käskkirja nr 71 p 1.1 maa riigi omandisse jätmise osas Rae valla territooriumil on õiguspärane, siis puudub alus vastustaja kohustamiseks riigi omandisse jäetud katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx piiride muutmiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

J. Virkepuu apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellandi väitel pole kohus arvesse võtnud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Tallinna ringtee läbib apellandile 13.01.2004 korraldusega tagastatud Haavasalu maaüksust, jagades selle kaheks, kusjuures ringtee maaüksus on koostatud selliselt, et ühel pool teed on selle piir 16 m tee teljest ja teisel pool teed ulatub see 40 m kaugusele tee teljest, sisaldades lisaks 17 m laiusele teemaale ka 23 m laiust riba reservmaad tee tulevase laiendamise tarbeks. Tagastatava maa puhul tähendab see aga maa ebaseaduslikku äravõtmist. Kohus on segi ajanud mõisted „teemaa“ ja „tee kaitsevöönd“ ning nende mõistetega seonduva. Maa riigi omandisse jätmist ei saa põhjendada tee kaitsevööndi laiusega. Kaitsevööndi maa kuulub vastavalt teeseadusele maa omanikule, mitte tee omanikule. Kaebaja pole vaielnud kunagi vastu sellele, et tegemist on riigimaanteega, vaid on kaebuse täienduses osundanud sellele, et riigimaantee T-11 on II klassi maantee

3-06-482 5(6) (kummaski suunas on üks sõidurada ja puudub eraldusriba eri suundade vahel), mis määrab kokkuvõttes ka teerajatiste ning teemaa laiuse. II klassi maantee katte laius on 12 m ja maantee laius 13 m. Seega II klassi maanteel, millel puuduvad kraavid, oleks teemaa laiuseks 32 m ning seega teemaa piir 16 m tee teljest. Rae Vallavalitsusel pole õigust riigi omandisse jäetud maa piiride muutmiseks, kuid vallavalitsusel on õigus taotleda piiride muutmist vastavalt kehtestatud korrale. Seda on vald teinud 25.11.2004 kirjaga nr 11-4/3884 Harju Teedevalitsusele ja 04.02.2005 järelepärimisega nr 5-3/370 Põhja Regionaalsele Maanteeametile. Esimesele kirjale kirjutas alla vallavalitsuse maa-ameti juhataja ja teisele vallavanem. Tunnistaja oli kohtu küsimustest segadusse viidud ning andis seetõttu ebalevaid vastuseid. Kaebaja naabruses asuvaid katastriüksusi käsitlevad dokumendid näitavad, et riigi omandisse on jäetud teenindusmaana 11-15 m tee teljest, mitte aga 40 m nagu kaebaja puhul. Tegemist on asjakohaste ja kõlbulike tõenditega.

Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, leides, et halduskohtu otsus on õige ning selle muutmiseks pole alust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlusaluses käskkirjas toodud faktilistest asjaoludest ja viitest MRS § 31 lg 1 punktile 1 järeldub, et riigi omandisse otsustati jätta riigile kuuluvate rajatiste alused ja neid teenindavad maaüksused, sealhulgas riigimaantee T-11 Tallinna ringtee (käskkirja p 1.1), mis halduskohtu tuvastatu kohaselt jääb osaliselt Rae valla territooriumil kaebaja poolt tagasitaotletavale maale. Vaidlust ei ole selle üle, et riigi omandisse jäetud ja kaebajale tagastatud maaüksused kattuvad osaliselt ning ilma piire muutmata pole võimalik kaebajale tagastatud maaüksust maakatastrisse kanda. Õige on vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et riigi omandisse võib jätta ka maa, mille suhtes on esitatud maa tagastamise taotlus. Maareformi eesmärk on aga eeskätt õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine (MRS § 2), millest maa riigi omandisse jätmine moodustab erandi. Vaatamata sellele, et maa riigi omandisse jätmine on prioriteetne, ei vabasta see haldusorganit haldusakti motiveerimise ja erinevate huvide kaalumise kohustusest. Vaidlusalune käskkiri neid nõudeid ei järgi. MRS § 31 lg 1 p 1 alusel saab riigi omandisse jätta riigi omandisse jäävate hoonete ja rajatiste aluse ning neid teenindava maa; so käesoleva vaidluse puhul tee aluse ja tee teenindamiseks vajaliku maa. Käskkirjas on toodud riigi omandisse jäetavate maaüksuste pindala kokku, rajatiste alust ja neid teenindava maa suurust eraldi märkimata ning teemaa suurust põhjendamata. Maa riigi omandisse jätmise taotlusele lisatud T-11 Tallinna ringtee plaanimaterjali kohaselt maatükil III (katastriüksus xxxxx:xxx:xxxx, kus asub ka kaebaja poolt tagasitaotletav Rae külas asuv maa) on riigiomandisse taotletava maa piiripunktide kauguseks tee teljest märgitud nii 12 m (nt piiripunktid 70-76) kui ka 40 m, nagu kaebaja puhul. Maa riigi omandisse jätmise toimikus ei sisaldu ühtegi dokumenti, mis piiripunktide erinevat kaugust tee teljest selgitaksid. Neid põhjendusi pole ka vaidlusaluses käskkirjas. Õige, kuid asjasse puutumatu on halduskohtu tõdemus, et vastavalt TeeS § 13 lõikele 2 on riigimaantee kaitsevööndi laius 50 m mõlemal pool sõiduraja telge. Käesolevas asjas käib vaidlus mitte riigimaantee kaitsevööndi (TeeS §- dest 36, 38 jne tulenevalt tee kaitsevööndi maa omanik ei pea olema tee omanik), vaid riigi omandisse jäetud rajatise teenindusmaa suuruse üle. TeeS § 3 kohaselt teemaa (teenindusmaa MRS § 31 lg 1 p 1 tähenduses) on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. TeeS § 2 lg 2 nimetab, millised teemaal asuvad

3-06-482 6(6) rajatised kuuluvad tee koosseisu, ning kohtuotsuses viidatud §-d 14-15 sätestavad teehoiu meetmeid. Plaanimaterjalist ega muudest asja materjalide juurde võetud dokumentidest ei nähtu, et vaidlusaluse käskkirjaga T-11 teemaaks määratud maa-alal, mille piir ulatub 40 m kaugusele tee teljest, asuksid TeeS §-s 2 nimetatud rajatised. Kaebaja väitel on tegemist heinamaaga, kus ei asu ühtegi rajatist ja mida ei kasutata ka olemasoleva tee teehoiu korraldamiseks. Seda kaebaja väidet pole vastustaja ümber lükanud ning on kohtumenetluses selgitanud kõnealust 40 m piiripunkti kaugust tee teljest riigimaantee T- 11 Tallinna ringtee rekonstrueerimisega kahe eraldatud sõiduteega teeks, viidates seejuures Harju maakonnaplaneeringule aastast 1998 (milles on ette nähtud koridoride reserveerimine uutele trassidele, sealhulgas Tallinna ringtee teine niit), PI Maanteeprojekt poolt aastal 1991 koostatud Tallinna ringtee arenguskeemile ja Vabariigi Valitsuse 05.04.2004 korraldusega nr 243-k kinnitatud „Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kasutamise kava transpordi sektoris 2004-2006“. Vabariigi Valitsuse viidatud korraldusele ei saa tugineda juba ainuüksi seetõttu, et see on vaidlusalusest käskkirjast hilisem akt. Vastustaja selgitused ning viited T-11 arenguskeemile ja maakonnaplaneeringule aga näitavad, et kaebaja poolt näidatud kohas jäeti maa 40 m tee teljest riigi omandisse mitte seetõttu, et see oleks olnud vajalik olemasoleva rajatise teenindamiseks, vaid põhjusel, et kavandatud on Tallinna ringtee teise niidi välja ehitamine, mis on sisuliselt uue trassi ehitamine, milleks on vajalik läbi viia planeerimismenetlus (TeeS § 17 lg 1, planeerimisseaduse § 8 lg 3 p 8) ning koostada ehitus(rekonstrueerimise)projekt. Käesolevaks ajaks on olemas vaid maakonnaplaneering ning vastustaja selgitusel on T-11 rekonstrueerimise projekt eelprojekti koostamise staadiumis. Seega järeldub eeltoodust, et riigi omandisse on jäetud ka selline maa, mis olemasoleva tee alune ega seda teenindav maa pole. MRS § 31 lg 1 punktist 1 ja MRS § 6 lõikest 3 tuleneb ringkonnakohtu hinnangul, et MRS § 31 lg 1 p 1alusel saab riigi omandisse jätta looduses reaalselt eksisteerivate hoonete/rajatiste alune ning neid teenindav maa või kui ehitis on lõpetamata või olemas on ehitusluba. Kuna käesoleval juhul on tuvastatud, et vaidlusaluse käskkirja punktiga 1.1 jäeti T-11 maaüksuse koosseisus riigi omandisse mitte üksnes Tallinna ringtee alune ja seda teenindav maa, vaid ka maa, millel MRS § 31 lg 1 punktis 1 nimetatud hoonet/rajatist ei asu, siis on majandusja kommunikatsiooniministri 16.12.2002 käskkiri nr 71 p 1.1 antud vastuolus MRS § 31 lg 1 punktiga 1 ning tuleb kaebajat puudutavas osas tühistada. Lisaks käskkirja tühistamisele esitas kaebaja ka Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi 11.01.2006 toimingu õigusvastasuse tuvastamise ning toimingu sooritamiseks kohustamise nõude. Need nõuded jätab ringkonnakohus rahuldamata. Keeldumisotsuse õigusvastaseks tunnistamise nõue on hõlmatud keeldutud toimingu tegemiseks kohustamise nõudega. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et olemasoleva tee T-11 alune maa on riigi omandisse jäetud õiguspäraselt. Seega tuleb vastustajal otsustada uuesti rajatist teenindava maa riigi omandisse jätmise küsimus. Maa riigi omandisse jätmine ning hooneid/rajatisi teenindava maa ulatuse määramine on haldusorgani diskretsiooni otsus ning kohus ei saa vastustajale ette kirjutada riigi omandisse jäetud maaüksuse piiri muutmist kaebaja poolt taotletud ulatuses. Teemaa laiust ei ole õigusaktides sätestatud ning selle otsustab haldusorgan konkreetse teelõigu vajadusest lähtuvalt.

Oliver Kask Kaire Pikamäe Silvia Truman