2-07-40644/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-07-40644

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2008.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-40644 Tsiviilasi N.

Z. avaldus M. Š. vastu vanema õiguste äravõtmises. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: N. Z., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx,xxx Asjast puudutatud isik: M. Š., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Laste huve kaitsma volitatud asutus: Narva linna Sotsiaalabiamet, esindaja: Jelena Valliste, isikukood xxxxxxxxxxx, 08.01.2008 volikiri Menetluse liik Hagita menetlus Asja läbivaatamise kuupäev

26.03 2008.a. Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Muttonen Tõlk: Jekaterina Yakovleva Istungil osalenud isikud Avaldaja: N. Z. Asjast puudutatud isik: M. Š. Laste huve kaitsma volitatud asutuse esindaja: Jelena Valliste RESOLUTSIOON Jätta N. Z. avaldus M. Š. vastu vanema õiguste äravõtmises rahuldamata

Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 17. aprillil 2008 kell 16.00. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus avaldajal esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Hagi aluseks olevad asjaolud

02.10.2007.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja N. Z. avaldus M. Š. vastu vanema õiguste äravõtmises alaealiste lapse D. Š., sünd. xx.xx.xxxx.a. suhtes. Esitatud hagiavalduse kohaselt oli abielu poolte vahel Narva Linnakohtu 16.10.2002 otsusega nr 2-1919/02 lahutatud. Kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Narva Linnakohtu 16.10.2002 otsusega nr 2-1919/02 väljamõistetud elatist 1200 krooni kuus ei ole kostja maksnud mitu aastat. Kostja ei tööta, tema arvelduskontod on arestitud, rahalisi alekumisi ei ole ja registreeritud vara ka ei ole. M.Š. ei ole alates 2002. aastast tundnud huvi oma poja vastu, ei kohtu temaga ega osale tema kasvatuses. D.Š. ei mäleta ega tunne oma isa. Perekonnaseaduse § 53 lg 1 ja 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja võtta M.Š. ära vanema õigused poja D.Š. suhtes.

Kostja vastus hagiavaldusele

Kostja sai hagimaterjalid koos lisadega 18.12.2007.a. Kirjaliku vastuse ei ole kostja kohtule esitanud.

Laste huve kaitsma volitatud asutuse arvamus

Kohtule 13.12.2007 esitatud arvamuse kohaselt toetab Narva linna Sotsiaalabiamet eestkosteasutusena avaldaja N.Z. avaldust M. Š. vastu vanema õiguste äravõtmiseks. 06.12.2007 toimus vestlus avaldaja ja Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektori vahel. Vestlusest ilmnes, et lapse D. Š. isa M. Š. on pärast abikaasade lahutusprotsessi vaid ühel korral tundnud huvi lapse saatuse vastu. See oli 2003.a jaanuaris. Siis võttis lapse isa poja enda juurde avaldaja nõusolekul, kuid jättis oma lapse oma elukaaslase ema hoole alla ja lahkus ise kodunt, tundmata huvi lapse vastu. Avaldaja sõnul puuduvad lapse isal igasugused tunded oma poja vastu. Ühtlasi M.Š. ei maksa käesoleva ajani elatisraha oma lapse D. ülalpidamiseks ning lapse ema sõnul on elatise võlgnevus ligi 60000 krooni. Alaealine D. Š. ei tea tegelikult oma isa, oma isaks kutsub ta avaldaja abikaasat. Narva linna Sotsiaalabiamet on mitmel korral püüdnud saada kontakti lapse isaga, talle on jäetud kutseid ilmuda lastekaitseinspektori vastuvõtule, on helistatud tema sugulastele ja käidud nende juures kodus, kuid M. Š. ei ole kunagi reageerinud nendele teatistele ega ilmunud kordagi lastekaitseinspektori vastuvõtule. Narva linna Sotsiaalabiametil on välja kujunenud arvamus, et alaealise D.bioloogiline isa ei vaja oma last, et tunne huvi tema saatuse vastu, mistõttu nõustub Narva linna Sotsiaalabiamet avaldaja N. Z.avaldusega lapse isalt vanema õiguste äravõtmisega. Kohtule 25.01.2008 esitatud arvamuse kohaselt 23.01.2008 helistas M. Š. lastekaitseinspektorile ja teatas, et ta kaua aega viibib lähetuses. M. Š. teatas telefoni teel oma arvamuse, et ta ei ole nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära avaldaja, asjast puudutatud isiku seletused, laste huve kaitsma volitatud asutuse esindaja arvamust ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud hagi vanema õiguste äravõtmiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele lähtudes esmajärjekorras lapse huvidest.

26.03.2008 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde ning palus võtta M.Š. vanema õigused poja D. Š.suhtes. Kostja ei tunnistanud hagi nõuded. Ta seletas, et talle ei anta last, ta kohtub temaga salaja. Ta töötab alates augustist 2007 ning maksab elatist ja kustutab võlgnevust. Ta ei tarvita alkoholi. Tal on uus perekond. Kostja palub mitte võtta temalt vanema õigused. Laste huve kaitsma volitatud asutuse esindaja toetas avaldaja avalduse ning palus võtta M. Š. vanema õigused poja D.Š. suhtes kuna kostja hoidub kõrvale lapsega suhtlemast. PkS § 54 lg

1 alusel hoidub kõrvale lapsega suhtlemast mõjuvate põhjuseta on alust võtta isalt vanema õigused.

PkS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vastavalt PkS §-le 50 lg 4 vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele. Põhiseaduse § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) §-s 50 lg 1.

Kohus on seisukohal, et hagejal ja kostjal on D. Š. suhtes võrdsed õigused ja kohustused kasvatada oma last ja hoolitseda tema eest.

Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas.

Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga.

Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik.

Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 54 lg 1 p 1 võib kohus ühe vanema nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Vastavalt PkS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, (PkS §

52 lg 1)

Kohus leiab, poolte seletuste alusel, et kostja ei suhelda oma pojaga ning ei võta piisavalt osa poja kasvatamisel mõjuval põhjusel, kuna hageja takistab kostjat pojaga suhtlemast. Hagi ei ole põhjendatud ja lähtudes lapse huvidest ei kuulu rahuldamisele.

Kohus juhib asjaosalise tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse kasvatamisel, hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Vanem, kelle juures laps on, peab teatama teisele vanemale kõiki informatsioon lapse suhtes ning ei või takista teist vanemat lapsega suhtlemast..

Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes LaKS § 8, § 27 lg 1, § 32, § 39; PKS § 49, § 50 lg 1 ja lg 4, § 54 lg 1 p 1, p 2, lg 2, § 58; TsMS § 550 lg 1 p 2, § 477, 478, § 558 lg 1, § 660 lg 4, § 661 lg 1 ja lg 2.

Natalja Losevtsova Kohtunik