2-07-39798/25 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise ja teatavaks tegemise aeg ja koht

21. aprillil 2008.a, Narva Kohtuasja number 2-07-39798 Kohtuasi Narva-Jõesuu linna (Narva-Jõesuu linnavalitsuse kaudu) avaldus V.L vastu vanema õiguste äravõtmise ja elatise nõudes Narva-Jõesuu Lastekodu kasuks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva-Jõesuu linn (Narva-Jõesuu linnavalitsuse kaudu) /registrikood xxxxxxxx, asukoht: xxx xx, xxx/ Asjast puudutatud isik: V.L /isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht: xxx xx-x, xxx Asjast puudutatud isik: Narva-Jõesuu Lastekodu /registrikood: xxxxxxxx, asukoht: xxx xx, xxx/ Asjast puudutatud isik: A.Š /isikukood xxxxxxxxxxx, viibib Narva Laste Varjupaigas/ Asjast puudutatud isik: J.Š /isikukood xxxxxxxxxxx, viibib Narva Laste Varjupaigas/ A.Š ja J.Š esindaja määratud korras: vandeadvokaat Tatjana Massalina /Narva Esimene AB, asukoht Kosmonaudi 9, Narva/ Menetluse liik Hagita menetlus Asja läbivaatamise kuupäev

02. aprillil 2008, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Aili Hirt Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja, V.L, alaealise esindaja vandeadvokaat Tatjana Massalina RESOLUTSIOON Jätta Narva-Jõesuu linna (Narva-Jõesuu linnavalitsuse kaudu) avaldus V.L vastu vanema õiguste äravõtmise ja elatise nõudes Narva-Jõesuu Lastekodu kasuks rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud jätta avaldaja kanda Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avalduse aluseks olevad asjaolud

Kohtule 26.09.2007.a esitatud avalduse kohaselt on A.Š sündinud xx.xx.xxxx a xxx linnas A.Š ja V.L lapsena. J.Š on sündinud xx.xx.xxxx.a xxx linnas A.Š ja V.L lapsena. A ja J.Š-d elavad alates 31.08.2007.a. Narva-Jõesuu Lastekodus. Lapsed suunati lastekodusse, kuna nad olid jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta. Laste, A ja J, isa A.Š suri 15.08.2002 a Ida-Virumaal xxx vallas.

Tsiviilasi nr 2-07-39798

2(5) 14.12.2000.a. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldusega nr 352 eraldati V.L-le elamispind aadressil xxx xx-x, xxx. Linnavolikogu 19.04.2001.a. määrusega nr 41 kinnitati linnavara erastamisprogramm 2001 aastaks, vastavalt millele sai V. L võimaluse talle eraldatud elamispinna erastamiseks. 09.02.2006.a. on elamispinnal xxx xx-x, xxx uus omanik. Kuigi V.L on rahvastikuregistri andmetel antud aadressil sisse registreeritud, faktiliselt ta seal ei ela ning meil puuduvad andmed tema elukoha kohta. 22.07.-15.08.2003.a. viibisid A ja J.Š-d Narva Laste Varjupaigas ema V.L avalduse alusel. Pärast seda meil info selle pere kohta puudus, kuna xxx nad ei elanud. 18.05.2007.a. helistati Narva-Jõesuu Linnavalitsusse Tartu Laste Turvakodust ning teatati, et nende juurde toodi 2 last - A ja J.Š-d. Lapsed oli nende juurde toonud V.L tuttav, kelle juures ta oli lastega viibinud. V oli lapsed tuttava juurde jätnud ja ise ära sõitnud, lubades paari päeva pärast lastele järele tulla. Kuid kuna laste ema tagasi ei tulnud, viidi lapsed varjupaika. Narva-Jõesuu Linna-valitsuse sotsiaaltöötaja sõitis 20.mail 2007.a. Tartusse, et lapsed Narva-Jõesuu Lastekodusse tuua, kuid kohapeal selgus, et laste ema oli lapsed natuke enne sotsiaaltöötaja sinna jõudmist ise ära võtnud. 21.05.2007.a helistati Narva Laste Varjupaigast ja teatati, et A ja J.Š-d toodi 20.mai õhtul varjupaika. Lapsed tõi nende ema V.L ning soovis nad 2-3 kuuks sinna jätta. 13.08.2007.a sai Narva-Jõesuu Linnavalitsus kirja Narva Laste Varjupaigast, milles teatati, et alates 20.05.2007.a viibivad varjupaigas A ja J.Š-d. Kuna A on juba 7 aastane, peab ta kindlasti kooli minema ning on vaja lahendada antud olukord. 31.08.2007.a toodi A ja J.Š-d Narva-Jõesuu Lastekodusse. Käesoleval ajal on V.L asukoht teadmata. Lähtudes ülaltoodust ja tuginedes Perekonnaseaduse § 50 lg 1 ja 54 lg l p l Narva-Jõesuu Linnavalitsus palub ära võtta vanema õigused V.L-lt, ik xxxxxxxxxxx, tema tütre Ju.Š, s 16.01.2002.a ning poja A.Š, s 01.10.1999.a suhtes ning jätta lapsed lastekodusse. Sisse nõuda V.L-lt elatis Narva-Jõesuu Lastekodu kasuks.

A.Š ja J.Š esindaja määratud korras vandeadvokaat Tatjana Massalina kirjalik seisukoht Narva-Jõesuu Linna avaldusele Olles tutvunud ülalnimetatud asja materjalidega, külastanud Narva-Jõesuu Lastekodu, vestelnud grupi kasvatajatega, kus asuvad lapsed A ja J.Š-d, vestelnud laste endiga, nende ema V. L-ga, jõudis esindaja järeldusele, et puuduvad alused Narva-Jõesuu Linnavalitsuse avalduse V. L-lt vanema õiguste äravõtmisest J ja A.Š-te suhtes rahuldamisest keeldumiseks. Vastavalt perekonnaseaduse § 54 lg l p l kohus võib vanema õigused ära võtta, kui vanem hoiab kõrvale lapse kasvatamise ja hoolitsuse kohustusest ilma mõjuva põhjuseta. Vestluses laste esindajaga viitas V. L sellele, et alates 2007 a, maist olid tal tervise, töö ja eluasemega seotud olulised probleemid. Et lapsi mitte traumeerida andis ta nad ajutiselt lastekodusse. Ta püüab ise ületada tekkinud raskuseid, soovib luua lastele vastuvõetavaid tingimusi. V.L ütles, et sai tööd Tallinnas ja üüris korteri elamiseks ning tal tekkis võimalused lapsed ära võtta. See vestlus toimus 15.veebruaril 2008 a. Nagu selgus vestlusest lastekodu kasvatajate ja lastega, V. L käis kohtumisel üks kord, lubades varsti lapsed ära võtta. Seda ta lubab perioodiliselt ka lastele. Väga haiglaslikult tajub neid lubadusi A, elab üle, närveerib. Poiss suhtleb hästi täiskasvanutega, lapsed ärritavad teda. Ta avaldab, et ta tahab eraldatust, mida ta ei leia lastekodu ja kooli seinte vahel. Sellest probleemist on teadlik ka V. L. Seega, juba kahe kuu jooksul V.L, avaldades, et tal on reaalne võimalus lapsed lastekodust ära võtta, ei tee selle jaoks midagi, hoidudes laste kasvatamisest ja ülalpidamisest kõrvale ilma mõjuva põhjuseta.

Kohtuistung

Kohus määras asja läbivaatamiseks 02.04.2008.a, kell 16.00 kohtuistungi.

Kohtuistungil jäi avaldaja oma nõude juurde ja väitis, et kuna A oli 7 aastane, siis pidi ta sügisel kooli minema. 13.08.2007.a sai Narva-Jõesuu Linnavalitsus kirja Narva Lastevarjupaigast, milles teatati, et alates 20.05.2007.a lapsed viibivad Varjupaigas. See olukord on vaja kuidagi lahendada. 31.08.2007.a toodi lapsed Narva-Jõesuu Lastekodusse Lastevarjupaigast. telefoninumbril, mis laste ema jättis, keegi ei vastanud. Kuna ema ei tegele lastega, palun V-lt vanema õigused ära võtta.

Tsiviilasi nr 2-07-39798

3(5) Puudutatud isik V.L avaldust ei tunnistanud. Ta on käinud avaldaja esindaja juures, seletades situatsiooni. Ta ei ole tahtnud välismaale sõita. Elas koos mehega, kellel olid psüühikahäired. Mees peksis L. Praegu on mees vanglas. L ei saanud tema eest ära joosta. Ta seletas, et tahab sõita välismaale, et end mehe eest varjata. Sirje ütles, et see variant on võimalik ja ta ütles, et helistab nädala pärast L-le. Pärast ta helistas ja ütles, et Narva-Jõesuu Lastekodu ei lubanud paigutada last ja siis otsustas L neid varjupaika paigutada. Rääkis varjupaiga direktoriga ja ta ütles, et kõik saab korda. Elukaaslane peksis teda ja L ei saanud ise tulla kohtumisele. Kui tuli lastekodusse kuu aja pärast, elukaaslane kohtas teda ja oli skandaal. L sõitis lapsega ära Kundasse, et kõik saaks korda. Ta ise tuli ja palus, et lapsi ära viia kuhugi, või varjupaika paigutada. Kui mees paigutati vanglasse, siis oli L-l jalg katki. L jättis korteri maha ja tal ei olnud elukohta. Tal ei olnud võimalust last kooli suunata. Praegu ta elab 2-toalises korteris koos sõbrannaga, tal on ka lapsed. On sõbranna lapse hooldajaks. Tema mees vangistati ja praegu ta ootab last. L-l on võimalus selles korteris elada. Korteriomanikud elavad välismaal. Sel nädalal peaks korteriomanik tagasi tulema ja koostama lepingu. L hakkab töötama ja ka enne ei olnud lapsed näljas. Ta on valmis lapsed kohe ära võtma, sest raske periood on möödas. Varem kutsuti neid pidevalt politseisse. Pärast seda, kui mees vahistati, varastati korterist kaks korda. L soovib, et lapsed oleksid temaga koos. Ta ei ütelnud lastest lahti, asjaolud olid sellised. Palub mitte võtta temalt ära vanema õigusi.

Laste esindaja määratud korras muutis oma seisukohta, arvates algselt, et kui laste ema kohtusse ei ilmu, siis ta jääb oma endisele arvamusele. Esiteks, see on seotud laste huvidega. Lähtudes PKS § 54, kohus võib vanema õiguse ära võtta sel juhul, kui on kõik võimalused perekonna säilitamiseks ammendatud. Imelik on elukohaga seotud probleem. Laste ema oli faktiliselt pandud raskesse materiaalsesse olukorda, mis oli seotud suurte kulutustega, erastamisega. Oli kergem müüa korter isikule, kes oli suuteline seda erastama, kui sõlmida üürileping emaga, kellel on 2 last. Kui esindaja suhtles lastega, märkas ta järgmist. Tüdruk saab hakkama, aga poeg vajab ema. Kasvatajaga suheldes on märgata, et pojale ei jätku eraldatust. Ja nagu poeg ise ütles, ärritavad teda selles grupis olevad lapsed. Lapsed on nooremad ja nad tahavad suhelda temaga. Ta tahab eraldatust, mida ta ei leia lastekodust ja koolist. Ta räägib, et koolis teda solvati ja seal ei ole rahu. Laps otsib kohta, kus ta saaks enda rahulikult tunda. Ja praegune situatsioon mõjub halvasti lapse psüühikale. Eelmisel reedel vestles esindaja kasvatajaga, et koolist on kaebused, et poeg muutus väga närviliseks. Esindaja arvab, et laste ema on natuke end kaotanud. Ta vajab psühholoogilist abi ja kindlustunnet, et ta saab last kindlustada ja lapsi kasvatada. Laste emal on olemas mõjuv põhjus, miks ta jättis lapsed hoolitsuseta. Lähtudes sellest, mida laste ema on öelnud ja võttes arvesse laste huvisid, kes on 5 ja 7 aastased, palub laste esindaja jätta avaldus rahuldamata ja anda kostjale aeg muuta tekkinud olukorda.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja, alaealiste esindaja ja puudutatud isiku ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele lähtudes esmajärjekorras laste huvidest. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas.

Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud PKS §-s 50 lg 1.

Tsiviilasi nr 2-07-39798

4(5) Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga.

LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. Lapse suhtes vanema õiguste äravõtmist reguleerib PKS § 54. Sama paragrahvi 1 lõike kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvituse tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Seega tuleneb seadusest, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on oma õigusi kuritarvitanud või jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vastavalt TsMS § 558 lg 1 kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on V.L ära kuulanud.

Asjast puudutatud isik, laste ema V.L tõi 20.05.2007.a lapsed ise varjupaika ning soovis nad 2-3 kuuks sinna jätta. V.L on käinud avaldaja esindaja juures, selgitades, et ta elas koos mehega, kellel olid psüühikahäired ja mees kasutas tema suhtes vägivalda, hiljem puudus tal tööja elukoht ning olid probleemid tervisega. Nimetatud asjaolude sunnil otsustas vanem lapsed varjupaika paigutada, kuna tal ei olnud võimalust tol ajal lapsi kasvatada. Kohus leiab, et laste kasvatamine sellises olukorras oleks lastele avaldanud kahjulikku mõju, kuna laste ema elukaaslase vägivaldne käitumine ja ähvardamine V.L suhtes oleks olnud lastele tajutav vägivaldse või ähvardava käitumisena lastele lähedase inimese suhtes, mis oleks lastele avaldanud kahjulikku mõju. Vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjeks on see, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused (PKS § 55 lg 1). Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve. Tuvastatud on, et asjast puudutatud isik V.L soovib ja on võimeline osa võtma oma laste kasvatamisest ja hooldamisest, kuna on ära langenud asjaolud, mis ei lubanud vanemal laste eest hoolitseda ja neid kasvatada. V.L-l esines mõjuv põhjus selleks, et ta teatud ajaperioodil jättis täitmata laste kasvatamisja hooldamiskohustuse, seega ei jätnud vanem oma kohustusi mõjuva põhjuseta täitmata. Samuti leiab kohus, et ei ole täidetud PKS § 54 lg 1 p 5 sätestatud teine nõue vanema õiguste äravõtmiseks, st. laste vanem ei ole 1 aasta jooksul kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises osalenud. LaKS § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides.

Tsiviilasi nr 2-07-39798

5(5) Kohus nõustub laste esindaja seisukohaga, et võttes arvesse laste huvisid puudub alus avalduse rahuldamiseks. Kohus leiab, et ei esine PKS 54 sätestatud aluseid asjast puudutatud isikult vanema õiguste äravõtmiseks ja see ei ole eelpooltoodut arvestades laste huvides. Kohus leiab, et avaldus elatise väljamõistmise osas ka ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Avaldaja ei esitanud tõendeid elatise nõue tõendamiseks ja ei määranud nõutud elatise summat. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad avaldaja menetluskulud avaldaja kanda.

Kohus rahuldab hagi juhindudes PKS §-dest 50 lg 1, 54 lg 1 p 1, lg 5, 55 lg 3, 58, LaKS §-dest 8,

27 lg 1, 32, 39 ning TsMS §-dest 410, 436, 442, 452 lg 1, 558 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik