2-07-46524/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2008. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-46524

Tsiviilasi

LK hagi TL vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: LK(ik xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja P Simm

(Advokaadibüroo Digesta, asukoht Rävala pst 8, Tallinn)

Kostja: TL (ik xxx elukoht xxx), lepinguline esindaja M Tusti

(Niguliste advokaadibüroo, asukoht Niguliste 2, Tallinn 10146)

Kohtuistungi aeg, koht

11.03.2008. a, 09.04.2008. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista TL`lt LK kasuks igakuine elatis 3300 (kolm tuhat kolmsada) krooni

kuus VK(ik xxx) ülalpidamiseks alates mai 2007. a kuni VK täisealiseks

saamiseni, s.o kuni xxx. a. TL poolt selle perioodil tasutud elatis tasaarvestada

väljamõistetud elatisega.

3. Välja mõista TL`lt riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni

riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber

2900078444 ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina

„riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Tähtaegselt

nõuetekohase

täitmata

jätmise

korral

suunatakse

nõue

sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamine

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduses ja hagiavalduse täienduses palub hageja kostjalt välja mõista

poolte ühise lapse VK(sünd. xxx. a) ülalpidamiseks alates mai 2007. a 5000 krooni ja alates

mai 2007. a kuni august 2009. a ning sealt edasi 4000 krooni kuni lapse täisealiseks

saamiseni. Hageja kalkulatsiooni kohaselt kulub poja ülalpidamiseks igakuiselt 8525 krooni,

millest kulud toidule 1500 krooni, turvatoolile 210 krooni, üleriietele, jalanõudele, pesule 500

krooni, hügieenitarvetele, rohtudele, vitamiinidel 300 krooni, mähkmetele 600 krooni,

voodile 250 krooni, lauale, toolile 250 krooni, riidekapile 415 krooni, lapsehoidjale 2 päeva

kuus 1000 krooni, eluasemekuludele ja laenule 2200 krooni, massöörile 400 krooni,

tegevustele lapsega 500 krooni, mänguasjadele 400 krooni. Kostja tasus pärast lapse sündi

8000 krooni ning hiljem aprillis ja mais 2000 krooni. Hageja leiab, et antud summa on

ebapiisav. Hageja ei soovi olla edaspidi olukorras kus ta ei tea kas kostja ikkagi tasub

igakuulist elatist ja kui palju. Hageja on lapsepuhkusel ja tema sissetulek on emapalk 17 000

krooni kuus kuni august 2008. a. Kõikide muude väljaminekute kõrval tasub hageja

liisingmakseid elamispinna ja sõiduauto eest. Hageja põeb astmat mis ägeneb kevadeti.

Astmahoogude ajal vajab hageja kõrvalabi. Hagejal ei ole võimalik arvestada alati lapse

kasvatamisel ema abiga, kuna ka hageja ema on aastaid olnud astmaga ravil. Hageja palub

kohtul arvestada hageja haigusega ja kõrvale kalduda poolte võrdsuse põhimõttest. Kostja

igakuine sissetulek on 33 000 krooni, millest kuupalk on 20 000 krooni ning lisaks saab

kostja igakuulist preemiat 6500 krooni ja kvartaalset preemiat. Kostja omab korteriomandit

Xxxja sõiduautot Renault Laguna ja arveldusarveid pangas.

26.02.2008. a esitas hageja seisukoha kostja vastusele, mille kohast kostja ei ole kunagi

tasunud hagejale elatist vabatahtlikult. Kostja lapse vastu huvi ei tunne. Kostja poolt

09.05.2007. a üle kantud 8000 kroonist sai ostetud lastevanker 5000 krooni, turvahäll 1000

krooni ja 2000 krooni läks lastekosmeetikale ja ravimitele. See summa moodustas lapsele

vajaminevatest asjadest 1/3. Ülejäänud kulud kandis kõik hageja. Lapse sündimisel on vaja

talle osta esimestel aastatel kõik asjad, mida hiljem enam osta ei ole vaja. Kulutused mööblile

on arvestatud kuni august 2009. a ja jagatud kuude lõikes. Kulutusi mööblile hiljem ei ole

arvestatud. Kulutused mänguasjadel on vajalikud lapse arengu soodustamiseks. Tegevused

lapsega on kõik lapse arenguga seotud – ujumine, mängutoad, sport. Kulutused

kommunaalkuludel on hageja märkinud 850 krooni. Korteri eest liisingukulusid on hageja

arvestanud 1350 krooni, tegelik liisingumakse on 6000 krooni. Massöör on vajalik arsti

ettekirjutuse kohaselt, kuna lapse lihaslõtvus ei taandunud.

11.03.2008. a toimunud kohtuistungil hindab hageja lapse kuludeks kokku 6800 krooni,

millest 3400 krooni palub hageja välja mõista kostjalt.

25.03.2008. a kohtule esitatud avalduses palub hageja arvestada tema haigust, kostja paremat

majanduslikku seisu ning välja mõista kostjalt suuremas osas elatis lapse ülalpidamiseks

3300 krooni + 200 krooni mööbel + 500 krooni poolte võrdsusest kõrvale kaldumine +

tulumaks. Hageja palub kostjalt välja mõista 4840 krooni alates mai 2007. a kuni lapse

täisealiseks saamiseni.

Tõendid: sünnitunnistuse ärakiri, kulude kalkulatsioon, Kristiine Linnaosa Valitsuse tõend,

väljavõte kinnistusraamatust, töölepingu ärakiri, Telliskivi Perearstikeskuse OÜ tõendid,

väljavõte internetist, ostutšekid.

Kostja seisukoht

Oma 05.02.2008. a kirjalikus vastuses kohtule kostja hagi ei tunnista. Lapse sünniga seoses

toetas kostja hagejat 8000 krooniga ning elatist on kostja alates lapse sünnist vabatahtlikult

maksnud. Kostja ei nõustu hageja poolt välja toodud kulutuste suurusega. Arusaamatu on

igakuised kulutused mööblile, selgitamata on millised tegevused lapsega maksavad 500

krooni, samuti on kulutused mänguasjadele sellises suuruses põhjendamata. Samuti leiab

kostja, et tema ei pea maksma hageja eluasemelaenu ja muid kulusid. Hageja ei ole

põhjendanud massööri vajadust. Kostja sissetulek on netopalk 16 500 krooni kuus ning

väljaminekud laenumakse 5568, eluasemekulud 1800 krooni, mootorratta liising 2410 krooni,

õppelaenu tagastus 1167.76 krooni ning elatis lapsele lahutatud abielust 2175 krooni.

11.03.2008. a toimunud kohtuistungil kostja nõustub lapse kuludega 6600 krooni ja kostja on

nõus maksma poolte ühise lapse ülalpidamiseks 3300 krooni kuus. Elatisega peavad olema

kaetud lapse elementaarsed vajadused. Mööblit ei saa välja mõista igakuise elatisena.

Tõendid: töölepingu tingimuste muutmine, Sampo Panga arve, kapitalirendileping nr xxx, AS

Sampo Pank muudetud laenulepingule xxx, Hansapanga õppelaenu tagastamise ja intressi

maksmise graafik,

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungitel ära poolte seletused ning uurinud ja hinnanud tõendeid

kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1

järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel

temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse

elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse

vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2008. a 2175

krooni.

Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse

huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused.

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise. Poolte ühine laps on käesolevaks ajaks ühe aastane. Asjas on tõendatud poolte

seletusega, et kostja tasus hagejale pärast lapse sündi 8000 krooni ja aprillis ja mais 2000

krooni. Hageja kättesaadav tulu emapalgana on 17 000 krooni kuus kuni august 2008. a.

Lapse huvides on, et elatise maksmine oleks regulaarne st igakuiselt ja piisav. Kostja

sissetulek on 20 000 krooni brutos.

Lõplikeks lapse vajadusteks on hageja hinnanud 6600 krooni. Hageja palub 25.03.2008. a

avalduses arvestada tema haigust, kostja paremat majanduslikku seisu ning välja mõista

kostjalt suuremas osas elatis lapse ülalpidamiseks 4840 krooni, mis koosneb 3300 krooni +

200 krooni mööbel + 500 krooni poolte võrdsusest kõrvale kaldumine + tulumaks.

Kohus loeb põhjendatuks a vajalikeks järgmised igakuised kulutused lapsele: toidule 1500

krooni, riietele-jalanõudele 500 krooni, hügieenitarvetele, rohtudele, vitamiinidel 300

krooni, mähkmetele 600 krooni, lapsehoidjale 1000 krooni, eluasemekuludele 850 krooni,

massöörile 400 krooni, mänguasjadele 200 krooni. Hageja on lapse igakuiste kulutuste hulka

arvestanud ka ühekordsed kulutused nagu mööbli ost, mis ei ole põhjendatud. Lapse

ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Samuti ei ole lapse

kulud korteri liisingumaksed. Tõendamata on hageja poolt tehtavad kulutused lapsega

tegevusteks 500 krooni. Seega kulub kohtu hinnangul poolte alaealise poja ülalpidamiseks

5350 krooni kuus ning kummagi poole kanda jääb 2675 krooni. Samuti tuleb arvestada ka

sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt

tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu.

Eeltoodust tulenevalt hinnates kohtule esitatud tõendeid ning lähtudes kummagi vanema

kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta

tulumaksu elatusrahalt, lapse vajadusi, samuti asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel üks

alaealine laps, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse

ülalpidamiseks 3300 krooni kuus. Elatis kuulub väljamõistmisel kostjalt PkS § 70 lg 2 alusel

alates maist 2007. a. Kostja poolt 2007. aastal makstud elatis tuleb tasaarvestada

väljamõistetud elatisega.

PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse

vajaduse muutumisel elatise suurust muuta.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu

tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele

riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa. Seega on hagihind 29 700 krooni (9 x 3300 = 29 700). Riigilõivuseaduse 56

lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 29 700 krooni riigilõivu 1750 krooni.

Maie Seppo

Kohtunik