2-07-44027/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-44027 Otsuse tegemise aeg ja koht 18.04.2008.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi MA`a hagi KA`a vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Kohtuistungi toimumise kuupäev 17.03.2008.a. Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud istungisekretär Kadri Lember, hageja MA kostja KA

RESOLUTSIOON 1.Lahutada KA`a (isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht: XXX) ja MA`a (isikukood XXX elukoht: XXX) vahel Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a. sõlmitud abielu – kanne nr. XXX.

2. Jätta hagejale abiellumisel võetud perekonnanimi - AAS.

3. XXX.a. sündinud tütar KAas jätta ema, MAa kasvatada. Välja mõista KAalt MAa kasuks igakuine elatis 6000 krooni tütre KAasa (isikukood XXX) ülalpidamiseks alates XXX.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

4.Välja mõista KA alt riigilõiv 3000 krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse teatavaks tegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD Poolte abielu on sõlmitud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud XXX.a. tütar KAas. Hageja palub abielu lahutada, kuna kostja on sageli viibinud perekonnast ja lapsest eemal ega ole võtnud osa lapse kasvatamisest ega ülalpidamisest. Alates 2007.a. augustist on kostja elukoht hagejale teadmata. Hageja palub abielu lahutada, tütar K jätta tema kasvatada ja kostjalt välja mõista elatis 6100,- krooni kuus.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei vaidle abielulahutusele vastu. Elatist ei ole nõus maksma. Töökohta kostjal ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse § 29 lg.2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielu jätkamine on võimatu, kuna pooled ei soovi abielu jätkata. Kohus leiab, kuna abielu on faktiliselt lõppenud, pooled elavad 2007.a. augustikuust lahus ja ei soovi abielu jätkata, tuleb abielu lahutada. Perekonnaseaduse § 31 sätete järgi abiellumisel oma perekonnanime muutnud abikaasa soovile vastavalt jäetakse temale abiellumisel võetud perekonnanimi või antakse tagasi abielueelne perekonnanimi. Hageja soovib endale jätta abiellumisel võetud perekonnanime Aas. Lapse elukoha suhtes vaidlusi ei ole. Alaealine tütar jätta ema, MAa kasvatada. PkS § 60 lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last . PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamisikohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

17.03.2008.a. toimunud kohtuistungil on hageja ja kostja seletustega tõendamist leidnud, et kostja ei täida poolte ühise lapse ülalpidamiskohustust.

Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Hageja on lapsepuhkusel ja tema igakuine sissetulek on 3900 krooni. Kostja ei tööta ja tal puuduvad sissetulekud. Kohus on seisukohal, et kostja on terve, töövõimelises eas, tal on alaealine laps, mistõttu kostjal on kohustus leida töökoht, mis võimaldaks oma kohustusi täita. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt toodud igakuised kulutused eluasemele 400 krooni, kulutused toidule 1800 krooni, kulutused transpordile 300 krooni, sidekulud 100 krooni, kulutused tervishoiule 450 krooni, hügieenitarvetele 800 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 600 krooni, vanker, voodi, käru, turvatool, mänguasjad 450 krooni, kokku 5000 krooni. Tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu. Kuna hageja on lapsepuhkusel ja

temal puuduvad võimalused last oma sissetulekust ülal pidada, siis tuleb lapsele vajaminevad 6 100 krooni välja mõista kostjalt. Elatis tuleb kostjalt välja mõista PkS § 70 lg2 alusel alates XXX, kuna kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud.

PkS § 61 lg3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Riigilõivuseaduse § 22 lg2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Kostjalt kuulub Eesti Vabariigi kasuks TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv, mille tasumisest on hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS 129 lg2 ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 54 000 krooni (9x 6000=54 000)Riigilõivuseaduse § 56 lg1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 54 000 krooni riigilõivu 3000 krooni.

Maie Seppo kohtunik