2-07-47818/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2008. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-47818 Tsiviilasi MThagi AL`i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MT(ik XXX, elukoht XXX) Kostja: AL (ik XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi aeg, osalenud isikud 09.04.2008. a, hageja MT, kostja AL RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista AL`ilt MT kasuks igakuine elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus SL(ik XXX) ülalpidamiseks alates 15.11.2006. a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX. a.

3. Välja mõista AL`ilt riigilõiv 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud 15.11.2007. a kohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis poolte ühise tütre ülalpidamiseks 3600 krooni kuus tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

Poolte abielust sündis XXX. a tütar SL. Kostja alaealise tütre ülalpidamisest osa ei võta. Hageja on teise lapsega lapsehoolduspuhkusel ja käesoleval ajal ei tööta. Hagejal kulub poolte ühise tütre ülalpidamiseks igakuiselt: eluasemekuludele 400 krooni, toidule 1800 krooni, transpordile 350 krooni, sidekuludele 150 krooni, tervishoiule 200 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, lapse koolikohustuse täitmisele 300 krooni, riietele ja jalanõudele 1000 krooni, tantsutreeningule 200 krooni ja internetile 100 krooni. Kokku kulub hagejal poolte ühise tütre ülalpidamiseks 4600 krooni kuus. Kostja seisukoht 09.04.2008. a toimunud kohtuistungil antud seletuste kohaselt ei saa kostja aru miks ta peab elatist maksma vanglas oleku aja eest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Tsiviilasja menetlemise käigus on tõendamist leidnud, et kostja ei täida oma alaealise tütre ülalpidamiskohustust. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kostja vanglas viibimine ei vabastada teda seadusest tuleneva lapse ülalpidamiskohustusest. Hageja on hagiavalduses hinnanud poolte alaealise tütre ülalpidamiseks igakuiselt 4600 krooni millest 3600 krooni palub välja mõista kostjalt. Vanematel on oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning seega tuleks mõlemal vanemal kanda pool lapse ülalpidamiskuludest. Hageja ei ole kohtule tõendanud asjaolu, et kostja majanduslik seisund oleks hageja omast tunduvalt parem, mistõttu peaks kostja kandma hagejast suurema osa lapse ülalpidamiskuludest. Arvestades lapse vajadusi ning asjaolu, et elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tütre ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäära, mis 2008.a. on 2175 krooni. Kohus leiab, et koos hageja osaga on 11. aastase lapse vajadused kaetud.

Elatis tuleb kostjalt välja mõista PkS § 70 lg 2 alusel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kuna kostja ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 19 575 krooni (9 x 2175 = 19 575). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 19 575 krooni riigilõivu 1250 krooni.

Maie Seppo kohtunik