3-07-1469/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-07-1469

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-1469 Haldusasi MBC Trade OÜ kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 05.04.2007 kirja nr 10-2/6427 ja 18.06.2007 vaideotsuse nr 6-1/143-3 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16.01.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus MBC Trade OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – MBC Trade OÜ, esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja (haldusorgan) – Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. MBC Trade OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 05.04.2007 kirja nr 10-2/6427 ja 18.06.2007 vaideotsuse nr 6-1/143-3 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt vormistas MBC Trade OÜ 22.03.2007 ekspordi tollideklaratsiooni 07EE4120EE80552949 Venemaale. Deklareeritava kauba kood oli 04013039 (rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkruvõi muu magusaine lisandita, rasvasisaldusega üle 39% massist, kuid mitte üle 45% massist) ja lisakood oli 9700. Tolli infosüsteem SIMP (selektiivsus) suunas sellele tollideklaratsioonile eelnenud eelteate 2007EE4120EEEF-741 punasesse kontrollikoridori, eesmärgiga tagada kauba võimalikult veatu klassifitseerimine. 22.03.2007 kell 13:30 võeti Põlvas, aadressil Jaama tn 20 kaubast kolm 500 grammist proovi.

Iga proov valati erinevasse plastpudelisse, mis omakorda pakendati igaüks erinevasse kilekotti ja märgistati tolli poolt. Tollitõkendiga ET004853 märgistati põhiproov OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (Tollilabori) jaoks analüüsimiseks; tollitõkendiga ET004853 dublikaatproov hoiustamiseks Tollilaboris ja tollitõkendiga ET004855 kliendi käsutusse jäetav proov. Proovide võtmise kohta vormistati tolli poolt 22.03.2007 proovivõtu protokoll number EE810/012. Tellimus CAP kauba analüüsimiseks saadeti Maksuja Tolliameti poolt 23.03.2007 kirjaga nr 11.3-2/5479 Eesti Keskkonnauuringute Keskusesse, mille allasutuseks on Tollilabor.

Vastus analüüsi tellimusele saabus tollilaborist 28.03.2007 kirjaga nr 1-3/285, millest selgus, et koore rasvasisaldus, mis on määratud IDF 16C:1987 katsemeetodil, on 37,80 massiprotsenti. Vastuseks Maksuja Tolliameti kirjale teatas Tollilabor, et proovi analüüsinäitajad ei vasta kaubakoodile. Tuginedes Tollilabori 28.03.2007 vastusele nr 1-3/285 informeeris Maksuja Tolliamet 05.04.2007 kirjaga nr 11.3-2/5479 OÜ-d MBC Trade analüüsitulemustest ning teatas, et Maksuja Tolliameti arvamus ühtib tollilabori arvamusega. Kaebuse esitaja ei nõustunud Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 05.04.2007 kirjas väljendatud järeldustega kauba mittevastavusest deklareeritud kaubakoodile ja esitas Maksuja Tolliametile vaide Maksuja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse 05.04.2007 kirja nr 10-2/6427 peale. 18.06.2007 vaideotsusega nr 6-1/143-3 jättis Maksuja Tolliamet vaide rahuldamata.

Kaebuse esitaja leidis, et Euroopa Nõukogu 22.12.1987 määrusest tulenevalt peab analüüsiprotokoll sisaldama kõiki andmeid, mis on vajalikud proovi identifitseerimiseks, samuti kasutatud meetodi märkimist ja täpset viidet õigusaktile, kus see on sätestatud või vajaduse korral täpset viidet meetodile, täpsustades tehtavate analüüside olemust või kohaldatava meetodi põhimõtet ning kõiki tulemusi mõjutada võivaid tegureid. Tollilabori 28.03.2007 koostatud analüüsiaktis nr 1-3/285 aga puudub kasutatud meetodi täpne viide õigusaktile ja meetodile, samuti puudub informatsioon kõiki tulemusi mõjutada võivate tegurite kohta.

Tollilabori 28.03.2007 koostatud analüüsiaktis nr 1-3/285 on märgitud uueks kaubakoodiks 040130399400, mis on aga näidatud soovituslikuna. OÜ Põlva Piim Tootmine laboratooriumi tulemused sama koore partii rasvasisalduse kohta olid Gerberi meetodil 41,0% ja IDF 16C:1987 meetodil 41,26% ning sama koore partii lõppsaaja Venemaal Sankt-Peterburis, OAO Sankt-Peterburi piimakombinaat Nr.1 Petmol, on 24.03.2007 vastuvõtu aktiga kinnitatud rasvasisalduse tulemus oli 41,5%. Analüüsides OÜ Põlva Piim Tootmine laboratooriumi, sama koorepartii lõppsaaja - OAO Sankt-Peterburgi Piimakombinaadi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tulemusi sama koorepartii rasvasisalduse kohta, saab teha järeldusele, et erineva rasvaprotsendi mõõtmistulemuse põhjustas vastustaja ebapädevus proovide võtmisel.

Majandusja kommunikatsiooniministeeriumi 05.10.2006 määruse nr 85 „Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord” § 3 lg 3 p 1 sätestab, et mõõtmisi läbiviival personalil peab olema selleks vajalik kvalifikatsioon, väljaõpe ja kogemus. Maksuja Tolliamet on proovide võtmisel lähtunud rahandusministri 22.04.2004 määrusest nr 83 „Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise kord“. Nimetatud määrus aga ei sisalda juhiseid toorpiima proovide võtmiseks, vaid proovide võtmise vormistamise formaalsusi.

Piimatoodetest proovide võtmiseks on vaja järgida erinõudeid ja kindlaid meetmeid. Vabariigi Valitsuse 04.03.2003 määrus nr 69 „Toorja kuumtöödeldud piimast kontrollproovide võtmise ja analüüsi meetodid“ kehtestab kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodit, mida kasutatakse toorja kuumtöödeldud piima nõuetekohasuse kontrollimiseks. Määrus sisaldab detailseid ettekirjutusi piimast proovi võtmiseks ning nõudeid proovi võtmise vahendite vedamisele ja säilitamisele. Maksuja Tolliamet ei oma piisavat pädevust toorpiima ja rõõsa koore proovide võtmiseks ja on lähtunud ebaõigest juhendist.

Maksuja Tolliamet saatis kaebuse esitaja kaubalt 22.03.2007 võetud proovid Tallinnasse OÜ Keskkonnauuringute Keskuse laborisse 27.03.2007 kella 10.41-ks. Nimetatud asjaolu näitab, et Maksuja Tolliamet rikkus ka kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise korda. Proovide võtmine ei ole kontrollitavalt protokollitud. Maksuja Tolliameti ebaõige tegevus ja valedest õigusaktidest lähtumine kaebuse esitajale kuuluvast rõõsast koorest proovide võtmisel tekitas kaebuse esitajale kahju 124 717.17 krooni (ekspordilitsentsi tagatis 17 837.12 krooni ja eksporditoetus summas 106 880.05 krooni).

2. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole 05.04.2007 kiri nr 10-2/6427 haldusakt vaid haldustoiming, millega teavitati kaebuse esitajat laborist saadud analüüsitulemustest. Asjakohane ei ole vaidlus teemal, kas labor teostas analüüse õigesti või mitte, kuivõrd vastustaja ei ole pädev võtma labori analüüside alusel vastu ühtegi kaebuse esitajale siduvat otsust, vaid üksnes edastab vastavad tulemused pädevale asutusele, kelleks antud juhul on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA), otsuse tegemiseks.

Akrediteeritud katselabor ei pea kasutama üksnes akrediteeritud meetodeid. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ on akrediteeritud vastavalt standardile EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 „Katseja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded“, mille kohaselt ei pea kõik katselabori poolt kasutatavad meetodid olema akrediteeritud. Standardi p 5.4.2. kohaselt peab labor kasutama katsevõi kalibreerimismeetodeid, sh proovivõtumeetodeid, mis vastavad kliendi vajadustele ja sobivad ettevõetud katsete või kalibreerimiste läbiviimiseks. Eelistatult tuleb kasutada rahvusvahelistes, piirkondlikes või rahvusstandardites avaldatud meetodeid.

Käesoleval juhul on analüüsil kasutatud standardil IDF 16C:1987 põhinevat meetodit ning on seega järgitud standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 nõudeid. Tulenevalt EL õiguse ülimuslikkusest liikmesriikide õiguse ees tuleb käesoleval juhul selle üle otsustamisel, millist analüüsimeetodit labor oleks pidanud kasutama, lähtuda Euroopa Nõukogu 22.12.1987 määrusest nr 4056/87, millega kehtestatakse analüüsimeetodid ja muud tehnilised sätted, mis on vajalikud määruse (EMÜ) nr 3035/80 rakendamiseks, millega sätestatakse teatavatele asutamislepingu II lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise üldeeskirjad ja nende toetussummade kindlaksmääramise kriteeriumid.

Kuivõrd eelviidatud määrus on liikmesriikidele otsekohaldatav ning ei sea kasutatavale analüüsimeetodile kohustuslikuks akrediteerimise tingimust, siis ei ole mõõteseadus siinkohal rakendatav ning analüüsi meetod peab vastama üksnes eelviidatud määruses sätestatud nõuetele. Asjaolu, et analüüsi protokollis on puudusi, ei sea kahtluse alla analüüsi tulemuste tõepärasust, kuivõrd analüüs on teostatud vastavuses standardiga EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 ning meetodi alusel, mis tugineb rangelt standardil IDF 16C:1987. Standard IDF 16C:1987 rasvasisalduse määramiseks koores on EL õiguses tunnustatud meetodiks.

EL määrusega 213/2001 on kehtestatud määruse nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete analüüsimise ning kvaliteedi hindamise meetoditega. Määruse art 1 sätestab, et käesolevas määruses sätestatakse määrusega nr 1255/1999 kehtestatud korras piimaja piimatooteturu ühise korralduse jaoks ettenähtud korras kasutatavad piima ja piimatoodete keemilise, füüsilise ja mikrobioloogilise analüüsi ning organoleptilise hindamise meetodite rakenduseeskirjad. Samuti sätestatakse mõned kõnealused meetodid.

Artikli 2 kohaselt sisaldab määruse lisa I nende standardmeetodite loetelu, mida kohaldatakse artiklis 1 osutatud analüüside suhtes. Määruse lisa I A osas on viidatud ka standardmeetodile IDF 16C:1987. Lisaks eeltoodule nähtub määruse lisa I Standardmeetodite loetelu indeksite alt, et standardis IDF 16C:1987 sisalduv lühend IDF tähendab Rahvusvahelist Piimandusföderatsiooni, mis samuti viitab vastava meetodi usaldusväärsusele. Analüüsi teostanud labor annab kauba klassifitseerimise kohta üksnes soovitusliku vastuse ning lõpliku otsuse kaubakoodi õigsuse või ebaõigsuse osas teeb PRIA, kes otsustab toetuse maksmise või mittemaksmise üle.

Tolliametnike õigus kaubast proove võtta tuleneb rahandusministri 22.04.2004 määrusest 83 „Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise kord“, mida on käesoleval juhul ka järgitud. Kaebuse esitaja poolt viidatud majandusja kommunikatsiooniministri 05.10.2006 määrus nr 85 „Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord“ ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna nähtuvalt selle määruse §-st 1 kehtestatakse sellega nõuded juriidilisest isikust mõõtjale, kes taotleb oma erialase pädevuse hindamist Eesti akrediteerimisasutuse poolt, ning erialase pädevuse hindamise protsessile.

See regulatsioon ei ole rakendatav tolliametnikele, kes võtavad kaubast proove rahandusministri 22.04.2004 määruse nr 83 alusel ja selles sätestatud korra kohaselt. Samuti on ebaõige kaebuse esitaja seisukoht, et proovide võtmisel tulnuks lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.03.2003 määruses nr 69 „Toorja kuumtöödeldud piimast kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid“ sätestatust. Määrus on kehtestatud toiduseaduse alusel ning selle § 1 lg 2 seab määruse reguleerimisalale piirangu. Määrust kohaldatakse Veterinaarja Toiduameti järelevalveametnike poolt järelevalve käigus võetavate proovide suhtes.

Määruse § 1 lg 1 sätestab, et määrusega kehtestatakse järelevalve käigus kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid, mida kasutatakse toorja kuumtöödeldud piima nõuetekohasuse kontrollimiseks. Kuivõrd käesoleval juhul olid proovivõtjateks tolliametnikud ning proove ei võetud mitte toorega ka kuumtöödeldud piimast, vaid rõõsast koorest, siis eeltoodud määrus käesoleval juhul ei kohaldu. Kaebuse esitajale on allkirja vastu tutvustatud ja kätte antud proovivõtu protokoll ja proovide võtmisel koostatud akt ning kaebuse esitaja esindaja on viibinud proovide võtmise juures ja andnud allkirja selle kohta, et ta nõustub proovide representatiivsusega.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 1 lg 1 sätestab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise korra ja neid rakendavad asutused, riigiabina antavate täiendavate otsetoetuste andmise alused ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse. Maksuja Tolliamet teostab kontrolli ELÜPS § 39 lg alusel, mille kohaselt kontrollib põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandustoodete Eestisse importimise ja Eestist eksportimise korral Maksuja Tolliamet impordija ekspordilitsentside ning muude nõutud dokumentide olemasolu ja nõuetekohasust, kauba vastavust litsentsile, ekspordideklaratsioonile ja seestöötlemise sertifikaadile ning toodete päritolu, sisenemishinnasüsteemi ja tariifikvootide rakendamist ning töödeldud põllumajandustoodete kooskõla käesoleva seaduse § 41 lg-s 3 nimetatud retseptiga.

Eeltoodud sätte kohaselt kontrolliski Maksuja Tolliamet kaebuse esitaja poolt eksporditavat kaupa.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 16. jaanuari 2008 otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt täidab vastavalt ELÜPS § 8 lg-le 1 ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise korrale makseagentuuri ülesandeid PRIA. ELÜPS § 9 lg 1 kohaselt kontrollimisel täidavad makseagentuuri ülesandeid ka muud käesolevas seaduses nimetatud asutused (edaspidi kontrolliasutus). Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et makseagentuuri ja kontrolliasutuste koostöö täpsema korra võib kehtestada Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister. OÜ MBC Trade poolt tollideklaratsiooni vormistamise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse 29.04.2004 määrusega nr 160 kehtestatud „Makseagentuuri ja kontrolliasutuste koostöö täpsem kord”.

ELÜPS § 39 lg 1 kohaselt põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandustoodete Eestisse importimise ja Eestist eksportimise korral kontrollib Maksuja Tolliamet impordija ekspordilitsentside ning muude nõutud dokumentide olemasolu ja nõuetekohasust, kauba vastavust litsentsile, ekspordideklaratsioonile ja seestöötlemise sertifikaadile ning toodete päritolu, sisenemishinnasüsteemi ja tariifikvootide rakendamist ning töödeldud põllumajandustoodete kooskõla käesoleva seaduse § 41 lg-s 3 nimetatud retseptiga. Vabariigi Valitsuse 29.04.2004 määrusega nr 160 kehtestatud „Makseagentuuri ja kontrolliasutuste koostöö täpsem kord” (edaspidi Kord) § 1 kohaselt kehtestatakse PRIA ning Maksuja Tolliameti, Veterinaarja Toiduameti (edaspidi VTA) ja Põllumajandusuuringute Keskuse (edaspidi PMK) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõude rakendamisel tehtava koostöö täpsem kord.

Korra § 2 lg 2 järgi teostab PRIA järelevalvet kontrolliasutustele Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses antud ülesannete täitmise üle. Kontrolliasutused esitavad PRIA-le käesolevas määruses nimetatud aruandeid. Järelevalve tulemustest teavitab PRIA kontrolliasutusi viivitamata. Korra § 4 lg-tes 1-4 on sätestatud, et Maksuja Tolliamet kontrollib eksporditoetuse taotlust menetledes taotluse täidetuse ammendavust ning esitatud taotluse ja dokumentide ning nendel toodud andmete õigsust; esitatud taotluse vastavust teistele esitatud dokumentidele; litsentsi ja kontrollib selle vajalikus koguses jäägi olemasolu.

Maksuja Tolliamet edastab nõuetekohased eksporditoetuse taotlused PRIA-le viie tööpäeva jooksul, arvates taotluste nõuetekohaseks tunnistamisest. Füüsiline kontroll hõlmab esitatud taotluse ja tollideklaratsiooni ning kauba füüsilise laadi ja koguse võrdlust deklareerituga; kaubakoodi õigsuse kontrolli; deklareeritud kaubast proovide ja näidiste võtmist ning nende laboratoorset analüüsi. Kui füüsilise kontrolli käigus võeti kaubast proovid, saadetakse tolliläbivaatuse akt ja labori analüüside tulemused PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul, alates analüüsi tulemuste saamisest.

Seega tuleb käsitleda Maksuja Tolliameti poolt läbiviidud kontrollitoiminguid (kaubakoodi õigsuse kontrolli, deklareeritud kaubast proovide ja näidiste võtmist ning nende laboratoorset analüüsi) eksporditoetuse taotluse menetluses läbiviidud menetlustoimingutena. Maksuja Tolliameti 05.04.2007 kirjaga nr 10-2/6427 kaebuse esitajale teatavaks tehtud informatsiooni kontrolli tulemuste kohta ei saa käsitleda Maksuja Tolliameti otsusena (eelhaldusaktina). HMS § 52 lg 1 p-st 2 tuleneb, et eelhaldusaktina saab käsitleda akti, millega enne asja lõplikku lahendamist tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus ega selle alusel vastu võetud õigusaktid ei anna Maksuja Tolliametile kui kontrolliasutusele eksporditoetuse määramise menetluses eelotsustuse tegemise või eelhaldusakti andmise pädevust. Maksuja Tolliamet ei ole pädev võtma labori analüüside alusel vastu ühtegi kaebuse esitajale siduvat otsust, vaid üksnes edastab vastavad tulemused otsuse tegemiseks pädevale asutusele, kelleks antud juhul on PRIA. PRIA teeb haldusaktina vormistatud otsuse, kas eksporditoetust makstakse või mitte ja millises määras seda makstakse ning teostab Korra § 2 lg 2 järgi järelevalvet kontrolliasutustele Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses antud ülesannete täitmise üle.

Seega tuleb esitada kõik vastuväited kontrollitulemustele PRIA-le, kes langetab otsuse ka selles osas, kas kontrollitulemustele esitatud vastuväited lükkavad kontrollitulemused ümber või mitte ning samuti selles osas, kas ja mil määral ta kontrollitulemusi arvestab ning, kas vastuväidete ümberlükkamiseks või arvestamiseks on vajalik täiendava kontrolli teostamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine halduskohtus ei ole reeglina võimalik. Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga.

Sellest reeglist võib teha erandi otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomika põhimõttest, mida võimaldab HMS § 58. Erandlikult on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Maksuja Tolliamet edastas PRIA-le 23.03.2007 FEOGA-kontrolli akti nr 07-12.1-5/13/1078, milles kajastus proovi võtmine kaubast, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt 28.03.2007 koostatud analüüsiakti nr 1-3/285 koopia ja koopia Maksuja Tolliamet poolt MBC Trade OÜ-le 05.04.2007 saadetud kirjast nr 10-2/6427.

Asjaolu, et PRIA lähtus eksporditoetuse määramisel Maksuja Tolliameti poolt teostatud kaubakoodi õigsuse kontrolli tulemustest, ei anna alust järelduseks, et kontrollitulemust ja sellest teavitamist tuleks käsitleda õiguslikult siduva eelhaldusaktina. Maksuja Tolliameti poolt PRIA-le kui toetuse määramise otsust vastu võtma volitatud asutusele edastatud kontrollitulemused ei ole otsustajale siduvad. PRIA teostab Korra § 2 lg 2 järgi järelevalvet kontrolliasutustele Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses antud ülesannete täitmise üle.

Vastuväited kontrollitulemustele tuleb esitada RIA-le, kes peab langetama otsuse, kas vastuväidete ümberlükkamiseks või arvestamiseks on vajalik täiendava kontrolli teostamine. PRIA otsus on vormistatud peadirektori 19.07.2007 käskkirjaga nr 1-3.8/706. Kaebuse esitaja ei ole haldusmenetluse lõpptulemusena vastu võetud haldusakti vaidlustanud. Antud juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid kaebuse esitajale aluse eksporditoetuse taotluse menetluses tehtud menetlustoiminguid lõplikust haldusaktist eraldi kohtus vaidlustada.

Põhjendamatu on vaidlustada teatamistoimingut, s.o kirja, millega vastustaja informeeris kaebuse esitajat analüüsitulemustest. Maksuja Tolliameti poolt tehtud väidetavaid vigu ja menetlusnormide rikkumisi oleks tulnud vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, s.o PRIA peadirektori 19.07.2007 käskkirjaga nr 1-3.8/706. Seega ei kuulu kaebus rahuldamisele, kuna Lõuna maksuja tollikeskuse 05.04.2007 kiri ei ole käsitletav eelhaldusaktina. Tegemist on teatamistoiminguga, mis ei riku kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja õigusi saab rikkuda eksporditoetuse menetluse tulemusena antud haldusakt, milleks antud juhul on PRIA peadirektori 19.07.2007 käskkiri nr 1-3.8/706, millega otsustati maksta eksporditoetust taotletust väiksemas summas.

Vaideotsuse peale edasikaebamise õiguse sätestab HMS § 87. Vaideotsust saab halduskohtus vaidlustada üksnes juhul, kui vaideotsusega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebuse esitaja ei ole nimetanud ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et tema õigusi on vaidemenetluses rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult. Seetõttu jääb rahuldamata kaebuse esitaja taotlus Maksuja Tolliameti 18.06.2007 vaideotsuse nr 6-1/143-3 tühistamiseks. Tähelepanuta tuleb jätta ka kaebuse esitaja väited Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (Tollilabori) poolsete võimalike rikkumiste kohta analüüsi teostamisel ja analüüsiakti puuduste kohta, samuti väited tollitöötajate ebapädevuse kohta kaubaproovide võtmisel.

Need väited ei ole käesoleva kohtuvaidluse lahendamise seisukohalt asjassepuutuvad. Samal põhjusel ei saa anda hinnangut poolte seisukohtadele, millistest õigusaktidest pidi või ei pidanud tolliasutus ELÜPS alusel läbiviidava kontrollitoimingu teostamisel lähtuma.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. MBC Trade OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

16. jaanuari 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Riigikohus 18.02.2002 otsuses nr 3-3-1-8-02 selgitanud, et menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine on õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Vaidlustatud otsus on tehtud halduskohtu poolt soovitatust rohkem kui kolm kuud varem. Seega halduskohtu poolt õigeks peetud protseduuri korral oleks MBC Trade OÜ pidanud Maksuja Tolliameti ebaõigest otsusest teadasaamisel jääma tegevusetuks ning ootama üle kolme kuu ebaõigetel alustel ja analüüsiandmetel tehtavat PRIA otsust.

Tollilabori analüüsitulemused erinesid oluliselt kahe teise labori tulemustest: OÜ Põlva Piim Tootmine laboratooriumi tulemused sama koore partii rasvasisalduse kohta olid Gerberi meetodil 41,0% ja IDF 16C:1987 meetodil 41,26%; - sama koore partii lõppsaaja Venemaal Sankt-Peterburis, OAO Sankt-Peterburi piimakombinaat Nr.1 Petmol, 24.03.2007 vastuvõtu aktiga kinnitatud rasvasisalduse tulemus oli 41,5%; Eesti Keskkonnauuringute Keskus sai koore rasvasisalduseks IDF 16C:1987 katsemeetodil 37,80 massiprotsenti. Maksuja Tolliamet on oma 18.06.2007 vaideotsuses nr 6-1/143-3 järeldanud, et kauba klassifitseerimisel võetud proovist analüüsi võtmise käigus mõõtmise läbiviimine ei pea vastama mõõteseaduses sätestatule vaid ainult Euroopa Nõukogu 22.12.1987 määrusele.

Samas, kui osutatakse mõõteteenust, siis peab mõõtmise läbiviimine vastama ka mõõteseaduses sätestatule. Sellest tulenevalt sisaldabki Maksuja Tolliameti 05.04.2007 kiri nr 11.3-2/5479 otsust tolliametnike poolt läbiviidud proovivõtmise meetodi ja Tollilabori poolt mõõteseaduse nõuete eiramise kohta, mis käesoleval juhul on toonud kaasa teistest laboritest oluliselt erinevad analüüsitulemused. 05.04.2007 kirjaga nr 10-2/6427 ei anna Maksuja Tolliamet mitte ainult informatsiooni analüüsitulemustest, vaid loob ka õiguslikke tagajärgi oma seisukoha teatavaks tegemisel arvamuse osas laborivastusega.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus poolt 28.03.2007 koostatud analüüsiakt nr 1-3/285 ise ei loo mingeid õiguslikke tagajärgi. MBC Trade OÜ on ostnud PRIA-lt 17 837.12 krooni eest ekspordilitsentsi kaubakoodiga 04013039, rasvale 39%-45% massist ning esitas 22.03.2007 PRIA-le eksporditoetuste taotluse EE80552949, et saada toetust ettenähtud kaubakoodiga vastavuses oleva kauba ekspordi eest. Seega, kui MBC Trade OÜ poolt taotletud 05.04.2007 kirjas toodud järeldusi üle ei vaadata ja laborivastuse tulemusi ei kinnitata, ei maksta selle ekspordi eest toetust ning litsents jääb selles osas kasutamata ja sellest tulenevalt tuleb litsentsi tagatis vastava koguse osas kinni pidada, mis oleks MBC Trade OÜ-le eksporditoetuse lõppemine ja tekitaks kahju seeläbi

17 837.12 krooni. MBC Trade OÜ-l jääks saamata eksporditoetus summas 106 880.05 krooni. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor sai mõõtmisel ebaõige koorepartii rasvasisalduse protsendi seetõttu, et tolliametnikud on koore proove võtnud valesti, jättes koore eelnevalt nõuetekohaselt läbi segamata. Maksuja Tolliameti 13.11.2007 kirjas nr 6-4/12972-2 esitatud teesidest nähtub, et Maksuja Tolliamet on proovide võtmisel lähtunud rahandusministri 22.04.2004 määrusest nr 83 „Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise kord“. Nimetatud määrus aga ei sisalda juhiseid toorpiima proovide võtmiseks. See määrus sisaldab vaid proovide võtmise vormistamise formaalsusi. Piimatoodetest proovide võtmiseks on vaja järgida erinõudeid ja kindlaid meetmeid.

Vabariigi Valitsuse 04.03.2003 määrus nr 69 „Toorja kuumtöödeldud piimast kontrollproovide võtmise ja analüüsi meetodid“ sisaldab detailset ettekirjutust piimast proovi võtmiseks, lisaks ka loetelu proovi võtmise vahenditele esitatavatest ning proovide vedamise ja säilitamise nõuetest. Kuna rõõsal koorel on samasugune omadus mahutis seistes kihistuda, tuleb ka rõõsast koorest proovi võtmisel lähtuda samast määrusest.

5. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole antud juhul vastustaja haldusorganiks, kes teeks apellandi osas siduvat otsustust, mistõttu ei lahendanud maksuja tollikeskus vaidlustatud kirjaga mitte ühtegi isikut puudutavat küsimust. Selliste otsuste tegemise pädevus on üksnes PRIA-l. Sellest tulenevalt ei saa vaidlustatud kiri apellandi õigusi rikkuda. Igal isikul peab olema võimalik anda teavet, esitada märgukirju ja vaielda, kui ilmneb, et haldusorgan on oma tegevuses eksitusse sattunud ja selle tagajärjel võib saabuda isiku jaoks kahjulik haldusakt või mistahes muu tagajärg, kuid sellisel juhul on vaidlustamise esemeks mitte haldusorgani tegevusena koostatud kiri kui haldusakt, vaid haldusorgani tegevus ise.

Käesoleval juhul on aga esitatud kaebus haldusorgani kirja, kui haldusakti peale. HMS § 87 lg 2 p 3 kohaselt võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Seega ei ole vaideotsuse eraldi vaidlustamise eelduseks mitte üksnes asjaolu, et apellandile tundub, et vaidemenetluses ei ole arvestatud olulisi tõendeid ja on rikutud menetlusja materiaalõigusnorme. Apellant peab ära põhjendama, kuidas rikub vaideotsus tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.

Apellant ei ole eeltoodud asjaolu põhjendanud. Halduskohus ei ole leidnud, et apellandil puudus üldse õigus vaidlustada tehtud menetlustoimingut, vaid eelkõige seda, et kuna vastava menetlustoimingu näol ei olnud tegemist mitte haldusaktiga vaid toiminguga, siis ei saanud seda menetlustoimingut vaidlustada kui haldusakti. Tulenevalt EL õiguse ülimuslikkusest liikmesriikide õiguse ees tuleb käesoleval juhul selle üle otsustamisel, millist analüüsimeetodit labor oleks pidanud kasutama, lähtuda Euroopa Nõukogu 22.12.1987 määrusest nr 4056/87, millega kehtestatakse analüüsimeetodid ja muud tehnilised sätted, mis on vajalikud määruse (EMÜ) nr 3035/80 rakendamiseks, millega sätestatakse teatavatele asutamislepingu II lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise üldeeskirjad ja nende toetussummade kindlaksmääramise kriteeriumid.

Kuivõrd eelviidatud määrus on liikmesriikidele otsekohaldatav ning ei sea kasutatavale analüüsimeetodile kohustuslikuks akrediteerimise tingimust, siis ei ole mõõteseadus siinkohal rakendatav ning analüüsi meetod peab vastama üksnes eelviidatud määruses sätestatud nõuetele. Tollilabori poolt tehtud mõõtmised vastavad kõigile asjakohastele nõuetele s.t Euroopa Nõukogu 22.12.1987 määrusele nr 4056/87. Apellant ei ole tõendanud, et OÜ Põlva Piim Tootmine laboratooriumis tehtud proovid on tehtud samast koorest, mis eksporditi ning samuti ei ole teada kauba saaja poolt kasutatud meetod, mis kinnitas koore rasvasisaldust vastuvõtu aktis.

Seega ei ole asjakohane võrrelda kõigile nõutud tingimustele vastanud tollilabori analüüsitulemusi eelviidatud analüüsitulemustega ning asuda seisukohale, et vastav võrdlus seaks kahtluse alla tollilaboris tehtud analüüsi tulemuste õigsuse. Maksuja Tolliametil puudub pädevus otsustamaks, kas apellandil on õigus saada eksporditoetust või mitte, selline pädevus on üksnes PRIA-l. Maksu-ja Tolliamet teostas kontrolli ELÜPS § 39 lg 1 alusel, mille kohaselt kontrollib põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandus-toodete Eestisse importimise ja Eestist eksportimise korral Maksuja Tolliamet impordija ekspordilitsentside ning muude nõutud dokumentide olemasolu ja nõuetekohasust, kauba vastavust litsentsile, ekspordideklaratsioonile ja seestöötlemise sertifikaadile ning toodete päritolu, sisenemishinnasüsteemi ja tariifikvootide rakendamist ning töödeldud põllumajandustoodete kooskõla käesoleva seaduse § 41 lg-s 3 nimetatud retseptiga.

Maksuja Tolliamet on üksnes kontrolliv asutus, kes edastab oma kontrollitulemused otsuse tegemiseks PRIA-le ning ei tee ise seega eksporditoetuse taotlejale siduvat otsust. ELÜPS § 11 lg 1 kohaselt teeb ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise korral otsuseid PRIA. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.

Kuivõrd vastustajal ei ole pädevust otsustada selle üle, kas apellandile makstakse eksporditoetust või mitte, ei saa vastustaja vaidlustatud kiri kuidagi rikkuda apellandi õigusi. Apellandil on võimalik oma õigusi kaitsta vaidlustades PRIA vastava haldusakti, millega otsustati maksta eksporditoetust taotletust väiksemas summas. Maksuja Tolliameti 05.04.2007 kirjaga nr 10-2/6427 on apellanti üksnes teavitatud kontrollitulemustest, et anda apellandile informatsiooni PRIA-le edastatavatest kontrollitulemustest ning võimaldada apellandil esitada PRIA-le või Maksuja Tolliametile oma seisukohad kontrollitulemuste kohta.

Seega ei riku Maksuja Tolliameti 05.04.2007 kiri nr 10-2/6427 apellandi õigusi ning ei ole ka haldusaktiks, kuivõrd sellega ei ole tehtud apellandi suhtes siduvat otsustust. Apellandi suhtes on jõustunud PRIA 19.07.2007 käskkiri nr 1-3.8/706, millega maksti välja eksporditoetus kogusummas 94 893.50 krooni ning vabastatud ka eksporditoetuse taotlusega seotud tagatis summas 17 837.12 krooni. Apellandi viited selle kohta, et tolliametnikud rikkusid proovide võtmisel proovide võtmise korda ning selle tulemusena ei olnud laborisse saadetud proovid representatiivsed, on tõendamata.

Arvestades asjaolu, et proovide võtmise juures viibisid ka apellandi töötajad, peab apellant eeltoodud seisukoha esitamisel ka ära põhjendama, milles seisnes proovide võtmisel esinenud rikkumine. Proovivõtuprotokollile nr EE810/012 on apellandi esindaja andnud allkirja selle kohta, et ta nõustub proovide representiivsusega ning soovib lisaproovi. Vabariigi Valitsuse määruse nr 69 „Toorja kuumtöödeldud piimast kontrollproovide võtmise ja analüüsi meetodid“ § 1 lg 2 seab määruse reguleerimisalale piirangu ning sätestab, et määrust kohaldatakse Veterinaarja Toiduameti järelevalveametnike poolt järelevalve käigus võetavate proovide suhtes.

Kuivõrd käesoleval juhul olid proovivõtjateks tolliametnikud, kes tegelesid tollieeskirjade, aga mitte toiduseaduse alusel ning proove ei võetud mitte toorega kuumtöödeldud piimast vaid rõõsast koorest, siis eeltoodud määrus käesoleval juhul ei kohaldu. Käesoleval juhul tuleneb tolliametnike õigus kaubast proove võtta rahandusministri 22.04.2004 määrusest 83 „Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise kord“, mida on käesoleval juhul ka järgitud. Kuna kord ei sea tolliametnikele piirangut, mille kohaselt nad ei tohiks rõõsast koorest ise proove võtta, siis oli tolliametnikel vastav pädevus olemas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist: Maksuja Tooliamet edastas PRIA-le 23. märtsil 2007 FEOGA-kontrolli akti nr 07-12.1-5/13/1078, mille kajastus proovi võtmine kaubast, OÜ Eesti Keskkonnauuringute

Keskus poolt 28. märtsil 2003 koostatud analüüsiakti nr 1-3/285 koopia ning koopia Maksuja Tolliameti poolt MBC Trade OÜ-le saadetud kirjast nr 10-2/6427. See, et PRIA lähtus eksporditoetuse määramisel Maksuja Tolliameti poolt teostatud kaubakoodi õigsuse kontrolli tulemustest, ei anna veel alust järelduseks, et kontrollitulemust ja sellest teavitamist saaks lugeda õiguslikult siduvaks eelhaldusaktiks. Maksuja Tolliameti poolt toetust määravale asutusele edastatud kontrollitulemused ei ole viimasele siduvad. Kõik vastuväited kontrollitulemuste kohta peaks esitama PRIA-le, kelle pädevuses on otsustada, kas vastuväited on asjakohased ja kas on vajalik täiendava kontrolli teostamine.

PRIA vastav otsus on vormistatud peadirektori 19. juuli 2007 käskkirjaga nr 1-3.8/706, mida kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud. Halduskohus on õigustatult leidnud, et põhjendamatu on vaidlustada teatamistoimingut, s. o kirja, millega kaebuse esitajat informeeriti kontrollitulemustest. Maksuja Tolliameti poolt toimepandud menetlusrikkumisi ja menetluslikke rikkumisi oleks tulnud vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, e. PRIA peadirektori käskkirjaga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse kiri ei ole käsitletav eelhaldusaktina, kuna eraldiseisvalt see ei riku kaebaja õigusi.

Kaebuse esitaja õigusi saab rikkuda ainult PRIA peadirektori 19. juuli 2007 käskkiri nr 1-3.8/706, millega maksti eksporditoetust taotletust väiksemas summas. HMS § 87 lg 2 p 3 alusel saab halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuna kaebuse esitaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, siis jättis halduskohus õigustatult rahuldamata apellandi taotluse Maksuja Tolliameti 18. juuni 2007 vaideotsuse nr 6-1-/143-3 tühistamiseks.

Halduskohus on õigustatult jätnud tähelepanuta ka kaebuse esitaja väited Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolsete võimalike rikkumiste kohta analüüsi teostamisel, analüüsiakti puuduste kohta ja väited tollitöötajate ebapädevuse kohta kaubaproovide võtmisel, kuna need ei ole asjassepuutuvad käesoleva kaebuse lahendamisel. Samuti ei ole asjassepuutuvad ka väited selle kohta, millistest õigusaktidest pidi tolliasutus kontrolltoimingu teostamisel lähtuma. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi enda kanda.

Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

Viivi Tomson Maili Lokk

Agu Timmi