2-08-4144/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-4144

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

18. aprill 2008, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-4144

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi R.P. vastu

92 374,29 krooni ja viiviste nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (RK 10183757,

asukoht Rüütli 23 51006 Tartu), esindaja Inga Landõr;

kostja R.P.

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank ASi hagi R.P. vastu.

2. Välja mõista R.P. Balti Investeeringute Grupi Pank ASi kasuks 92 374

(üheksakümmend kaks tuhat kolmsada seitsekümmend neli) krooni ja 29 senti,

millest

63 975,71

krooni

tagastamata

krediidisumma,

7674,15

krooni

sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7129,29 krooni viivis, 12 795,14

krooni leppetrahv ja 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud.

3. Välja mõista R.P. Balti Investeeringute Grupi Pank ASi kasuks alates 02.02.2008

kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,97% tagastamata

krediidisummalt aastas.

4. Välja mõista R.P. Balti Investeeringute Grupi Pank ASi kasuks alates 18.04.2008

kuni intressi täieliku tasumiseni viivis 24,97% sissenõutavaks muutunud tasumata

intressilt aastas.

5. Jätta AS Balti Investeeringute Grupi Pank menetluskulud R.P. kanda.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Edasikaebamise kord

Balti Investeeringute Grupi Pank AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

R.P. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.01.2007 tarbijakrediidilepingu nr

0700027/14st, mille kohaselt andis hageja kostjale 40 000 krooni krediiti. Lepingu alusel kostja

kasutusse antud krediidisummat suurendati hageja ja kostja vahel 18.05.2007 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr 0700027/14st kokkuleppega nr 1 krediidisumma suurendamise ja

lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati kostja kasutuses olevat

krediidisummat 25 000 krooni võrra, seega sai kostja lepingu ja kokkuleppe nr 1 alusel krediiti

63 975,71 krooni. Kokkuleppe järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 24,97% uuelt

krediidisummalt aastas. Lepingu muutmise tasu 300 krooni tasaarvestati krediidisaaja lepingu

muutmise tasu maksmise kohustusega krediidiandja ees.

Kuna kostja ei reageerinud ülesütlemishoiatusele võlgnevate summade tasumisega, ütles hageja

20.09.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt 85 413,32 krooni tasumist,

millest 63 975,71 kr moodustas tagastamata krediidisumma, 7674,15 kr sissenõutavaks

muutunud tasumata intress, 12 795,14 kr leppetrahv, 18,32 kr viivis ning 800 kr võla

sissenõudmisega seotud kulud.

Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 94; 100; 101 lg 1 p 1, p 3, p 6, lg 2; 108 lg

1; 113 lg 1 ls 3; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 139 lg 2 p 1, lg 3; 158 lg 1; 161 lg 2; 402; 415

lg 1; 416 lg 1, lg 2, lg 3. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 06.02.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 31). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud politsei kaudu isiklikult kostjale

23.03.2008 (tl 36). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1

alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu ning selle

maksegraafiku; tarbijakrediidilepingu kokkulepe nr 1 krediidisumma suurendamise ja

lepingutingimuste muutmise kohta; Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute

üldtingimused; 11.07.2007 kostjale saadetud kirjaliku meeldetuletuse võla sissenõudmiseks;

29.08.2007 kostjale saadetud lepingu ülesütlemise hoiatused; 20.09.2007 ülesütlemisavalduse

ning hageja poolt kehtestatud hinnakirja (tl 11-22, 26-30).

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Lepingu ja kokkuleppe 1 kohaselt andis hageja kostjale kokku 63 975,71 krooni krediiti. VÕS

§ 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1

sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud

maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul nõuab hageja kostjalt nii

kohustuse täitmist (VÕS § 108) kui ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist

(VÕS § 113). VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt

koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus

kokkuleppele jõudmiseks.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma

tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu

lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel

krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise

arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul

lepingu järgselt viivise määraks 24,97% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel

20.09.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 18,32 krooni. 01.02.2008

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 7129,29 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt

välja mõista alates 02.02.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,97%

tagastamata krediidisummalt aastas ning alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni intressi

täieliku tasumiseni viivis 24,97% sissenõutavaks muutunud tasumata intressilt aastas.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3

alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma

leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu alusel on

leppetrahvi suuruseks 12 795,14 kr (63 975,71 kr × 20%).

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista 92 374,29 krooni, millest 63 975,71 kr tagastamata krediidisumma, 7674,15

kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7129,29 kr viivis, 12 795,14 kr leppetrahv ja 800

kr võla sissenõudmisega seotud kulud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik