2-07-21125/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-07-21125 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16.aprill 2008.a. kell 16.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasi AS H hagi JL’i vastu võla väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ASH (registrikood XXX XXX), volitatud esindaja jurist Rita Malken Kostja JL (isikukood XXX elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

25 märts 2008.a. Kohtuistungil osalesid

R. Malken ja JL

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista välja JL’ilt (XXX) ASH kasuks 600 000 (kuussada tuhat) krooni.

3. Menetluskulud jätta kostja JL’i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

20.11.2002 sõlmisid hageja AS H ja OÜ H laenulepingu nr 02-136479-JI, mille alusel hageja võimaldas OÜ-le H krediidilimiiti summas 257 243 EUR.

21.10.2004 Järva Maakohus kuulutas välja OÜ H pankroti. Pankrotiotsuse väljakuulutamise seisuga võlgneb OÜ H hagejale 20.11.2002 laenulepingu alusel 3 657 328 krooni (232 729,22 EUR), millises summasesitas hageja nõude pankrotivõlgniku vastu. Hageja nõue on OÜ H pankrotimenetluses tunnustatud. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis hageja kostjaga JL'iga 20.11.2002 käenduslepingu nr 02-136479-KÄ3. Käenduslepinguga kostja võttis endale kohustuse vastutada OÜ H laenulepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt OÜ-ga H summas 600 000 krooni.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista 600 000 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

EELNEV MENETLUS

Kirjalikus vastuses hagile kostja taotles kohaldada hageja nõude suhtes aegumist. 16.11.2007 Tsiviilasi nr.2-07-21125

vaheotsusega kohus jättis JL'i taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Vaheotsus jõustus 27.12.2007.a.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

25.03.3008 kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde, palus hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esindaja selgitas, et lisaks eraisikute käendusele tagas OÜ H laenu ka Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES), kuid viimane hõlmab 60 % lõplikust võla jäägist. Kuna OÜ H võlgnevus hageja ees on üle 3 miljoni krooni, jääks kostjalt nõutav summa 600 000 krooni võlgnevusena üles ka sellisel juhul, kui MES tasuks 60 % kogu võlast. Hüpoteegiga hageja kasuks koormatud kinnistu on müüdud, kuid müügihinnast 617 715 krooni kogu võlgnevuse tasumiseks ei piisa ning hageja nõude suurust hüpoteegi realiseerimine ei mõjuta.

Kostja kohtuistungil hagile vastu ei vaielnud ja tunnistas, et käendas OÜ H laenulepingut 600

000 krooni ulatuses. Käenduse andmisel olevat kostjale selgitatud, et käendused on hierarhilises järjekorras ja sisse nõutakse need lepingus märgitud järjekorras: MES tagatis, I järjekoha hüpoteek kinnistule, viie eraisiku käendus. Kostja sõnul puuduvad tal käesoleval ajal vahendid käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud kõiki asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Tulenevalt VÕS § 101 lg

1 p-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Samuti sätestab VÕS § 108 lg 1, et raha maksmise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub üks isik (käendaja) kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad käendaja ja põhivõlgnik solidaarselt (VÕS § 145 lg 1). Tulenevalt VÕS § 145 lg-st 2 vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

3. Asjas puudub vaidlus selle üle, et OÜ-l H on hageja ees laenulepingust tulenev võlgnevus. 20.11.2002 käenduslepinguga kostja JL võttis endale kohustuse vastutada hageja ja OÜ H vahel sõlmitud laenulepingust nr 02-136479-JI ja kõigist selle lisadest tulenevate OÜ H kohustuste kohase täitmise eest panga ees solidaarselt laenusaajaga. Lepingu punkti 1 järgi vastutab kostja võlgnetava summa, kuid mitte rohkem, kui 600 000 krooni tasumise eest. Lepingu punkti 2 kohaselt pooled leppisid kokku, et käendaja vastutab lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest ka juhul, kui laenusaaja esitab panga nõudele vastuväite, sh kohustuste lõppemise või vähenemise vastuväite laenusaaja likvideerimise, pankroti või sundlõpetamise korral või lepingu kehtetuse vastuväite. Tulenevalt lepingu punktist 4 oli käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks lepingu ülesütlemisel päev, milliseks laenusaaja kohustus ennetähtaegselt tasuma kõik laenulepingu alusel võlgnetavad summad. 2004.a. mais hageja ennetähtaegselt lõpetas laenulepingu OÜ-ga H ning 26.05.2004 teatas sellest kirjalikult kostjale, kohustades kostjat täitma käenduslepinguga võetud kohustust. Kostja nimetatud kohustust täitnud ei ole.

4 Vaidlust ei ole ka OÜ H võlgnevuse suuruse üle. 07.03.2008 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtunik määrusega lõpetas pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega (tsiviilasi nr 2-04-595). Kohtumäärusest nähtuvalt jäi pankrotimenetluses AS H nõue osaliselt rahuldati kinnisasja müügist saadud vahendite arvel summas 617 715 krooni; hageja nõue OÜ H vastu jäi rahuldamata summas 3 039 613 krooni. Vastavalt VÕS § 142 lg-le 3 ja kooskõlas § 143 sätetega on kostja vastutus piiratud 600 000 krooniga.

5. Kuna kostja on hagi sisuliselt õigeks võtnud ning kohtuistungil tunnistas, et tema arvamuse laenulepingu tagatiste hierarhiast oli ekslik, siis kohus ei analüüsi kostja väidet tagatiste järjekorras realiseerimise kohta. Kohus märgib vaid, et tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt neilt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel (VÕS § 65 lg 2).

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on enda kohtukuludena hagiavalduses märkinud riigilõivu 25 750 krooni.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Heli Käpp Kohtunik