3-07-1328/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

K o h u s T A R T U H A L D U S K O H U S

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED L.L, M.S, L.K, M.R, R.K, M.A, J.J, A.L, V.F ja R.R esindaja Monica Meristo on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Rakvere Linnavalitsuse kui registripidaja poolt tehtud majandustegevuse registri registreeringu nr KTO003945 tühistamiseks. Rakvere Linnavalitsuse arvates ei ole kaebus esitatud tähtaegselt. Kaebuse esitajad taotlevad registreeringu kui haldusakti tühistamist. Kaebuse esitajad väidavad, et said registreeringust teada korteriühistule XXXXX X teabenõude alusel väljastatud dokumendist 06.06.2007 a. Nimetatud asjaolu ei ole tõene. Kaebusele lisatud Kohtuasja number 3-07-1328 Määruse kuupäev 02.04.2008 Jõhvi kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks

Kohtuasi

L.L, M.S, L.K, M.R, R.K, M.A, J.J, A.L, V.F ja R.R esindaja Monica Meristo kaebus Rakvere Linnavalitsuse kui registripidaja poolt tehtud majandustegevuse registri registreeringu nr KTO003945 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg

Resolutsioon

Edasikaebamise kord Kaebuse esitajate esindaja Monica Meristo Vastustaja Rakvere Linnavalitsuse esindaja Riina Männiste

02.04.2008 Jõhvi

Menetlus lõpetada, kuna asi ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

3-07-1328

2 Lääne- Viru maavalitsuse kirjast 06.12.2006 a. nr 21-4/6661 nähtub, et olemas kaebuse esitajaid puudutav haldusakt. Korteriühistu XXXXX X esimehe R.R ekirjas 04.jaanuaril 2007 a. sisaldub lause “Lõbustusasutusele on antud tegutsemisluba kella 03.00-ni öösel.” Õiguskantslerile 13.02.2007 a. R.R saadetud e-kirja lõpuosas soovitakse tegevusloa kehtivuse lühendamist kella 03.00-lt 20.00-ni. Asjaolu, et registreeringu asemel kasutatakse sõna “tegutsemisluba”, ei muuda olematuks fakti, et kaebuse esitajad olid teadlikud lahtioleku aegu reguleerivast dokumendist. Samuti toimus pidevalt tegevus XXXXX X kõrval asuvas hoones. Kui isikul on alust arvata, et on olemas teda puudutav haldusakt, peab ta ka ise astuma samma selle väljaselgitamiseks. Ei ole tõsiselt võetav väide, et 2 aasta jooksul ei ole kaebuse esitajad suutnud välja selgitada registreeringu olemasolu. Linnavalitsuse arvates on tõendatud, et kaebuse esitajad (sh korteriühistu XXXXX X) olid teadlikud registreeringust ja sellel olevatest lahtiolekuaegadest. Haldusakt tuleb välja nõuda mõistliku aja jooksul. Sellele seisukohale on asunud ka Riigikohus haldusasjas 3-3-1-23-07. Kaebuse esitajad ei ole seda teinud ning kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebuse menetluse käigus on nimetatud asjaolu jäänud tähelepanuta. Kolmas isik Xxxxx OÜ juhataja M. O palub kohtul HKMS § 12 lg 3 kohaselt menetluse lõpetada, kuna kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. KOHTU PÕHJENDUSED

HKMS § 3 sätestab halduskohtu pädevuse: (1) Halduskohtu pädevusse kuulub:

1) avalik-õiguslike vaidluste lahendamine;

2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine;

3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.

(2) Halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. HMS § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. HMS § 106 lg 2 näeb ette, et toimingu suhtes sätestatut ei kohaldata menetlustoimingule.

HKMS § 4 lg 2 järgi on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Antud haldusasjas on vaidlustatud Rakvere Linnavalitsuse, kui registripidaja poolt tehtud majandustegevuse registri registreering nr KTO003945 Xxxxx OÜ-le.

3-07-1328

3

Halduskohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist haldusaktiga, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Ka ei ole tegemist toiminguga HMS § 106 lg 1 tähenduses. Riigikohtu Halduskolleegium on oma 28.veebruari 2007.a lahendis nr 3-3-1-86-06 leidnud: ”20. Samas ei anna menetlusosalise õigus seaduspärasele haldusmenetlusele talle piiramatut õigust kõigi haldusmenetluse toimingute iseseisvaks vaidlustamiseks. Riigikohtu halduskolleegium leidis 18. veebruari 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-02 (p 5), et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Piirangud menetlustoimingute iseseisvale vaidlustamisele on nähtud ette haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe põhimõttest (menetlusökonoomia põhimõte) lähtuvalt. Piiramatu menetlustoimingute vaidlustamise võimalus muudaks haldusmenetluse põhjendamatult kulukaks. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele”. Seega pole halduskohtus vaidlustavad üksikud menetlustoimingud. 15.04.2004 jõustunud majandustegevuse registri seaduse § 1. kohaselt käesolev seadus sätestab majandustegevuse registri andmete koosseisu, majandustegevuse registri pidamise ja selle üle järelevalve teostamise üldised alused. Sama seaduse § 13 kohaselt registreerimismenetlus on registripidaja, valitsusasutuse, vallavõi linnavalitsuse tegevus registreerimistaotluse vastuvõtmisel, registreerimisel, registriandmete muutmisel, registreeringu peatamisel ja kustutamisel, samuti tegevusloa registrikande tegemine, muutmine ja kustutamine. Majandustegevuse registri seaduse § 14 sätestab registreeringu mõiste. Sama seaduse § 14 lg 1 kohaselt on registreering registri esimeses ja teises jaos seadusega sätestatud ulatuses talletatud andmete kogum, lg 2 kohaselt registreering tähistatakse kordumatu numbriga (registreeringu number) ning lg 3 kohaselt ei ole registreeringuks registrisse tegevusloa kohta kantud andmed.

Käesoleval juhul on kaebajad vaidlustanud üksiku menetlustoimingu, mille on teostanud haldusorgan so. Rakvere Linnavalitsus. Haldusorgan on

teinud registreeringu majandustegevuse registrisse ( MTR).

Haldusasja materjalides on dokumendina Xxxxx OÜ taotluse alusel Rakvere Linnavalitsuse poolt tehtud majandustegevuse registri registreering nr KTO003945, kuid kohtule ei ole esitatud kolmandale isikule Xxxxx OÜ-le väljastatud kasutusluba. Seega võib väita, et ka kaebajatele ei ole teatavaks tehtud Rakvere Linnavalitsuse haldusakti, millega on Xxxxx OÜ-le antud kasutusluba. Alles kasutusloa teatavaks tegemisest kaebuse esitajatele, on neil võimalik nimetatud haldusaktiga tutvuda ja otsustada, kas nad esitavad halduskohtule kasutusloa tühistamiskaebuse või mitte. Majandustegevuse registri seaduse § 16 lg 1 kohaselt annab tegevusluba ettevõtjale õiguse tegeleda majandustegevusega, milleks on seaduse alusel nõutav haldusorgani nõusolek.

3-07-1328

4 Tegevusluba antakse haldusaktiga. Sama seaduse § 16 lg 2 järgi seadusega sätestatud juhtudel kantakse tegevusluba omava ettevõtja andmed registrisse.

Halduskohtu hinnangul on antud juhul vaidlustatud Rakvere Linnavalitsuse menetlustoiming, millega haldusorgan tegi registreeringu majandustegevuse registrisse ( MTR). Iseenesest registreering on vaid andmete kogum ning registreeringuks ei loeta registrisse tegevusloa kohta kantud andmeid (Majandustegevuse registri seaduse § 14). Seega on tegemist haldusorgani haldusesisese menetlustoiminguga, mis on vaidlustatav vaid koos lõpliku haldusaktiga. Õige on seega vaidlustada kasutusluba, mitte registreeringut ( menetlustoimingut). Kirjeldatu alusel halduskohus lõpetab menetluse, kuna asi ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Kohus kohaldas HKMS § 3 lg 2 ja § 24 lg 1p 1, § 47’

Ülle Polluks Kohtunik