2-07-5993/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots Maido Roots Maido Roots Maido Roots

Kohtuotsuse 15.04.2008, Rakvere kohtumaja, Võidu 2 44311 Rakvere tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-07-5993

Tsiviilasi N A `i hagi J P `i vastu ostuhinna alandamiseks ja väljamõistmiseks summas 16 112.05 krooni

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA: N A , ik: xxxx, elukoht: xxxx KOSTJA: J P , ik: xxxx, elukoht: xxxx Kostja esindaja riigi õigusabi korras: adv. Anti Aasmaa, Advokaadibüroo Uno Feldschmidt Rakvere osakond, Laada 27, 44310 Rakvere Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON:

Jätta hagi Jätta hagi Jätta hagi Jätta hagi täielikult täielikult täielikult täielikult rahuldamata. rahuldamata. rahuldamata. rahuldamata.

Poolte m Poolte m Poolte m Poolte menetluskulud jätta enetluskulud jätta enetluskulud jätta enetluskulud jätta nende enda nende enda nende enda nende enda kanda. kanda. kanda. kanda.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu 15.04 15.04 15.04 15.04.2008 kell 15.00. .2008 kell 15.00. .2008 kell 15.00. .2008 kell 15.00.

Kohtuotsusele on õigus esitada Kohtuotsusele on õigus esitada Kohtuotsusele on õigus esitada Kohtuotsusele on õigus esitada põhjendatud põhjendatud põhjendatud põhjendatud apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kätt 30 päeva jooksul kohtuotsuse kätt 30 päeva jooksul kohtuotsuse kätt 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise päevast arvates. etoimetamise päevast arvates. etoimetamise päevast arvates. etoimetamise päevast arvates. Kui apellant soovib asja Kui apellant soovib asja Kui apellant soovib asja Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loe arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loe arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loe arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). takse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). takse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). takse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7).

Kohtuotsuse ärakiri Kohtuotsuse ärakiri Kohtuotsuse ärakiri Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja kätte toimetada hageja kätte toimetada hageja kätte toimetada hagejale, le, le, le,kostjale kostjale kostjale kostjale ja kostja esindajale ja kostja esindajale ja kostja esindajale ja kostja esindajale.

Asjaolud ja hageja nõue Asjaolud ja hageja nõue Asjaolud ja hageja nõue Asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 18.12.2006.a. sõlmitud notariaalselt tõestatud keelumärke kustutamise avaldus, korteriomandi müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud. Lepingu esemeks oli korteriomand aadressil xxxx. Hageja sai lepingu järgi korteriomandi omanikuks. Vastavalt lepingu p-le 3.1 oli korteriomandi ostuhinnaks 850 000 krooni, mille hageja tasus 21.12.2006.a. täites sellega täielikult endapoolse kohustuse. Kostja pidi lepingu järgi hagejale korteriomandi valduse üle andma 03.01.2007.a. Nimetatud kuupäeval toimus korteriomandi valduse üleandmine ning hageja ja kostja kirjutasid alla vara üleandmis-vastuvõtuaktile, kus olid fikseeritud kõikide korteriomandis olemasolevate arvestite näidudelekter- 9272, köögi veearvesti näit- 146 ja vannitoa veearvesti näit- 149. Lepingu p 3.7 sätestas, et müüja kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning ostja nõudmisel esitab ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. 15.01.2007.a. sai hageja KÜ-lt Tööstuse 43 arve nr 1035 kostja nimele kommunaalteenuste võlgnevuse summas 16504.90 krooni tasumiseks. Summa 16 112.05 krooni on kostja võlgnevus arvestite näitude järgi, mis oli märgitud vara üleandmis-vastuvõtuaktis kuni korteriomandi otsese valduse üleandmiseni. Võlgnevuse kustutamine summas 16 112.05 krooni on kostja lepinguline kohustus lepingu p 3.7 alusel. Kostja võlgnevust tasunud ei ole, nimetatud kohustuse täitmise tähtaeg lõppes 03.02.2007.a. Hageja tugineb hagiavalduses esitatud nõude õiguslikul põhistamisel VÕS §-le 76 lg 1,2; 100; 101 lg 1 p 1,5 sätestatule ning nõuab korteriomandi hinna alandamist võlgnevuse 16 112.05 krooni ulatuses ning palub nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavaldusele on lisatud hagis esitatud väidete tõendamiseks kirjalikud dokumendid- 18.12.2006.a. sõlmitud notariaalne leping, kinnistusraamatu väljavõte, üleandmisvastuvõtuakti koopia koos tõlkega eesti keelde, KÜ arve nr 1035, Hansapanga tõend ja hageja arvelduskonto väljavõe, KÜ Tööstuse 43 tõend.

Kostja vastu ostja vastu ostja vastu ostja vastus

Kostja hagi ei tunnista. Kostja on tasunud KÜ-le Tööstuse 43 korrektselt kõik maksed. Hageja poolt esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et kostjal oleks võlgnevus korteriühistu ees. Kostjale ei ole selge millisel õiguslikul alusel nõuab hageja kostjalt 16 504.90 krooni maksmist. Kostja palub jätta hagi rahuldmata ja menetluskulud jätta hageja kanda.

Poolte täiendavad seisukohad oolte täiendavad seisukohad oolte täiendavad seisukohad oolte täiendavad seisukohad ja esitatud tõendid ja esitatud tõendid ja esitatud tõendid ja esitatud tõendid

11.10.2007.a. saabunud täiendav seisukoht hagejalthageja leiab, et tema õigus ostuhinna alandamiseks 16 504.90 krooni ulatuses on kooskõlas VÕS §-ga 101 lg 1 p 5. Toob välja uuesti arvestite näidud, millised olid poolte poolt fikseeritud 03.01.2007.a. üleandmisvastuvõtuaktis ning tugineb lepingu p-le 3.7 ning tõendile, milleks on KÜ Tööstuse 43 poolt esitatud arve nr 1035 kommunaalteenuste võlgnevuse summale 16 504.90 krooni. Samas märgib endiselt, et kostja võlgnevus arvestite näitude järgi on 16 112.05 krooni aga nõuab korteriomandi hinna alandamist ja kostjalt hageja kasuks 16 504.90 krooni välja mõistmist.

10.12.2007.a. saabunud kostja seisukohtkostja ei tunnista jätkuvalt hagi ning väidab, et tema poolt on korteriühistule Tööstuse 43 kõik maksed tasutud. Kostja esindaja poolt KÜ raamatupidamisdokumente kohapeal kontrollimas käies, selgus, et hageja poolt esitatud KÜ arve nr 1035 ei sisaldu korteriühistu raamatupidamises, samuti puuduvad raamatupidamisel dokumendid mõõdetavate näitude algseisude kohta, seega kostja võlgnevuse tõepärasust kontrollida ei ole võimalik. Kostja poolt on tasutud KÜ-le 18 363.70 krooni korteriühistu poolt esitatud nõude alusel enne korteriomandi müügitehingut. 02.01.2008.a. saabunud hageja täiendav seisukohthageja märgib, et kostja poolt ei ole esitatud tõendit selle kohta, et ta oleks tasunud korteriühistule oma võlgnevuse. Hageja esitab KÜ Tööstuse 43 poolt väljastatud kirjaliku seisukoha koos lisaga arvelduste kohta korteriomandiga nr 35, mis tõendab, et kostja võlgnevus on perioodi eest, milal kostja oli korteri omanikuks. Hageja leiab, et kostja väide selle kohta, et KÜ arve nr 1035 ei sisaldu korteriühistu raamatupidamises ei ole tõendatud ja on seetõttu paljasõnaline. 28.01.2008.a. saabunud kostja seisukohtkostja jääb enda 10.12.2007.a. esitatud seisukohtade juurde. Kostja palub jätta hageja poolt esitatud KÜ Tööstuse 43 kirjaliku seisukohaarveldused korteriühistuga, tählepanuta, kuivõrd sellest ei selgu, kes selle on allkirjastanud. Täiendavalt märgib kostja, et hageja on viidanud oma hagi õigusliku alusena hinna alandmise regulatsioonile, mis tuleneb VÕS §-st 112 aga ei ole esitanud oma hagi aluses konkreetseid VÕS §-st 112 lg 1 tulenevaid väärtusi, mille alusel oleks tal õigus nõuda ostuhinna alandamist. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et temal puudub võlgnevus korteriühistu ees, samas kui võlgnevus ka eksisteeriks, siis ei saa see mõjutada müügilepingu eseme hinda. Hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et korteriühistu nõuaks nimetatud võlgnevust temalt või et tema poolt oleks võlgnevus korteriühistule tasutud. 10.03.2008.a. saabunud hageja seisukohthageja poolt esitatud KÜ Tööstuse 43 kirjalik seisukoht on allkirjastatud pädeva isiku poolt, s.o korteriühistu juhatuse poolt. Kostja ei ole enda seisukohtade kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud enda lepingujärgset kohustust ning seda tõendab üleandmis-vastuvõtuakt, millisest tulenevad kõik korteris olevate arvestite näidud, mille alusel moodustub kostja võlgnevus. Nimetatud kostja võlgnevus ongi temapoolne lepingu p 3.7 rikkumine, mis annab hagejale õiguse rakendada õiguskaitsevahendit VÕS § 101 lg 1 p 5 alusel. Hageja tõendab, et korteriühistu nõuab võlgnevust hagejalt, esitades selle kohta KÜ Tööstuse 43 arved nr 4035 ja nr 5035. 25.03.2008.a. saabunud kostja seisukohtkostja hagi ei tunnista ja jääb kõigi oma eelnevate seisukohtade juurde. Kostja leiab, et pooled vaidlevad valdavalt seaduse kohaldamise üle ning seetõttu on otstarbekas asi lahendada esitatud tõendite ja väidete alusel.

01.04.2008.a. määras kohus tsiviilasi lahendada kirjalikus menetluses, olles pooltele andnud tõendite esitamise tähtaja.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohtu otsuse põhjendused Maakohtu otsuse põhjendused Maakohtu otsuse põhjendused

Kohus hinnanud tsiviilasja materjale, esitatud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.

Pooled vaidlevad valdavalt seaduse kohaldamise üle. Poolte vahel sõlmiti 18.12.2006.a. notariaalselt tõestatud keelumärke kustutamise avaldus, korteriomandi müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud. Lepingu esemeks oli korteriomand aadressil xxxx. Hageja sai lepingu järgi korteriomandi omanikuks. Hagi on esitatud

ostuhinna alandamise ja väljamõistmise nõudes summas 16 112.05 krooni. Nõude põhjenduseks on kostjapoolne lepingu rikkumine, milline rikkumine on toime pandud sellega, et kostja ei ole täitnud lepingu p 3.7, mis sätestab ”Müüja kannab kõik lepingu esmega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning ostja nõudmisel esitab ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist.” Tõenditena nimetatud kohustuse rikkumise kohta esitas hageja 03.01.2007.a. vormistatud üleandmis-vastuvõtu akti (t.lk 17-18), eluasemekulude teade-arve nr 1035 (t.lk 19), KÜ Tööstuse 43 tõendi (t.lk 50), korteri xxxx arveldused korteriühistuga lisaga korter 35 arvete kokkuvõtte kohta (t.lk 100-101), arved nr 4035 ja 5035 (t.lk 112-113). Hageja poolt esitatud kirjalikest dokumentidest nähtub, et korteriühistu poolt on esitatud korterile asukohaga xxxx arved eluasemekulude võlgnevuse osas summaga 16504.90 krooni. Samas on KÜ Tööstuse 43 raamatupidaja poolt 21.05.2007.a. välja antud tõend selle kohta, et korteri Tööstuse 43-35 võlgnevus on tekkinud mõõdetavate näitude (vesi, elekter, gaas) mitte esitamisel ning võlgnevuse summaks on märgitud 15615.15 krooni. Hageja nõuab ostuhinna alandamist ja hageja kasuks 16112.05 krooni välja mõistmist. Hageja nõue ületab tema poolt esitatud tõendites sisalduvat võlgnevuse summat, milline asjaolu vajab äramärkimist, kuid mis iseenest ei too kaasa hagi rahuldamata jätmise. Kostja väidab, et tema poolt on korteriühistule 21.12.2006.a. makstud notari vahendusel 18 363.70 krooni, milline arve esitati kostjale korteriühistu poolt enne lepingu sõlmimist hagejaga (t.lk 93-94), seega on kostja seisukohal, et tema poolt on lepingu p 3.7 täidetud. Kirjalikku dokumenti selle kohta kostja poolt ei ole esitatud, samas ei ole hageja ka seda kostjalt nõudnud. Tõendit korteris fikseeritvate näitude valeandmete esitamise kohta kostja poolt ja sellest tuleneva vahe kohta, milline ongi hageja nõude aluseks, esitatud ei ole. Kohus ei arvesta tõendina hageja poolt esitatud, korteri xxxx arveldused korteriühistuga lisaga korter 35 arvete kokkuvõtte kohta (t.lk 100-101), kuna nimetatud tõendist ei selgu, kes selle on allkirjastanud. Samuti puuduvad dokumendid mõõdetavate näitude algseisude kohta, seega kostja võlgnevuse tõepärasust kontrollida ei ole võimalik.

TsMS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse, sh lepingulise kohustuse rikkumise, s.o kohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral (VÕS § 100) on VÕS § 101 lg 1 p 5 järgi üheks õiguskaitsevahendiks hinna alandamine. VÕS § 112 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingupool alandada tema poolt kohustuste täitmise eest tasutavat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse, kui ta võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise.

Hageja on esitanud enda nõude tulenevalt VÕS §-st 112 aga ei ole esitanud oma hagi aluses konkreetseid VÕS §-st 112 lg 1 tulenevaid väärtusi, mille alusel oleks tal õigus nõuda ostuhinna alandamist. Hinna alandamise eesmärgiks on VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus ostja on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda. VÕS § 112 lg 2 järgi toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seega, hinna alandamine eeldab, et rikutud on kohustust, mille eest on hind kokku lepitud. Hinna alandamise objekt ei saa olla rahaline kohustus. Hinda saab seega alandada üksnes sellise kohustuse rikkumise suhtes, mis on hinna tasumisega vastastiku seotud (näiteks müüja kohustus anda üle ese ja teha võimalikuks omandi üleandmine). Kehtivast võlasuhtest peab olema tekkinud kohustus ja see peab olema sissenõutav. Seega ei ole hageja nõude

materiaalsed eeldused õiguskaitsevahendi rakendamiseks täidetud ja ei ole järgitud ka hinna alandamise formaalseid nõudeid.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda.

Kohus juhindus TsMS § 173; 434-436; 441; 442; 632 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

M.Roots

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev Kohtuotsus jõustus 04. aprillil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega 04. aprillil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega 04. aprillil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega 04. aprillil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega

Nooremreferent

I.Golubev