2-07-44722/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-07-44722

1(6)

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn) Kohtunik Kohtunik Kohtunik Kohtunik Ra Einula (92) Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja Otsuse tegemise aeg ja koht koht koht koht 14. aprill 2008. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number 2-07- 44722 Tsivii Tsivii Tsivii Tsiviilasi lasi lasi lasi R J J J J-T versus M J J J J elatise elatise elatise elatise suurendamise suurendamise suurendamise suurendamise nõudes nõudes nõudes nõudes R J J J J ülalpidamiseks ülalpidamiseks ülalpidamiseks ülalpidamiseks ja ja ja ja 13129 kr ja 10 s nõudes 13129 kr ja 10 s nõudes 13129 kr ja 10 s nõudes 13129 kr ja 10 s nõudes Menetlusosalised ja Menetlusosalised ja Menetlusosalised ja Menetlusosalised ja nende esindajad nende esindajad nende esindajad nende esindajad Hageja: Hageja: Hageja: Hageja: R J-T (isikukood xxx, elukoht xxx), viibis kohtuistungil Hageja esindaja Hageja esindaja Hageja esindaja Hageja esindaja: Katrin Veldi (Klassika OÜ, aadress Pärnu mnt 422a Tallinnas), viibis kohtuistungil Kostja: Kostja: Kostja: Kostja: M J (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja Kostja esindaja Kostja esindaja Kostja esindaja: vandeadvokaat Ljudmila Tamar (Advokaadibüroo TAMAR, aadress Rüütli 29 Pärnus), viibis kohtuistungil Kohtuistungi toimumise Kohtuistungi toimumise Kohtuistungi toimumise Kohtuistungi toimumise aeg aeg aeg aeg 24. märts 2008. a

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista M Jlt R J-T kasuks poja R J ülalpidamiseks elatusraha võlgnevusena perioodi 01.01.2007 kuni 22.10.2007 eest 2817 (kaks tuhat kaheksasada seitseteist) krooni. 3. Välja mõista M Jlt R J-T kasuks 3474 (kolm tuhat nelisada seitsekümmend neli) krooni ja 10 senti.

Kohtukulude jaotamine Kohtukulude jaotamine Kohtukulude jaotamine Kohtukulude jaotamine Poolte kohtukulud jätta nende endi kanda (TsMS § 163 lg 1)

2-07-44722

2(6)

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse av kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse av kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse av kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest TsMS § 632 alikult teatavakstegemisest TsMS § 632 alikult teatavakstegemisest TsMS § 632 alikult teatavakstegemisest TsMS § 632 lg 1 alusel. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei lg 1 alusel. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei lg 1 alusel. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei lg 1 alusel. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. taotleta selle lahendamist istungil. taotleta selle lahendamist istungil. taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsuse koopia väljastatakse menetlusosalistele posti teel 14. aprillil 2008. a.

HAGEJA NÕU HAGEJA NÕU HAGEJA NÕU HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED E JA PÕHJENDUSED E JA PÕHJENDUSED E JA PÕHJENDUSED KOSTJA VASTUVÄITED JA SEISUKOHAD KOSTJA VASTUVÄITED JA SEISUKOHAD KOSTJA VASTUVÄITED JA SEISUKOHAD KOSTJA VASTUVÄITED JA SEISUKOHAD

Hagiavalduse (esitati kohtule 22.10.2007. a) kohaselt hageja palub alates 2007. jaanuarist kuni hagi esitamiseni tagasiulatuvalt kostjalt välja mõista igakuiselt 800 krooni elatusraha poolte abielust sündinud poja R J (ik xxx) ülalpidamiseks, kuna seni kostjalt igakuuliselt, vastavalt Tallinna Linnakohtu 28.10.2005 määrusele tsiviilasjas 2/21-23230/05 saadav elatusraha (so 2225 krooni kuus) ei ole lapse ülalpidamiseks piisav. Seoses sellega, et laps, kellele elatusraha nõuti, sai xxx täisealiseks ja kuna kostja oli tasunud menetluse ajal hagejale hagejat rahuldavas ulatuses elatist alates hagi esitamisest kuni kuni R J täisealiseks saamiseni, kinnitasid hageja ja tema esindaja 24.03.2008 toimunud kohtuistungil, et vähendavad nõutavat elatist perioodi 1.01.2007 kuni 22.10.2007 (so hagi esitamiseni eest),paludes kohtul välja mõista selle perioodi eest 300 krooni ühe kuu kohta, kokku 2817 krooni. Kostja esindaja sellega nõus ei olnud, põhjendades seda sellega, et tagantjärele hagi esitamisele eelneva perioodi eest elatusraha juurde nõuda ei saa, sest kostja täitis poolte kompromissi, mille kohus 28.10.2005 kinnitas. Seega ei olnud kostja kuidagi rikkunud elatise tasumise kohustust ja hageja ei ole õigustatud nõudma nimetatud perioodi eest mistahes suurusega elatusraha juurde. Peale selle hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et kostja hüvitaks temale poole kulutustest, mille hageja on kandnud seoses poja R J kriminaalja väärteoasjadega. Kriminaalmenetluses on summad kokku 6768,20 krooni ja väärteomenetluses 19490 krooni, kõik kokku seega 26258,20 krooni, mille hageja on tasunud ja palub kohtul kostjalt välja mõista kostja kohustuseks olev osa, so pool, mille suuruseks on 13129,10 krooni. Väärteomenetluses on tegemist alaealisele karistuseks mõistetud rahatrahvidega, millele osaliselt on lisandunud ka kohtutäituri kulud.

Kostja esindaja võttis 24.03.2008 toimunud istungil osaliselt (summas 1541 krooni ja 25 senti) õigeks nõude, mis tuleneb Harju Maakohtu 19.09.2007 otsusest kriminaalasjas 1-07-7803. Nimelt mõistis kohus selle otsusega (p 12) hageja ja kostja pojalt R Jlt kohtukuludena riigieelarvesse sundraha summas 1000 krooni ja kaitsjatasu 2000 krooni, osundades, et alaealisel endal iseseisvate rahaliste vahendite puudumisel tuleb kohtukulud hüvitada tema

2-07-44722

3(6) vanematel M Jl ja R J-Tl. Hageja on nimetatud summa ära tasunud tervikuna, so 3000 krooni ning kostja esindaja võttis õigeks, et kostja on kohustatud hagejale sellest poole hüvitama, so 1500 krooni. Nimetatud kohtuotsusega (p 11) mõisteti R Jlt välja ka kuriteoga tekitatud kahju, kusjuures alaealise osa oli 82 krooni ja 50 senti. Otsuses on kirjas, et alaealisel endal iseseisvate rahaliste vahendite puudumisel tuleb kohtukulud hüvitada tema vanematel M Jl ja R J-Tl. Hageja on nimetatud summa ära tasunud tervikuna, so summas 82,50 krooni ning kostja esindaja võttis õigeks, et kostja on kohustatud hagejale sellest poole hüvitama, so 41,25 krooni. Väärtegude eest alaealisele R Jle mõistetud trahvisummade, millised hageja on ära maksnud, väljamõistmist kostjalt pidas kostja esindaja alusetuks, kinnitades, et hageja seesugune nõue ei rajane ühelgi õigusaktil ning vanematel puudub kohustus tasuda nende alaealisele lapsele määratud rahatrahve. Toimiku, lk 113 on hanza.net väljatrükk, mis tõendab, et 17.10.2007 on hageja maksnud 3000 krooni kriminaalasjas 1-07-7803 riigieelarve tuludesse. See on summa, mis mõisteti tema pojalt välja eelpool nimetatud kohtuotsusega kriminaalasjas. Kauplusele oma poja kuriteoga tekitatud kahju on hageja tasunud sularahas, kuid selles osas poolte vahel vaidlus puudus. Peale selle, nagu nähtub toimikus, lk 6 olevast Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Kabeli poolt Riigiprokuratuuri rahandustalitusele edastatud õiendist, on 26.10.2006 lõpetatud prokuröri poolt kriminaalasja nr 06231702023 menetlus R J suhtes, kusjuures R Jle pandi kohustus hüvitada riigieelarve tuludesse 3865,70 krooni menetluskuludena ja määratud kohustusena. Kohustuse täitmise viimaseks päevaks on määratud 26.01.2007. Toimikus, lk 7 olevast hanza.net väljatrükist nähtub, et 14.01.2007 on hageja selle summa ära tasunud. Pool sellest, mille peaks kandma kostja, on seega 1932,85 krooni. Hageja on esitanud tõendid, mis kinnitavad ka kõigi tema ja kostja pojale väärtegude toimepanemise eest karistuseks määratud rahatrahvide tasumist, millest osadele lisanduvad ka kohtutäituri tasud. Hageja põhjendas väärtegude toimepanemise eest mõistetud rahatrahvide enda poolt äratasumist sellega, et tasumisega viivitamisel lisandunuksid kohtutäituri tasud, mille tasumine käinuks hagejale üle jõu.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 25.10.2006 kriminaalasjas 06231702023 tehtud määruses on kirjas, et rahaliste vahendite puudumisel tuleb kriminaalmenetluse kulud summas 3865,70 krooni hüvitada R J seaduslikul esindajal R J-Tl.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tutvunud kõigi asjas esile toodud asjaoludega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi vähemmakstud elatise nõudes perioodi 1.01.2007 kuni hagi esitamiseni 22.10.2007 eest on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2-07-44722

4(6) Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja on esitanud elatisenõude 22.10.2007. a ning soovinud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt jaanuarist 2007. Kohus leiab, et hagejal oli õigus nõuda elatise suurendamist ka hagi esitamisele eelnenud aasta eest, nagu PKS § 70 lg 2 lubab, vaatamata sellele, et kostja täitis elatise maksmise kohustust kooskõlas varasema ja eelpool nimetatud kohtulahendiga. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Küsimus on selles, kas ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui isik maksab elatist kohtulahendi alusel, kuid tema varaline seisund võimaldab anda suuremat ülalpidamist või lapse vajadused on alates elatise väljamõistmisest suurenenud. Riigikohtu seisukoha (lahendis 3-2-1-57-04) kohaselt on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Vanemal on PKS § 50 lg 1 järgi õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. See õigus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning mõlemal vanemal on kohustus oma lapse õigusi ja huve kaitsta. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Sellele vanema kohustusele vastab lapse õigus saada vanemalt ülalpidamist. Laps saab realiseerida oma õigusi vanemate, s.o oma seaduslike esindajate kaudu. Mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. Eelduslikult täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis PKS § 61 lg 2

2-07-44722

5(6) järgi määratakse lapsele elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kui kohus tuvastab, et kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem oleks pidanud, arvestades tema muutunud varalist seisundit ja lapse vajaduste suurenemist, maksma suuremat elatist, kui oli välja mõistetud kohtuotsusega, siis sellega on kohus tuvastanud, et vanem rikkus ülalpidamiskohustust ja vanemalt tuleb muudetud suuruses elatis välja mõista. Seadusega ja nimetatud Riigikohtu lahendi mõttega on kohtu arvates kooskõlas hageja õigus nõuda varem kokkulepitust suuremas ulatuses elatist kuni üheaastase perioodi eest, mis eelnes hagi esitamisele ka juhul kui kostja on täitnud varasemad kokkulepped. Kohtu arvates on iseenesest mõistetav, et 2005. aastal väljamõistetud elatis suurusega 1500 krooni kuus ei rahuldanud enam 2007. aastal R J vajadusi. Hageja on niigi nõudnud elatist tagantjärele miinimummääras, vaid 300 krooni kuus juurde. Kostja on sellise summa juurdemaksmisega tegelikult ise ka nõustunud, kuna ta vabatahtlikult maksis enne viimast kohtuistungit hageja poolt nõutud summa ära alates hagi esitamisest kuni R J täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb ainult selle vastu, et maksta elatist hagi esitamisele eelnenud aastase perioodi eest. Kohus leiab, et kostja varanduslik seisukord võimaldas tal seda kohustust täita ka hagi esitamisele eelnenud üheksa kuu ja 20 päeva eest. Tegemist on minimaalseima elatisrahaga, mis tuleks seaduse kohaselt elatist maksma kohustatud isikult välja mõista. Kostja pangakontol on olnud piisavalt rahalisi vahendeid (näiteks lk 44 konto väljavõte, millest nähtub, et kostja on detsembris 2006 saanud 100000 krooni, märtsis 2007 23000 krooni jne) ja see fakt näitab, et kostja ei ole olnud võimetu täitma elatise kohustust vähemalt minimaalmääras. Hageja poolt kohtule menetlemiseks antud teise haginõude rahuldab kohus osaliselt, selles osas, mis puudutab poolte alaealise lapse kohta alustatud kriminaalmenetlust. Osa sellest on kostja omaks võtnud (1541,25 krooni), so osas, miks tuleneb kriminaalasja nr 1-07-7803 menetlusest. Kuid kohus leiab, et ka teise kriminaalasja (nr 06231702023) kohta tehtud määruse alusel alaealise R J emalt kui alaealise seaduslikult esindajalt nõutud, aga hageja poolt ka reaalselt kantud kriminaalmenetluse kuludest (3865,70) pool (so 1932,85 krooni) tuleb välja mõista kostjalt. Niisuguse järelduse rajab kohus nii sisemisele õiglustundele kui KrMS § 188 (alaealise kohustus hüvitada kriminaalmenetluse kulud), mis kehtestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanematele. Kostja on samuti oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks, nagu ka hageja. Kohus ei leia ühtki mõistlikku põhjendust, miks üks vanem (hageja) peaks täitma seadusega temale määratud kohustust samal ajal, kui teine vanem (kostja) ei peaks. Vanemate kohustusedki oma lapse ees on võrdsed. Kohtu jaoks ei saa olla siduv prokuröri määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta, mille kohaselt pandi kohustus hüvitada määrusega väljamõistetud summad hagejal, kui alaealisel endal piisavalt rahalisi vahendeid ei ole.

2-07-44722

6(6) Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue mõista kostjalt välja pool summast, mille moodustavad hageja poolt poolte alaealise lapsele väärteoasjades karistuseks määratud rahatrahvid, millised hageja on ära tasunud. Nimelt ei reguleeri kehtiv õigusi vanema(te) kohustust kanda alaealisele väärteomenetluses mõistetud karistusi. Seepärast tuleb jätta selles osas (19490 krooni) haginõue rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral. Sellest lähtudes peab kohus mõistlikuks ja õigeks jätta kummagi poole kohtukulu tema enda kanda.

Ra Einula kohtunik