2-05-16721/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-16721 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi S H hagi V H vastu elatise väljamõistmise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 07. aprill 2008 Hageja: S H (IK xxx) Hageja esindaja: Marko Tiirik (volikirja alusel) Menetlusosalised Kostja: V H (sünd. xxx.a)

Kostja esindaja: Tiina Pill OÜ Hema Õigusbüroo (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 01. oktoobri 1998 kohtuotsusega V H´lt S H kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista V H´lt elatis S H kasuks poeg A H (sündinud xxx) ülalpidamiseks igakuiselt elatusrahana alates 07. septembrist 2004 kuni 31. detsembrini 2005 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni ning alates 01. jaanuarist 2007 kuni poja A H täisealiseks saamiseni, s.o. xxx 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni.

3. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

4. Välja mõista V H´lt S.H. kasuks kohtukulude katteks 1891 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend üks) krooni 07 senti.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

V H ja S H abielu oli lahutatud 21.11.1993 Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis. Poolte abielust sündis xxx.a poeg A H. Kohtla-Järve Linnakohtu 01.10.1998.a. otsusega oli V H´lt välja mõistetud elatis S H kasuks igakuise elatusrahana alates 22.03.2001 1000 krooni kuni poeg A täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a.

Helsingi Apellatsioonikohus jättis oma 30.05.2001 otsusega tunnustamata ja täitmisele pööramata Kohtla-Järve Linnakohtu 01.10.1998 otsuse V H´lt elatise väljamõistmise kohta, kuna õigusabitaotluse dokumentide hulgast puudus tõend, et kostjalt on kohtuistungi toimumisest nõuetekohaselt ja õigeaegselt teavitatud ning talle kohtudokumendid katte antud.

HAGIAVALDUS

Hageja esitas 07.09.2005 kohtusse hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on laps hageja ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamisest osa ei võta, mille kohta on Kohtla-Järve Linnakohtu otsus 01.10.1998.a tsiviilasjas nr 2-708/1997. Lapse ülalpidamiseks (toit, riided, kommunaalmaksud, ravimid, prillid, ortopeedilised jalanõud, õpikud, koolitarbed, vaba aja veetmise kulud) kulub hagejal umbes 3200 – 3300 krooni kuus. Hageja leiab, et 16- aastase lapse ülalpidamiseks on põhjendatud kostja välja mõista elatis 1 600 krooni ühes kuus ja ta palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist, s.o alates 07.09.2004.a igakuise elatusrahana 1 600 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni või poolte varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.

04.03.2008 esitas hageja avalduse haginõude muutmiseks, milles palub muuta kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista elatis alates 07.09.2004 summas 1600 krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära.

KOSTJA VASTUS

21.08.2006.a esitatud kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et kuna tema jättis kogu abielus soetatud vara hagejale ja ta on maksnud lastele iga kuu 100 eurot ja et tal tekkisid Soomes elades võlad, on hagi põhjendamata. Samuti pole hageja lubanud peale abielulahutust kostjat lastega kohtuda ega suhelda. Kostja on uus perekond, kus kasvab kaks alaealist last. Kostja palk Soomes on minimaalne. Kui ta maksab ära kõik vajalikud maksud, jääb elamiseks järele minimaalne summa.

21.09.2006.a esitatud vastuses hagiavaldusele teatab kostja, et vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja elab ja töötab alates 1995.a Soomes. Ta töötab pakkijana ning tema keskmine kuusissetulek on ca 1600 eurot. Kostja on sõlminud eluruumi allüürilepingu A H, mille alusel kohustub tasuma igakuiselt üüri 724,64 eurot, elektri eest ca 8 eurot ja muude haldusteenuste eest ca 25 eurot. Igakuiselt kohustub kostja tasuma ka sotsiaalkindlustusmakseid kokku summas 75 eurot. Igapäevaseks liikumiseks tööle ja koju vajab kostja sõiduautot, mille tehtavad kulutused kuus on: liisingumakse 110 eurot, autokindlustus ca 46 eurot ning bensiinikulud ca 170 eurot, kokku 326 eurot. Kui kostja palgast ülalnimetatud igakuised püsikulud maha arvata, jääb tal toiduks, riieteks ja arstiabiks 442 eurot. Kostja ei nõustu hageja väitega, et ta pole lapse ülalpidamisest kunagi osa võtnud. Kostja ema on vaidlusalusel perioodil pidevalt teinud ülekandeid laste pangakontodele, mis on tõendatud pangakonto väljavõttega. Kostjal on alust arvata, et hageja ei ole oma varalist seisundit tõeselt esitanud ning palub kohtul koguda tõendeid Maksu-ja Tolliametist hageja sissetulekute kohta aastatel 2004-2006. Ka on kostjal kahtlus, et A H ei õpi, vaid käib tööl ja suudab end ise üleval pidada.

3

KOHTUISTUNGID

Kohtuistungil 19. jaanuaril 2007 jäi hageja esindaja haginõude juurde ja paludes alates 01. jaanuarist 2007 kostjalt välja mõista elatis igakuise elatusrahana 1 800 krooni.

Kostja esindaja jäi oma esitatud vastuväidete juurde, selgitades, et kuna kostja elab Soomes ja saab suhteliselt väikest palka, on alus elatise summa vähendamiseks. Kostja vaidleb vastu elatise väljamõistmisele tagasiulatuvalt. Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust, aga et see on dokumentaalselt tõendamata, siis palus esindaja tunnistajana üle kuulata kostja ema L H, kes võib anda ütlusi selle kohta, millisel viisil ja millises koguses on kostja osalenud poja ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kostja esindaja palus tunnistajana üle kuulata ka kostja elukaaslase A H´i, kes võib anda ütlusi selle kohta, kui palju maksab kostja eluasemekulutusi. Kohus rahuldas taotlused.

31.08.2007.a toimus Helsinki Alamastme kohtus tunnistuse võtmine A H´ilt ja L H´lt.

L H ütluste kohaselt on tema A H toetanud rohkem, kui tema poeg V H. L H teada ostis V pojale arvuti. Rahalisest toetamisest ei tea midagi. A on igal aastal mõned nädalad veetnud vanaema juures Soomes.

Tunnistaja A H´i ütluste kohaselt elavad nad V H´ga vabaabielus. Materiaalne olukord ei ole hea, sest peale eluasemekulude tasumist jääb kätte miinimum summa. V H´l on võetud pangalaen Nordea pangast.

Kohtuistungil 07.04.2008.a esitas kostja esindaja kirjaliku taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna poolte ühine poeg on käesolevaks ajaks saanud täisealiseks ja sel juhul ei ole S H enam lapse seaduslik esindaja ja ei saa olla ka antud tsiviilasjas hageja. Seega vastavalt TsMS § 423 lg 2 p 1 ja p 2 tuleks hagi jätta läbi vaatamata ja asja menetlus lõpetada. Ka on olemas jõustunud kohtulahend, mida on võimalik täita.

Hageja ei ole nõus kostja esindaja taotlusega, sest hagi on esitatud 2005 aastal, kui laps ei olnud veel täisealine. Kuna poeg õpib veel 12-ndas klassis, siis palub ta hagi rahuldada ja välja mõista elatis minimaalses määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kõigi toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielust on xxx sündinud poeg A. Poeg elab koos hagejaga. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 07.09.2004.a igakuise elatusrahana 1600 krooni, kuid mitte vähem kui seadusega kehtestatud miinimummääras.

Asja läbivaatamata jätmise taotlus

Kostja esindaja esitas 07.04.2008.a toimunud kohtuistungil taotluse asja läbivaatamata jätmiseks ning menetluse lõpetamiseks põhjendusel, et käesoleval ajal on poolte ühine poeg, kellele hageja elatist nõuab täisealine ning tal on endal õigusvõime pöörduda elatise nõudega (sh elatise võlgnevus) kohtusse iseseisvalt. Hageja ei ole käesoleval ajal enam poolte ühise poja seaduslik esindaja, kuna seaduslik esindus on lõppenud seoses poja täisealisusega. Kuna poolte ühine poeg on täisealine, siis ei saa kohus elatisenõuet menetleda S H hagi alusel vaid lapse enda hagi alusel, mistõttu kohtul puudub õigus sellist nõuet menetleda. Kostja esindaja palub TsMS § 424 lg 2 p 1 ja p 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata.

4

TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktiliste asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.

Vastavalt TsMS § 3 lg 1 kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülapidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /…/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /…/ kasuks /…/.

Vastavalt PKS § 60 lg 2 kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama ning vastavalt PKS § 63 lg 1 elatise käesoleva seaduse §-is 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse §–is 61 sätestatust.

Hageja on kohtusse esitanud hagi elatise lapse ülalpidamiseks väljamõistmiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagi on esitatud ajal, mil poolte poeg A oli alaealine. Kuna tulenevalt PKS §-deist 60 lg 1 ja 61 lg1 oli hageja õigustatud elatise hagi esitama, puuduvad TsMS § 432 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud alused, mis annaksid kohtule alust hagi läbivaatamata jätmiseks. Samuti ei ole A H kohtule esitatud hagi PKS § 60 lg2 alusel põhjendusel, et ta olles saanud täisealiseks jätkab õpinguid gümnaasiumis.

Kuna hageja on esitanud hagi elatise suuruse muutmise, puudub kohtul alus ka TsMS § 428 lg1 p 2 alusel menetluse lõpetamiseks.

Elatise suuruse muutmise nõue

Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

PKS § 136 lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista nimetatud seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates.

Kooskõlas PKS § 49 ja 50 lg 1 on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2004 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2480 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele alates 14.05.2004 olla väiksem kui 1 240 krooni. Lähtuvalt 2005 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2690 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Lähtuvalt 2006 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. 2007 aastal moodustab elatise miinimummäär 1 800 krooni (kuupalga alammäär 3 600 krooni).

Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole

5

ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et 14. kuni 19. aastasele linnalapsele kulub 3210 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).

OÜ Järve Tervisekeskus tõendi (tl 5) kohaselt vajab A H prille ja ortopeedilisi jalatseid.

Kostja vastuväiteid selles, et hageja poolt elatisena nõutav on põhjendamatult suur ega vasta lapse vajadustele , esitanud ei ole.

Maksuja Tolliameti vastuse (tl 87) kohaselt moodustasid S H tulud 2006.a kokku 97 492 krooni.

Toimiku kirjalike tõendite (tl 33- 40) kohaselt V H töötasu alates 01.01. kuni 20.08. 2006.a olnud 16 705,69 eurot.

PKS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hagist vabanemiseks peab kostja tõendama, et esineb mõni PKS § 61 lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. PKS § 61 lg 2 mõttest tuleneb, et kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjuseks võib olla asjaolu, et elatise välja mõistmisel perekonnaseaduses sätestatud minimaalmääras osutuks kostjale endale jääv sissetulek väiksemaks, kui ülalpeetavatele makstav elatisraha.

Kostja on palunud jätta elatis väljamõistmata põhjendusel, et tema materiaalne olukord ei võimalda tal elatist maksta. Kostja on ta sõlminud A H eluruumi allüürilepingu (tl 41), mille kohaselt ta väidetavalt tasub igakuiselt üüri 724,64 eurot, elektri eest ca 8 eurot (tl 42) ja muude haldusteenuste eest ca 25 eurot (tl 43 – 45). Kostja tasub igakuiselt sotsiaalkindlustusmakseid summas 75 eurot (tl 46). Kulutused sõiduautole koosnevad: liisingumakse 110 eurot kuus (tl 47) ja autokindlustus ca 35 eurot kuus (tl 48- 49). Tunnistaja A H, kes on V H elukaaslane, ütluste (tl 111- 117, 122- 127, 136- 145) kohaselt maksid nad kostjaga kuni 2007.a aprillini elamispinnaga seotud kulusid pooleks. Seega ei kanna kostja kogu eluruumiga seotud makseid, vaid poole neist. Kostja poolt esitatud tõendid liisinglepingu (tl 47) olemaolu kohta (tl 18-21) jätab kohus tähelepanuta, kuna lepingus võetud kohustustega on kostja saanud ka hüvesid, mida käesoleval hetkel saab kasutada.

Kohus ei ole tuvastanud, et käesolevas asjas esineksid PkS § 61 lg 6 sätestatud alused, mis annavad kostjale aluse maksta elatist alla seadusega sätestatud määra. Kostja on töövõimeline, lapsel ei ole piisavat sissetulekut. Kuigi elukallidus on Soome Vabariigis kõrgem kui Eestis, ei anna kostja poolt oma varalise seisu kohta esitatud tõendid alust väita, et ta ei suudaks oma lapse ülalpidamiseks elatist veidi üle 100 euro (1600 krooni : 15,57 /1 euro väärtus kroonides/) või ka 115 eurot (1800:15,57) kuus maksta Seega ei ole põhjendatud ka kostja väide, et tema varaline seis ei võimalda ta elatist maksta. Vastavalt PKS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 60 lg 1 alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele.

Tunnistaja L H kirja (tl 50) kohaselt saatis ta iga kuu oma poja V H lastele oma pangaarvelt raha, mille ta (poeg) maksis iga kuu tagasi, kuna neil oli selline omavaheline kokkulepe. Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 51 – 53) nähtub, et L H on kandnud A H üle 24.09.2004 1000 krooni, 26.01.2005 1000 krooni, 27.12.2005 750 krooni ning 25.04.2006 1000 krooni. Asjas puuduvad tõendid, et pooled oleksid kokku leppinud, et lapsele antakse ülalpidamist niimoodi, et vanaema

6

kannab elatise otse lapse pangaarvele. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-3-07 leidnud, et ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Seega on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.

Kuigi tunnistaja L H ütluste (tl 107-110, 117, 118-121, 128-135) kohaselt on kostja ostnud pojale arvuti ning A H veedab igal aastal mõne aja tema juures ja tunnistaja on teda toitnud ja pakkunud talle meelelahutust, ei anna need ütlused alust hagi rahuldamata jätta. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et elatise määramisel ei arvestata muude kulutuste tegemist lapsele ning lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist.

Tõenditest nähtub, et kostja pole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 leidnud, et nii PKS § 61 lg1 kui PKS § 70 lg 2 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitamata jätmine, st rikutud on lapse õigust sada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

Asjaolu, et poolte abielu lahutamisel ei nõudnud kostja vara jagamist, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. PKS § 72 lg 1 kohaselt elatis ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks. Ka ei sätesta PKS võõraslaste ülalpidamise kohustust.

PKS § 70 lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Seega võib kohus aasta jooksul enne hagi esitamist mõjuva põhjuseta ülapidamiskohustuse rikkumise korral mõista kohustust rikkunud vanemalt elatise välja ka maksimaalselt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist ning seda tingimusel, et hageja esitab vastava nõude.

Asjas on tõendamist leidnud, et kostja rikkus aasta jooksul enne elatisehagi esitamist lapse ülalpidamiskohustust. Samuti ei ole kohus tuvastanud PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolude esinemist.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis leiab lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest põhjendatud olevat muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 01.10.1998.a kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 07.09.2004 kuni 31.12.2006 summas 1600 krooni ning alates 01.01.2007 kuni poja A H täisealisuseni, 15.03.2007 summas 1800 krooni.

Kohus rahuldab hagi juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3 ning § 632 .

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.

Hageja on taotlenud kostjalt õigusabikulude summas 3776 krooni ja tõlketeenuste eest 931,07 krooni väljamõistmist.

TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

7

Hagi on esitatud kohtule 07. septembril 2005.

Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolet välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale /…/.

Vastavalt TsMS § 60 lg 1, § 46 ning § 52 p 1 kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukulude katteks väljamõistmisele 931,07 krooni.

Lähtuvalt hagi hinnast 19200 krooni (TsMS § 48 lg 1p 3) kuulub kostjalt hageja kasuks õigusabikulude katteks väljamõistmisele 960 krooni.

Helgi Vinni Kohtunik:

Kohtuotsus jõustus 04. augustil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: Resolutsioon 1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 2. Tühistada Viru Maakohtu 14. aprilli 2008. a otsus osas, millega mõisteti välja V.H.`lt elatis poja A.ülalpidamiseks alates 07.09.2004 kuni 06.09.2005, millega mõisteti V.H.´lt välja S.H. kasuks kohtukulude katteks 1891.07 krooni ning jäeti resolutsioonis märkimata elatise väljamõistmine V.H.`lt ajavahemikul 01.01.2006 – 31.12.2006. Ringkonnakohus teeb nimetatud osas uue otsuse, millega muudab Kohtla-Järve Linnakohtu 1. oktoobri 1998. a otsusega V. Hi.´lt S.H. kasuks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ning mõistab välja V.H.´lt elatise S.H. kasuks poeg A.H. (sündinud xxx) ülalpidamiseks igakuiselt alates 7. septembrist 2005. a kuni 31. detsembrini 2006. a 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni ning alates 1. jaanuarist 2007. a kuni poja A.H. täisealiseks saamiseni, s.o 15. märtsini 2007. a, 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, ning jätab poolte menetluskulud maakohtus nende endi kanda. 3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Hagi rahuldada osaliselt. 3.2. Muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 1. oktoobri 1998. a otsusega V. H.lt S.H. kasuks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista V.H.´lt elatis S.H. kasuks poeg A.H. (sündinud xxx) ülalpidamiseks igakuiselt alates 7. septembrist 2005. a kuni 31. detsembrini 2006. a 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni ning alates 1. jaanuarist 2007. a kuni poja A.H. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 15. märtsini 2007. a, 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni. 3.3. Jätta rahuldamata S.H. hagi V. H. vastu elatise saamiseks ajavahemiku eest 7. september 2004. a kuni 6. september 2005. a. 3.4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. 3.5. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda.“

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Nooremreferent A.Kuzmina