2-07-52171/1 · 2-07-52171/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg

otsuse aeg ja koht 9. aprill 2008 Kentmanni kohtumaja

tsiviilasi EE hagi SL vastu lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamises

menetlusosalised hageja EE, i.k. XXX, elab XXX, kohtuistungil ei osalenud

kostja: SL, i.k. XXX, elab XXX, kohtuistungil osales isiklikult

kohtuistungi aeg 26. märts 2008

asjaolud Tallinna Linna Perekonnaseisuameti XXX sünniakti nr. XXX järgi on E-HE(end. L, i.kXXX) vanemad EE ja SL. Tallinna Linnakohtu 24.jaanuari 2001 otsusega 2/4/29- 7030/00 on SLlt väljamõistetud elatis E-HE ülalpidamiseks EE kasuks igakuiselt summas 600 krooni.

hageja nõue Hageja esitas 14.detsembril 2007 kohtule hagi kostjalt väljamõistetud elatusraha suurendamiseks. Hageja põhjendab nõuet asjaoluga, et kostjalt laekuv elatis ei võimalda katta lapse ülapidamiskulusid. Hageja sissetulek ei ole lapse ülalpidamiseks piisav.

Hageja hinnangul on lapse vajadus kuus keskmiselt 5 000 krooni, s.h. kulutused eluasemele - 1 000 krooni, toidule - 1 500 krooni, riietele ja jalanõudele - 500 krooni, transpordi ja sidekulud - 495 krooni, tervishoiule ja hügieenile - 670 krooni, huvialadele - 670 krooni ja kulutused lemmiklooma tarvetele - 300 krooni.

Hageja väidab, et on töötu. Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna 12.detsembri 2007 otsusega on hageja võetud töötuna arvele (tl. 9). Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2 550 krooni kuni lapse täisealisuseni. Eelistungil täpsustas hageja, et soovib elatist miinimummääras, millele lisandub tulumaks. Hageja väitis eelmenetluses, et kostja väited töövõime kaotuse kohta ei ole õiged. Kostja on väitnud, et saab tuttavatelt arstidelt vajadusel mistahes tervise Tsiviilasi nr.2-07-52171/21

2 tõendeid. Hagejal on alust arvata, et kostja saab mitteametlikus korras sissetulekut.

kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja väidab, et hageja on lapse kulutusi näidanud ülepaisutatult. Kulutused sidevahenditele ja lemmikloomale ei ole põhjendatud. Kostja väidab, et tal on diagnoositud püsiva töövõime kaotus 90% ulatuses. Töövõimetuspension on summas 2100 krooni, vähesel määral elektrikuna töid tehes saab ta lisa sissetulekut. Kostja nõustub elatise suurendamisega 2200 kroonini.

Kostja on esitanud Tallinna PA AEK arstliku ekspertiisi otsuse nr. XXX järgi on kostjal tuvastatud üldhaigestumisest tingitud töövõime kaotus 90% ulatuses (tl. 42-43).

kohtu analüüs, järeldused ja kohaldatavad seadused Perekonnaseaduse (PeK) § 60 lg. 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last; § 61 lg. 1 järgi mõistab kohus teise vanema nõudel ülalpidamiskohustust mittetäitvalt vanemalt välja elatise.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist; lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjal lasus Tallinna Linnakohtu 24.jaanuari 2001 otsuse alusel kohustus maksta elatist summas 600 krooni. Kostja on maksekohustust täitnud.

Kohus leiab, et arvestades lapse iga ning tema toitlustamiseks, kasvatamiseks ja igakülgseks arenguks vajalikke kulutusi on lapse vajadused hinnatud mõistlikeks. Kohus peab seejuures vajalikuks märkida, et lapse vajaduste ja elatise suurust ei määrata rangelt kulupõhiselt. Kulutuste hindamisel lähtub kohus asjaolust, et lapse ülalpidamiskulude olemasolu on üldiselt teada asjaolu ning nende suurus on ajas ja vajadustes muutuv. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus muu hulgas ka asjaolu, et tulumaksu tasumise kohustus lasub elatise saaja poolel.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 6 järgi võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumi või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus leiab, et vanemate maksevõimet hinnates tuleb kostjalt väljamõistetud elatist suurendada 2 200 kroonini kuus. Pooled ei ole vaidluses tuginenud erinevustele varalises kindlustatuses. Kummalgi vanemal teisi ülalpeetavaid ei ole. Vanemate maksevõime on seotud töövõimelisusega.

Kohus leiab, et hageja töötuse põhjendused ei ole tingitud tervisest ning on seega ajutise loomuga. Hagejal on töövõimelise isikuna kostjast suuremad võimalused sissetuleku saamiseks.

Kostja töövõime kaotus on usaldusväärselt tõendatud. Kohtul puudub alus hageja paljasõnaliste ja emotsionaalsete väidete põhjal kahelda arstliku ekspertiisi otsuses. Otsus on vormistatud pädeva organi poolt ning sisuliselt põhjendatud. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks kostjal lisaks pensionile olulise sissetuleku olemasolu. Kohus on kostja elukoha selgitamisel saanud teavet selles, et OÜ L on kostja kasuks teinud viimase väljamakse 2007 novembris. Hilisemaid väljamakseid tööandjatelt kostja

3 kasuks tehtud ei ole.

Perekonnaseaduse § 70 järgi võib kohus hageja nõudel elatise välja mõista isikult, kes ei täida ülalpidamiskohustust tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist. Hageja ei ole avalduses elatise suurendamise aega konkretiseerinud. Seega kuuluks suurendatud elatis väljamõistmisele alates elatishagi esitamise ajast, s.o. 14.detsember 2007.

Kostja on pärast hagi esitamist, s.o. 14.detsembrist 2007 kuni 1.aprillini 2008 tasunud elatist kogusummas (340 + 600 + 600 + 2200), millega kohus loeb täidetuks elatise maksekohustuse suurendatud ulatuses täidetuks 51 päeva (3 740 : 73.34) eest. Seega kuulub suurendatud elatis väljamõistmisele alates 4.veebruarist 2008.

kohtukulud Hageja oli seaduse alusel hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Pooled ei ole menetluses kohtuvälistele kuludele osundanud. Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja võinuks kulutuse riigilõivule ära hoida elatise makse suurendamisega.

Suurendatud elatisosa järgi on hagi hind 14 400 krooni; tasumisele kuuluv riigilõiv on 1 000 krooni.

resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 436, 438, 439, 441-442 ja 468 lg. 3 ja perekonnaseaduse §-st 60 lg. 1; 61 lg. 1-3 ja 5 ning §-st 70 kohus

o t s u s t a s:

EEhagi rahuldada.

Suurendada Tallinna Linnakohtu 24.jaanuari 2001 otsusega nr. 2/4/29-7030/00 väljamõistetud elatise suurust.

Mõista välja SL’lt elatis EE’i kasuks E –H E ’i ülalpidamiseks summas 2 200 (kaks tuhat kakssada) krooni kuus alates 4.veebruarist 2008 kuni lapse täisealisuseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras.

Jätta kohtukulud SL kanda.

Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub viivitamatult täitmisele.

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik