Legislator Case Law & Legislation
3-07-2602/13 AI generated

3-07-2602/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-07-2602/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 3-07-2602

Legislator headnote

AI generated
3-07-2602/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1 3-07-2602 «RESOLUTSIOON Jätta OÜ Tiptronik kaebus täielikult rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda (HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 11.04.2008, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4).»

Keywords

AI generated
brokerage fee abusive litigation fee excessive court fee contract award revocation consumer credit revocation real estate brokerage commission

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 3-07-2602

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-2602

Haldusasi OÜ Tiptronik kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 20.11.2007. a maksuotsuse nr 12-5/745 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 06. märts 2008. a Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Tiptronik (esindaja Aleksei Smelov) Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (esindaja Merike Peterson)

RESOLUTSIOON Jätta OÜ Tiptronik kaebus täielikult rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda (HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 11.04.2008, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi - Põhja MTK) kontrollis OÜ Tiptronik käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamise ja tasumise õigsust ajavahemikul august 2004 kuni juuli 2005 ning koostas selle kohta 09.10.2007 revisjoniakti nr 12-3/624 /I kd tl 54-79/, mille kohta OÜ Tiptronik esitas 26.10.2007 eriarvamuse. 2. Põhja MTK 20.11.2007 maksuotsusega nr 12-5/745 määrati OÜ-le Tiptronik tasumiseks käibemaksu summas 169 071 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 344 735 krooni /I kd tl 4-26/.

2 3. 21.12.2007 esitas OÜ Tiptronik Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja MTK 20.11.2007. a maksuotsuse nr 12-5/745 tühistamiseks /I kd tl 1-3, 35-37/. 4. 21.12.2007 määrusega kohus jättis rahuldamata OÜ Tiptronik esialgse õiguskaitse taotluse /I kd tl 31/ ja 08.01.2008. a määrusega kohus võttis kaebuse menetlusse /tl 38/. 01.02.2008 esitas Põhja MTK kaebuse kohta kirjaliku seletuse /I kd tl 44-53/.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja OÜ Tiptronik leiab, et maksuotsus ei ole seaduslik, ning kaebaja ei ole nõus maksuotsusega järgmistel põhjustel. Sisuliselt kordab maksuotsus revisjonaktis toodud järeldusi, mille alusel pidi kaebaja tasuma täiendavalt käibe- ja tulumaksu. Samal ajal selgub maksuotsusest, et vastustaja ei ole nõustunud kaebaja argumentidega ja selgitustega, mis on toodud kaebaja eriarvamuses. Kaebaja leiab, et vastustaja on ebaõigesti hinnanud kogutud tõendeid ja ebaõigesti kohaldanud seadust ning põhjendamatute järelduste alusel määratud täiendavad maksud on alusetud. Maksuhaldur on seisukohal, et AS Betox Group poolt OÜ-le Tiptronik väljastatud arved on fiktiivsed ning nende alusel töid teostatud ei ole, samuti ei ole OÜ Tiptronik poolt AS-ile Betox Group teostatud raha ülekanded seotud väljastatud arvetel näidatud teenuste osutamisega. Arvete väljastamise eesmärgiks oli OÜ Tiptronik käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu suurendamine, mille tulemusena tasuti riigieelarvesse vähem makse ja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemisel rahaliste vahendite saamine tulumaksu tasumata. Maksumaksja on seisukohal, et Põhja MTK selline järeldus ei tugine objektiivsetel tõenditel. Kõigepealt pöörab kaebaja tähelepanu, et kõik tööd, mis on kajastatud revisjoniaktis, on tegelikult teostatud, mis on kinnitatud vastavate lepingute, hinnapakkumiste, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide, arvete ja arvete maksmisega. AS Betox Group juhatuse liige Vladimir Životnikov kinnitab järjepidevalt, et AS Betox Group ei ole OÜ-le Tiptronik teenuseid osutanud ega töid teinud, tegemist on fiktiivsete arvetega, millest tema sai vahendustasu 3-5%. Maksumaksja leiab, et V. Životnikovi väited selles osas on paljasõnalised, sest ei ole kinnitatud teiste objektiivsete tõenditega. Hoopis vastupidi on olemas objektiivsed tõendid (lepingud, arved, maksed jne), millega on tõendatud, et kaebaja ja AS Betox Group vahel olid tavalised ärisuhted. V. Životnikovi seletuste alusel võib samal ajal teha ka järelduse, et AS Betox Group on kasutanud oma tegevuses tööjõudu ning ostis ehitusmaterjale, kuid ei ole seda ametlikult vormistanud, st AS Betox Group võis tasuda oma töötajatele nö „ümbrikus", selleks oligi raha võetud kontolt sularahana. Raha tagastamine kaebajale ei ole tõendatud objektiivsete (dokumentaalsete) tõenditega. Seega ei ole alust väita, et AS Betox Group poolt väljastatud arved olid fiktiivsed kaebaja jaoks. Maksuhalduri arvamus OÜ Tiptronik ja OÜ Betox Group majandustegevuse kohta on ekslik. V. Životnikovi paljasõnalised väited, et tööd ei olnud teostatud, ei saa olla usaldusväärsed, sest need on vastuolus objektiivsete tõenditega. Kui eeldada, et V. Životnikov ütleb tõtt, siis mille eest on tasutud raha ja kus on raha praegu. V. Životnikovi väited, et raha on tagastatud OÜ-le Tiptronik on paljasõnalised ja need ütlused selles osas on antud tema enda isiklikes huvides. Kui V. Životnikov on tasunud oma töötajate töötasu „ümbrikus" ja kui AS Betox Group ei ole tasunud käibemaksu, siis miks peab selle eest vastutama teine isik. On täiesti absurdne, kui pärast tehingu vormistamist - teostamist - raha saamist ütleb raha saaja, et ta ei ole teenust või tööd teostanud ja lihtsalt võttis raha pangakontolt välja ning tagastas tehingu teisele poolele. Kõik maksuhalduri arvamused ja järeldused on oletus, mis ei ole kinnitatud ühegi tõendiga. Oletus ei saa olla maksude tasumise aluseks. Asjaolu, et juriidilise isiku pangakontolt ei tasuta teenuste eest ega töötasu, ei tähenda iseenesest, et juriidiline isik ei kasuta oma tegevuses tööjõudu. Kuivõrd oli tuvastatud, et raha võeti pangakontolt sularahana, siis see võib ka tähendada, et mahavõetud sularaha kasutati maksmiseks töötajatele tehtud töö eest, st AS

3 Betox Group tasus oma töötajatele nö „ümbrikus". Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur peab kõik oma pretensioonid esitama AS-le Betox Group, kes ei ole arvatavasti täitnud oma maksukohustusi (maksude tasumise osas). Kaebuse rahuldamise korral palub OÜ Tiptronik mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulud.

Vastustaja Põhja MTK leiab, et maksuotsus on seaduslik ja piisavalt motiveeritud ning kaebuses esitatud väited ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebuses toodud väited maksumenetluses kogutud tõendite kaheldavusest on otsitud ning puudub alus maksuotsuses toodud järelduste ümberhindamiseks. Maksuhaldur on tuvastanud maksupettuse tehingutes väidetava alltöövõtjaga AS-ga Betox Group, sh teenuse mittesaamise ning väljamaksed teenust mitteosutanud isikule, samuti selle, et ülekantud summad jõudsid tagasi kaebuse esitajale. Maksuhaldurile maksumenetluses esitatud dokumentidest nähtub, et maksukohustuslane on tellinud AS-lt Betox Group alltöövõtu korras ehituse tööettevõtu lepingute nr 04/06712T /I kd tl 89-90/ ja nr 04/11/09T alusel Muuga Sadama tuletõrje sprinklersüsteemi korrasoleku taastamise /I kd tl 80-83/. Kaebaja, OÜ Tiptronik, ja AS Refetra vahel on 26.04.2004 sõlmitud lepingud nr 16-04/TH-04 ja nr 17-04/TH-04 (töödemaht kokku 121 540 krooni; I kd tl 92-95) ning 22.11.2004 lepingud nr 44-11/TH ja 45-11/TH-07 (töödemaht kokku 121 540 krooni; I kd tl 96-99), mille alusel pidi OÜ Tiptronik taastama AS Refetra ladude nr 1 ja nr 2 tuletõrje sprinklersüsteemi korrasoleku. Võrreldes alltöövõtjaga sõlmitud lepinguid põhitellija AS-ga Refetra sõlmitud lepingutega ning põhitellijalt saadud seletustest tulenevalt on selgunud, et kui AS-ga Refetra tööde osas koostatud aktides on konkreetselt loetletud, milliseid töid ladudes nr 1 ja 2 on teostatud sprinklersüsteemi ettevalmistamiseks kevad- suvisel perioodil või väljalülitamiseks talveperioodil ning aktides on punktihaaval väljatoodud kontrollitulemused, lisatud on joonised ning soovitused ekspluateerimise kindlustamiseks, siis AS-ga Betox Group tööde osas koostatud aktis on piirdutud üksnes lausega “tuletõrje sprinklersüsteemi korrasoleku taastamine” ning tööd vastavalt hinnapakkumisele, kuid sama lausega on piirdutud ka hinnapakkumises. Ka lepingutes põhitellijaga on tööde objekt nimetatud täpselt, ladu nr 1 ja ladu nr 2, kuid alltöövõtulepingus AS-ga Betox Group on tööobjekt määratletud Muuga Sadama täpsusega. Kuigi alltöövõtulepingu kohaselt pidi tööde teostamiseks vajalikud materjalid hankima AS Betox Group, on vastavalt OÜ Tiptronik raamatupidamisele tööks vajalikud materjalid soetanud ning kuludesse kandnud OÜ Tiptronik. AS Refetra tehnoloogilise teenistuse juhataja Viktor Dolski poolt 23.04.2007 maksuhaldurile antud seletuste /I kd tl 195-196/ kohaselt tuletõrjesüsteemi korrasolekutööd on vastutusrikas töö, milleks ei saa kaasata spetsiaalsete teadmisteta töötajaid ning AS Betox Group nimi ega Vladimir Životnikovi nimi ei ole tuttav ning teadaolevalt teostasid töid OÜ Tiptronik töötajad. OÜ Tiptronik poolt tööde üleandmise aktidele allakirjutanud seadmete seadistamise insener Vladimir Truljovi poolt 20.04.2007 maksuhaldurile antud seletuste /I kd tl 200-202/ kohaselt ei ole ta AS Refetra objektil konsultandina tööde kvaliteedi üle kontrolli teostamisel ja arutamise käigus kuulnud AS-st Betox Group. Nime Životnikov ei ole kuulnud. Töölepingut ega muid lepinguid OÜ-ga Tiptronik ta sõlminud ei ole. Load sissepääsuks objekti territooriumile vormistas OÜ Tiptronik esindaja. AS Refetra 15.05.2007 vastuskirja /I kd tl 114/ kohaselt maksuhaldurile tuletõrje sprinklersüsteemi korrasoleku kontrollimiseks ja taastamistööde läbiviimiseks tagas AS Refetra ajavahemikul august 2004 kuni juuli 2005 ainult OÜ Tiptronik töötajatele alalise sissepääsu territooriumile. Eelpooltoodud asjaolud annavad alust väita, et töid AS Refetra objektil teostas OÜ Tiptronik omal jõul või siis kaasati Vladimir Truljovi näitel vormistamata tööjõudu. Maksuhaldurile maksumenetluses esitatud dokumentidest nähtub, et maksukohustuslane on tellinud AS-lt Betox Group alltöövõtu korras 20.04.2005 töövõtulepingu nr 05/04/05TT

4 (tööde maht 235 200 krooni, millele lisandub käibemaks) elektrikaablite ja elektrikilpide paigaldust aadressil Peterburi tee 81 asuvas tsehhis /I kd tl 115/. Kaebaja, OÜ Tiptronik, ja AS Nolato Tallinn Polymer vahel on 19.04.2005 sõlmitud töövõtuleping nr 04-05 ET, mille alusel pidi OÜ Tiptronik teostama elektrikaablite ja elektrikilpide paigaldust Peterburi tee 81 asuvas tsehhis vastavalt hinnapakkumisele 10/205-4 (materjalide ja tööde maksumus 932 204 krooni sh tööde maksumus 258 000 krooni) /I kd tl 122-124/. Võrreldes alltöövõtjaga sõlmitud lepinguid põhitellija, AS-ga Nolato Tallinn Polymer, sõlmitud lepingutega ning põhitellijalt saadud seletustest tulenevalt on selgunud, et kui põhitellijaga koostatud aktides on konkreetselt loetletud teostatud tööd – paigaldatud seitse elektrikilpi, jõukaabel AMCMK 4x185+57 ja kaablite redelid vastavalt hinnapakkumisele - ja lepingu lisas 2 on toodud elektriseadmete montaažtööde loetelu (25 punkti) ning näidatud on tööde alustamise ja lõpetamise kuupäevad, siis tööde kohta AS-ga Betox Group koostatud aktis on tööd kajastatud üldsõnaliselt elektrikaablite ja elektrikaablite paigaldusena Peterburi tee 81. Ka kaebaja ja AS Betox Group vahel sõlmitud lepingus on märgitud töödena elektrikaablite ja elektrikilpide paigaldus Peterburi tee 81 asuvas tsehhis ning viidatud on hinnakokkuleppele, mida ei ole esitatud. OÜ Tiptronik töötaja Vassili Razuvajevi poolt 23.02.2007 maksuhaldurile antud seletuste /I kd tl 206-207/ kohaselt teostas objektil montaaži ja sisselülitamist tema. Jüri Keskküla 13.06.2007 maksuhaldurile antud seletuste /I kd tl 216-217/ kohaselt pakkus OÜ Tiptronik talle tööd elektrikäidu juhina ja seetõttu on elektrikäidu hoolduse aktidel tema nimi ja sedalaadi tööd teostas mitme aasta jooksul. Tööleping OÜ Tiptronik ja Jüri Keskküla vahel puudus. AS Nolato Tallinn Polymer 14.05.2007 vastuskirja /I kd tl 141/ kohaselt maksuhaldurile suheldi ainult AS Tiptronik esindajatega, teadaolevalt alltöövõtjaid ei kasutatud, sissepääsu tagavaid magnetkaarte anti OÜ-le Tiptronik kindel arv, AS Betox Group kui kaartide saaja eraldi isikuna ei kajastunud. Põhitellijaga on olemas kirjalikud kokkulepped konkreetsete mehhanismide rentimise kohta, kuid sellised kokkulepped alltöövõtjaga puuduvad. Kuigi alltöövõtulepingu kohaselt pidi töödeks vajalikud materjalid hankima AS Betox Group, siis vastavalt OÜ Tiptronik raamatupidamise andmetele tööks vajalikud seadmed (sh AS-lt Ehitustööriist tööks vajalikud tõstukid) ja materjalid soetas ning kandis kuludesse kaebaja. Tähelepanuväärne on asjaolu, et alltöövõtjaga hinnapakkumises otseselt tööde maksumuseks arvestatud summa 258 000 krooni on suurusjärgult võrdne põhitellija poolt tellitud tööde maksumusega, kuid objektil teostasid töid Vassili Razuvajevi ja Jüri Keskküla isikus töötajad kaebaja enda poolt ning kulutusi on kantud materjalide ja seadmete soetamise eest. Eelpooltoodud asjaolud annavad alust väita, et töid AS Nolato Tallinn Polymer objektil teostas OÜ Tiptronik omal jõul või siis kaasati Jüri Keskküla näitel vormistamata tööjõudu. Maksuhaldurile maksumenetluses esitatud dokumentidest nähtub, et maksukohustuslane on tasunud AS-le Betox Group arvete nr 4100803 ja nr 4102901 alusel kokku summas 49 000 krooni Muuga Sadama kaidel nr 9A, 10A tulekahjusignalisatsiooni paigalduse eest. Muud dokumendid (lepingud, hinnapakkumised, tööde vastuvõtu aktid) tehingu kohta on maksuhaldurile esitamata. Kaebaja, OÜ Tiptronik, ja OÜ Eurodek Synergy vahel on 04.10.2004 sõlmitud töövõtuleping nr 175-ATS/04, mille alusel OÜ Tiptronik pidi paigaldama tulekahjusignalisatsiooni Muuga Sadama kaidel 9A, 10A ning lepingu juurde kuulub hinnapakkumine, milles on loetletud paigaldatavad seadmed, materjal. Vastavalt raamatupidamise andmetele on need seadmed ja materjalid soetanud ning kuludesse kandnud OÜ Tiptronik. Võrreldes alltöövõtu kohta vormistatud dokumente põhitellijaga koostatud dokumentatsiooniga ning põhitellijalt saadud seletustest tulenevalt on selgunud, et kui OÜ-ga Eurodek Synergy on tööde kohta koostatud dokumendid tööde ja materjalide kohta, siis AS- ga Betox Group on kõnealuste tööde osas piirdutud vaid tööde üldise nimetusega ning tööde kohta tunnistust annavad üksnes AS Betox Group arved. AS-le Betox Group väidetavalt üleantud tööde maht on samas suurusjärgus, kui kaebaja poolt OÜ-le Eurodek Synergy

5 esitatud hinnapakkumises otseselt töö maksumuseks arvestatud summa (55 500 krooni) ning kuna OÜ Tiptronik töötaja Roman Jefremenko 22.02.2007 maksuhaldurile antud seletuste kohaselt tegid Muuga Sadama kaidel 9A ja 10A töid eranditult OÜ Tiptronik töötajad /I kd tl 211-212/ ning Eurodek Synergy OÜ poolt maksuhaldurile antud teabe /I kd tl 162/ kohaselt puuduvad andmed allhankijate kohta, siis on eeltoodud asjaolude alusel alust väita, et töid OÜ Eurodek Synergy objektil teostas kaebaja omal jõul. Maksuhaldurile maksumenetluses esitatud dokumentidest nähtub, et maksukohustuslane on tasunud AS-le Betox Group arve nr 5071402 alusel kokku summas 45 760 krooni KÜ Mustamäe tee 138 hoone fassaadi sokli viimistlustööde eest /II kd tl 20/. Muud dokumendid (lepingud, hinnapakkumised, tööde vastuvõtu aktid) tehingu kohta on maksuhaldurile esitamata. Kaebaja, OÜ Tiptronik, ja KÜ Mustamäe tee 138 vahel on sõlmitud töövõtuleping nr AKN-27/06, mille alusel OÜ Tiptronik pidi teostama hoone Mustamäe tee 138 fassaadi sokli viimistlustöid maksumusega 61 311,92 krooni /II kd tl 21-23/. Võrreldes alltöövõtu kohta vormistatud dokumente põhitellijaga koostatud dokumentatsiooniga ning põhitellijalt saadud seletustest tulenevalt on selgunud, et kui korteriühistuga on koostatud dokumendid tööde ja materjalide kohta, siis AS-ga Betox Group on kõnealuste tööde osas piirdutud vaid tööde üldistava nimetusega üksnes AS Betox Group arvel. Samuti on AS-le Betox Group väidetavalt üleantud tööde maht samas suurusjärgus kui kaebaja poolt korteriühistule esitatud hinnapakkumises otseselt töö maksumuseks arvestatud summa (43 299 krooni), mis ei ole tõenäoline asjaolu juures, et kaebaja poolt korteriühistule esitatud hinnapakkumises näidatud materjalid (krunt Konzentrat F, värv Fassade 95 Siliconfarbe) on vastavalt kaebaja raamatupidamise andmetele soetanud ning kuludesse kandnud kaebaja. KÜ Mustamäe tee 138 nimel töid tellinud Vaido Rauniste selgituse /II kd tl 17, 27/ kohaselt suhtles OÜ-st Tiptronik Aleksandr Šlentoviga ja AS Betox Group nimi on tundmatu. OÜ Tiptronik töötaja Aleksanr Šlentovi poolt maksuhaldurile 21.08.2007 antud seletuste /II kd tl 12-13/ kohaselt soetas materjalid OÜ Tiptronik, AS Betox Group nimi on tundmatu, võimalik, et kasutati musta tööjõudu kuna objektil oli kaks inimest. Tuvastatud asjaolud annavad alust väita, et töid KÜ Mustamäe tee 138 objektil teostas OÜ Tiptronik omal jõudu. Maksuhaldurile maksumenetluses esitatud dokumentidest nähtub, et maksukohustuslane on tasunud AS-le Betox Group arve nr 4092106 alusel summas 17 520 krooni KÜ Pirni 6 trepikoja akende vahetuse eest /II kd tl 14/. Töö sisuna on näidatud Pirni 6 plastakende paigaldus. Muud dokumendid tööde kohta on maksuhaldurile esitamata. Kaebaja, OÜ Tiptronik, ja KÜ Pirni 6 vahel on sõlmitud töövõtuleping nr 13/07-04 /II kd tl 15-16/, mille alusel OÜ Tiptronik pidi teostama hoone Pirni 6 trepikoja akende vahetust. Lepingu hind käibemaksuta on 86 270 krooni sh paigaldustööde maksumus 18 440 krooni. Võrreldes alltöövõtu kohta vormistatud dokumente põhitellijaga koostatud dokumentatsiooniga ning põhitellijalt saadud seletustest tulenevalt on selgunud, et kui korteriühistuga on koostatud dokumendid tööde ja materjalide kohta, siis AS-ga Betox Group on kõnealuste tööde osas piirdutud vaid tööde üldistava nimetusega üksnes AS Betox Group arvetel. Samuti on AS-le Betox Group väidetavalt üleantud tööde maht samas suurusjärgus, kui kaebaja poolt korteriühistule esitatud hinnapakkumises otseselt töö maksumuseks arvestatud summa. Paigaldamiseks vajalikud PVC aknad vastavalt raamatupidamise andmetele tellis, soetas ning kandis kuludesse OÜ Tiptronik. OÜ Tiptronik rentis ka AS-st Ehitustööriist objektile ratastel alumiiniumtöölava. KÜ Pirni 6 nimel töid tellinud Rolf Vaiksaare selgituste kohaselt suhtles ta objektil töömeestega ning teadaolevalt teostas töid OÜ Tiptronik, töid andis üle Aleksandr Šlentov. Aleksandr Šlentovi poolt maksuhaldurile antud seletuse kohaselt tegid objektil Pirni 6 vanade akende mahavõtmist ja uute akende paigaldamist OÜ Tiptronik töötajad V. Razuvajev ja R. Jefremenko. Eelpooltoodud asjaolud annavad alust väita, et töid KÜ Pirni 6 objektil teostas OÜ Tiptronik omal jõul.

6 Maksuhaldurile maksumenetluses esitatud dokumentidest nähtub, et maksukohustuslane on tasunud AS-le Betox Group arve nr 4092303 alusel summas 10 974 krooni Suur-Sõjamäe 31 tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamise eest /I kd tl 218/. OÜ Tiptronik töötaja Roman Jefremenko poolt 22.02.2007 maksuhaldurile antud seletuste /I kd tl 211-212/ kohaselt objektil Suur-Sõjamäe 31 paigaldas tuletõrjesignalisatsiooni anduri tema koos teise OÜ Tiptronik töötaja, V. Razuvajeviga ning peale nende keegi neid töid ei teinud. Vastavalt OÜ Tiptronik raamatupidamisele soetas objektil töödeks vajalikud materjalid kaebaja ise. Eelpooltoodud asjaolud annavad alust väita, et töid objektil Suur-Sõjamäe 31 teostas OÜ Tiptronik omal jõul. Maksuhaldurile maksumenetluses esitatud dokumentidest nähtub, et maksukohustuslane on tellinud AS-lt Betox Group alltöövõtu korras hooldustöödelepingu nr 09/H-17 tuletõrjesignalisatsiooni tehniliste seadmete hooldustöid /I kd tl 219-222/. Lepingu alusel on AS Betox Group nimel igakuiselt väljastatud arved summale 60 298 krooni. AS Betox Group on väljastanud kaks arvet seadmete paigaldustööde eest Sõpruse 222, Fosforiidi 20, Tuleraua 20 /I kd tl 223-229/. Kaebaja, OÜ Tiptronik, ja AS Desperado vahel on 20.03.2003 sõlmitud leping TH-03/001 valve- ja tuletõrjesignalisatsiooni tehniliste seadmete hooldustööde osutamiseks. Lepingu lisas nr 1.2 on toodud objektide loetelu, kus OÜ Tiptronik pidi kontrollitaval ajavahemikul teenust osutama, ja hooldustööde maksumus /I kd tl 230-237/. Kaebaja ja AS Desperado vahel on sõlmitud ka valve- ja tuletõrjesignalisatsiooni tehniliste seadmete paigaldus ja erakorraliste hooldustööde leping nr TH-03/002 /I kd tl 237/. Võrreldes alltöövõtjaga sõlmitud lepinguid põhitellijaga sõlmitud lepingutega ning põhitellijalt saadud seletustest tulenevalt on selgunud, et kui AS-ga Desperado teenuse osutamine seisneb kohustustes kord kuus kontrollida valve-, videovalve ja tuletõrjesignalisatsiooni töövalmidust ja kohustuses kontrollida eraldi kontrollisüsteemi töövalmidust igas valve-, tuletõrje- ja videovalve tsoonis, täita sellega kaasnev dokumentatsioon ning jooksvalt on täiendavate kokkulepetega kehtestatud muudatused valvatavate objektide koosseisus ja olemas on aktid paigaldatavate seadmete üleandmise kohta kaebajale, siis AS Betox Group ja kaebaja vahel sõlmitud alltöövõtu suhtes puuduvad täiendavad dokumendid materiaalsete väärtuste üleandmise kohta ning valvatavate objektide kohta. Olles vastutav põhitellija ees, ei ole kaebaja kindlustanud oma vastutust alltöövõtusuhtes. AS Desperado juhatuse liige Robert Muru 12.06.2007 maksuhaldurile antud seletuste /II kd tl 2-7/ kohaselt viibis objektidel Aleksandr Jurtšenko ning paigaldamise tööd andis üle tema. AS Desperado esindajad kinnitavad seadmete üleandmist objektil kaebaja esindajale Aleksandr Jurtšenkole, kuid kaebajal omakorda puuduvad seadmete üleandmise aktid AS-ile Betox Group. Kaebaja töötaja Aleksandr Jurtšenko seletuste kohaselt maksuhaldurile tema valvatavatel objektidel koos AS Betox Group töötajaga ei käinud, kuigi alltöövõtuleping seda ette nägi. Ajavahemikul august 2004 kuni märts 2005 osutas kaebaja Desperado AS-le paigaldus ja hooldustöid paljudel objektidel, samas ei ole nende teenuste alltöövõtu korras soetamist AS-lt Betox Group ega ka mõnelt teiselt äriühingult kajastatud, milline asjaolu viitab sellele, et kaebaja oli võimeline sellelaadseid töid teostama omal jõul. Eeltoodud asjaolude alusel on alust väita, et paigaldus ja hooldustöid teostas AS-le Desperado kaebaja omal jõul. Kriminaalasjas nr 04930000184 seletusi andnud AS Betox Group juhatuse liige Vladimir Životnikovi seletuste /I kd tl 163-170/ kohaselt ei ole AS Betox Group OÜ-le Tiptronik teenuseid osutanud ega töid teinud, tegemist on fiktiivsete arvetega, millest tema sai vahendustasu 3-5%. OÜ-st Tiptronik suhtles Aleksandr Jurtšenkoga. OÜ Tiptronik algatusel sai alguse OÜ-le Tiptronik fiktiivsete arvete väljastamine. Tellimused arvete väljastamiseks saadi faksi või telefoni teel. Vladimir Životnikovi seletuste kohaselt raha tagastas ta OÜ-le Tiptronik ise või Igor Halini kaudu. V. Životnikovi kinnitusel on need AS Betox Group arved fiktiivsed, kui AS Betox Group arvelduskontole laekunud makse kantakse koheselt peale laekumist edasi OÜ-dele Carmenta või Recotrade, milliste äriühingute tegevust korraldas

7 tema. Nende äriühingute nimel esitati fiktiivseid arveid ning majandustegevuse sisuks oli teenida vahendustasu maksupettuse skeemis osalemise eest. Samas kriminaalasjas OÜ Carmenta juhatuse liikme Ilja Levkovi 18.01.2005 ülekuulamise protokollist tulenevate seletustega /I kd tl 183-186/kui ka OÜ-de Alferro ja OÜ Scull juhatuse liikme ning OÜ Recotrade esindaja Hugo Jervani 18.01.2005 ülekuulamise protokollist tulenevate seletustega /I kd tl 173-182/ leiavad kinnitust Vladimir Životnikovi ütlused raha ülekannetest nende äriühingute kontodele fiktiivsete arvete alusel ning kooskõlastatud tegevusest sularaha väljavõtmises ja tagastamises V. Životnikovile. Vastustaja on maksumenetluses kogutud ja esitatud dokumentide ning saadud informatsiooni analüüsi tulemusena seisukohal, et AS Betox Group poolt kaebajale väljastatud arved on fiktiivsed ning nende alusel AS Betox Group OÜ-le Tiptronik töid teostanud ei ole, samuti ei ole OÜ Tiptronik poolt AS-le Betox Group teostatud raha ülekanded seotud väljastatud arvetel näidatud teenuste osutamisega. Asjaolust, et AS-le Betox Group kaebaja poolt ülekantud summad kaebajale tagastati, on vastustaja seisukohal, et kaebaja oli teadlik, et AS Betox Group arved ei kajasta tegelikkust. V. Životnikovi seletuste kohaselt ta kaebaja esindajat teadis ning kaebaja on ise omal algatusel need arved tellinud ja seega ei tule kõne alla võimalus, et kaebaja võis ekslikult arvel näidatud tehingupartneri asemel teha tehinguid tundmatu isikuga. Kaebaja on teadlikult nende arvete alusel kajastanud oma raamatupidamises näilikke tehinguid, mille tegelikuks eesmärgiks oli maksudest kõrvale hoidmine. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-39-03 asunud seisukohale, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale tasutud raha. Tuvastamist on leidnud kaebaja poolt variisikute kasutamine, mis kinnitab seda, et toimunud on maksupettus ja kaebaja raamatupidamises kajastatud teenused on teeseldud. Vastasel juhul puudub variisiku kasutamisel mõte. Vaidlustatud maksuasjas on tulumaksu määramise aluseks mitte puudused kuludokumentides, vaid asjaolu, et väljamaksed on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine ei ole leidnud kinnitust. Kuna tehingut ei toimunud, siis ei vasta AS Betox Group arved raamatupidamise seaduse (edaspidi – RPS) § 7 lg 1 sätestatud algdokumendi nõuetele, st nad ei kinnita majandustehingute toimumist. Riigikohtu halduskolleegiumi on otsuses nr 3-3-1-50-03 asunud seisukohale, Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist näiteks siis, kui tasutakse sularaha tundmatule kolmandale isikule või kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti. Kuna tulumaksuarvestus erinevalt käibemaksuarvestusest on kassapõhine, siis saab tulumaksu määrata väljamaksetelt, mitte kuludokumentide või kulukannete alusel. Kaebaja on AS Betox Group fiktiivsete arvete alusel loonud aluse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning maksuvabade rahaliste vahendite saamiseks, kajastades nende arvete alusel OÜ Tiptronik käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu summasid ja AS-le Betox Group tehtud väljamakseid ettevõtlusega seotud kuludena. Kuna maksumenetluses on tuvastatud, et väljamaksete aluseks olevad arved olid fiktiivsed, siis ei sa hinnata kaalukaks kaebaja väidet, et teenuse saamist alltöövõtjatelt kinnitavad arved, lepingud, tehingute kajastamine raamatupidamises. Kaebaja käsitleb vääralt mõistet objektiivsed tõendid, ehk

8 mõistab nende all eeskätt lepinguid, arveid, tööde vastuvõtmise akte jne ja minetab seejuures asjaolu, et maksuhaldur ei ole tõendite kogumisel seotud maksukohustuslase taotlustega. MKS § 59 lg-st 1 ei tulene, et üht liiki tõendit saab hinnata objektiivsemaks teisest. Käesolevas maksuasjas on tehingute kohta vormistatud raamatupidamise algdokumendid ajendanud kontrollima nendel märgitud asjaolude olemasolu tegelikkuses. Suurema kaaluga saavad olla siinjuures tõendid, mida maksuhaldur kogub väljaspool maksukohustuslase mõjusfääri. Vastustaja leiab, et põhjendamata on kaebaja nõue kinnitada tõenditega kolmanda isiku ütlusi. AS Betox Group juhatuse liige Vladimir Životnikov on kriminaalasjas nr 04930000184 andnud 01.09.2005 seletusi, et suhtles OÜ-st Tiptronik Aleksandriga ning selgitas, et AS Betox Group tegelikkuses teenuseid ei võõrandanud ja OÜ Tiptronik poolt ülekantud summad tagastas selle tegelikule omanikule. V. Životnikovi poolt maksuhaldurile 15.02.2007 antud seletuste kohaselt ei ole AS Betox Group osutanud valve ja videovalve ja tuletõrjesignalisatsiooni tehniliste seadmete hooldustöid lepingu nr 09/H-17 alusel, ei ole taastanud Muuga sadama tuletõrje sprinklersüsteemi korrasoleku taastamistöid, Muuga Sadama kaidel tuletõrjesignalisatsiooni paigaldust, elektrikaablite ja elektrikilpide paigaldust Peterburi tee 81 asuvas tsehhis, hoonele Pirni 6 plastakende paigaldust ega seadmete paigaldust Sõpruse 222, Fosforiidi 20, Tuleraua 20, Saviliiva 12, Pärnu mnt 462, Pae 59. V. Životnikov kinnitab maksuhaldurile, et esitas OÜ-le Tiptronik fiktiivseid arveid, et OÜ-st Tiptronik suhtles A. Jurtšenkoga ja sularaha tagastas ise või Igor Halini kaudu. Samas kriminaalasjas OÜ Carmenta juhatuse liikme Ilja Levkovi 18.01.2005 ülekuulamise protokollist tulenevate seletustega kui ka OÜ-de Alferro ja OÜ Scull juhatuse liikme ning OÜ Recotrade esindaja Hugo Jervani 18.01.2005 ülekuulamise protokollist tulenevate seletustega leiavad kinnitust V. Životnikovi ütlused raha ülekannetest nende äriühingute kontodele fiktiivsete arvete alusel ning kooskõlastatud tegevusest sularaha väljavõtmises ja tagastamises V. Životnikovile. Maksuhalduril puudub alus kahelda kriminaalasjas antud isikute tunnistustes asjaolude kohta, mis võivad tuua neile kaasa karistuse või suurendada seda. Ka on nende isikute ütlused omavahel seoses ning neid ütlusi kinnitavad maksuasjas kogutud muud tõendid. Puudub alus kahelda V. Životnikovi ütlustes, kuna neid ütlusi kinnitavad rahade liikumised AS Betox Group, OÜ-de Recotrade, Carmenta, Alferro ja Scull kontodel ning nende äriühingute esindajate seletused. Maksuhaldur on teinud järeldusi maksustamise aluseks olevate asjaolude kohta hinnates kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Kaebaja on kaebuses liigselt keskendunud tõendite vaieldavusele, kuid on jätnud esitamata asjaolud, mis tehingute toimumist AS-ga Betox Grupp kinnitada võiksid. Maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolude pinnalt on maksuhaldur asunud seisukohale, et väljamakseid AS-le Betox Group on tehtud üksnes fiktiivsete arvete alusel, millega on toime pandud maksupettus eesmärgil vähendada alusetult riigieelarvesse tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ning viia ettevõttest välja maksuvabalt käibevahendeid. Sellest tulenevalt puudub OÜ-l Tiptronik AS Betox Grupp arvete alusel käibemaksu mahaarvamise õigus summas 169 071 krooni. AS Betox Grupp arvete alusel on kaebaja teinud väljamakseid ja kuna kaebaja ei ole tegelikult teenust saanud (töid tegi kaebaja oma jõududega või hõlmates musta tööjõudu), siis nendelt väljamaksetelt kui ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kuulub tasumisele tulumaks, mis on kokku 344 735 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. MKS § 10 lg 1 kohaselt maksuhaldur kontrollib selle seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust, lg-st 2 tulenevalt maksuhalduri ülesandeks on muu hulgas kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress.

9 Vaidlustatud maksuotsuse tegemise aluseks on olnud MKS § 92 lg 1 p 2 ning § 95 lg 1. MKS § 92 lg 1 p 2 kohaselt maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Tulenevalt MKS § 95 lg-st 1 tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus Põhja MTK 20.11.2007. a maksuotsuse nr 12- 5/745 formaalse õiguspärasuse üle, st OÜ Tiptronik ei ole seadnud kahtluse alla maksuhalduri pädevust nimetatud otsust teha, tema poolt haldusakti üldiste vorminõuete järgimist ega ka iseenesest maksusummade määramise õiguslikku alust ja metoodikat, samuti ei ole ta tõstatanud küsimust maksunõude aegumisest. Ka kohus on seisukohal, et selles osas ei ole kaevatud maksuotsusele mingeid etteheiteid, sealjuures on otsus põhjalikult õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud ning vastab nii MKS §-s 46 sätestatud kui ka üldiselt haldusaktile esitatavatele nõuetele. Maksuotsuse parema jälgitavuse ja arusaamise huvides on selles toodud otsuse sisukord, eraldi alajaotustes on toodud välja loogilises järjestuses OÜ Tiptronik ja AS Betox Group vahelised tehingud, OÜ Tiptronik objektid, isikute seletused tähtsust omavate asjaolude kohta, raha liikumise skeem ja seda kinnitavad tõendid, faktiliste asjaolude analüüs ja maksuhalduri järeldused, maksusummade määramise õiguslik alus ja metoodika jne. Seega on tegemist formaalselt õiguspärase haldusaktiga. Kaebaja on leidnud, et vastustaja on ebaõigesti hinnanud kogutud tõendeid ja ebaõigesti kohaldanud seadust ning teinud seetõttu põhjendamatud järeldused ja nende alusel määranud alusetult täiendavalt tasumisele kuuluvad maksusummad. Kaebaja väidab, et kõik tööd, mille teostamine on maksuhalduri poolt kahtluse alla pandud, on tegelikult teostatud, mida kinnitavad objektiivsed tõendid - vastavad lepingud, hinnapakkumised, tööde üleandmise- vastuvõtmise aktid, arved ja arvete alusel tasumine. Ta on seisukohal, et OÜ Betox Grupp esindaja Vladimir Životnikovi väide sularaha tagastamise kohta OÜ-le Tiptronik on paljasõnaline ning vastuolus nende objektiivsete tõenditega. Seega, nähtuvalt vaidlustatud maksuotsusest, kaebusest ja selle kohta esitatud vastulausest on käesoleval juhul pooltevahelise vaidluse põhiküsimus revisjoni käigus kogutud tõendite hindamise ja nende põhjal järelduste tegemise õigsus ehk maksuotsuse sisuline õiguspärasus.

2. Vastavalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttele maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Samas maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid, olemata maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. MKS § 59 lg 1 kohaselt on tõendiks maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sh maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult jt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Samas tulenevalt MKS § 95 lg-st 2 maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. RPS § 7 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema samas sättes loetletud andmed. Tehingute hindamist ja arvesse võtmist puudutavad sätted on koondunud MKS 8 ptk 1. jakku: seaduse või heade kommetega vastuolus olevad, tühised ja teeseldud tehingud leiavad kajastamist §-s 83, sh lg 4 järgi teeseldud tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui

10 teeseldud tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Tulenevalt MKS §-st 84, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Järelikult majandusliku tõlgendamise põhimõttest lähtuvalt maksuhaldur võib maksumenetluse käigus poolte vahel tehtud tehingutele anda teistsuguse hinnangu ning määrata tasumisele kuuluva maksusumma lähtudes tehingu tegelikest majanduslikest tagajärgedest. Neist sätetest tuleneb ka põhimõte, et ühelgi tõendil ei ole kindlalt ettemääratud jõudu, vaid kõiki tõendeid tuleb hinnata nende koostoimes ja vastastikuses seoses. Seega ka nn objektiivsetesse tõenditesse - raamatupidamise algdokumentidesse saab ja tulebki suhtuda skeptiliselt ning igal konkreetsel juhul tuvastada, kas need ikka kinnitavad väidetud majandustehingute toimumist või on teeseldud, fiktiivsed.

3. Antud juhul kaebaja vaidlustab AS-ga Betox Group alltöövõtu korras tehtud tehingutelt käibemaksu ja tulumaksu määramise, leides, et maksuhaldur on vääralt hinnanud tõendeid ja ebaõigesti kohaldanud seadust, jättes tähelepanuta nn objektiivsed tõendid. Kaevatud maksuotsuses on Põhja MTK märkinud, et ta on revisjoni käigus tuvastatud faktiliste asjaolude, esitatud suuliste seletuste, saadud informatsiooni ning kogutud tõendite analüüsimisel ja nende kogumis hindamisel asunud seisukohale, et AS Betox Group poolt OÜ-le Tiptronik väljastatud arved on fiktiivsed ning nende alusel töid teostatud ei ole, samuti ei ole OÜ Tiptronik poolt AS-le Betox Group teostatud raha ülekanded seotud väljastatud arvetel näidatud teenuste osutamisega. Revisjoni käigus on tõendatud, et AS Betox Group ei ole teostanud OÜ-le Tiptronik teenuseid ja OÜ Tiptronik ei ole teenust saanud, mistõttu loetakse tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis maksustatakse tulumaksuga. Analoogselt on Põhja MTK leidnud ka tulumaksu osas: OÜ Tiptronik arvas oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha AS Betox Group arvetel märgitud käibemaksu summas 169 071 krooni tehingutelt, mida tegelikkuses ei ole toimunud. OÜ-l Tiptronik puudus seaduslik alus oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust eeltoodud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamiseks. Maksuhaldur on kontrollimise käigus tuvastanud, et AS Betox Group ei ole osutanud teenuseid OÜ-le Tiptronik ning AS Betox Group arvetel märgitud teenuseid ei ole OÜ Tiptronik AS-lt Betox Group saanud, järelikult ei ole AS Betox Group arvete näol tegemist nõuetekohase algdokumendiga sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning OÜ Tiptronik on esitanud august 2004 kuni juuli 2005 käibedeklaratsioonides valeandmeid kokku summas 169 071 krooni. MKS § 150 lg 1 kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus leiab, et OÜ Tiptronik ei ole suutnud kohut veenda, et teda on koheldud õigusvastaselt ja ebaõiglaselt ning et maksuhaldur oleks süüdi nendes rikkumistes, mida kaebaja on väitnud. Küll on OÜ Tiptronik pannud aga toime maksuotsuses konkreetselt osundatud KMS ja TMS rikkumised – see on kohtu arvates piisavalt leidnud tõendamist ja põhjendamist. Ka on nende tõendite valguses õige Põhja MTK järeldus, et kaebuse esitaja tegevus sai olla ainult ettekavatsetud ja tahtlik. Kaevatud maksuotsus on lisaks formaalsele õiguspärasusele ka sisuliselt õiguspärane. Kohus peab vajalikuks kokkuvõtlikult märkida, et ta nõustub põhimõtteliselt vastustaja suuliste ja kirjalike seisukohtadega, kuid asja mahukust ja vastustaja üksikasjalikku tõendite analüüsi (kohus on neid väiteid ja tõendeid kontrollinud ning lisanud maksuhalduri seletuses toodud tõenditele ka viited vastavatele toimiku lehekülgedele) arvestades ei pea otstarbekaks ega vajalikuks kõike üle korrata. Kohus rõhutab eelkõige alljärgnevat.

4. Üldteada on väljend, et „paber kannatab kõike“, samuti ka asjaolu, et Eestis on

11 avastanud nn „arvevabrikuid“, mis teenivad ilmselgelt maksupettuste huve. Just seetõttu ei saagi alati formaalseid raamatupidamise algdokumente võtta absoluutse tõena („objektiivsete tõenditena“), vaid nende järgi majandustehingute tegeliku toimumise kindlakstegemiseks tuleb vaadelda neid dokumente koosmõjus muude tõenditega. Antud juhul ei ole vaieldav, et kõnealustel objektidel tellijaga sõlmitud lepingute alusel on tööd tegelikult teostatud (AS-le Refetra – ladude sprinklersüsteemi korrasoleku taastamine; Eurodek Synergy OÜ-le – Muuga sadama kaidel nr 9A, 10A tuletõrjesignalisatsiooni paigaldus; AS-le Nolato Tallinn Polymer– elektrikaablite ja elektrikilpide paigaldus Peterburi tee 81 tsehhis; KÜ-le Pirni 6 – plastakende paigaldus; OÜ-le Adelan – Suur-Sõjamäe 31 tuletõrjesignalisatsiooni paigaldus; KÜ-le Mustamäe tee 138 – välisfassaadi sokliosa remont; Desperado Turvateenistuse AS-le – valve- ja tuletõrjesignalisatsiooni tehniliste seadmete paigaldus- hooldustööd). Samas on Põhja MTK tõendeid kogumis hinnates õigesti tuvastanud, et OÜ Tiptronik ja väidetava alltöövõtja AS-ga Betox Group sõlmitud lepingud, nende põhjal väljastatud arved, koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja teostatud maksed on olnud fiktiivsed ning kõik tööd on teostatud tegelikult kaebuse esitaja enda poolt. Sealjuures on maksuhaldur põhjendatult viidanud AS-ga Betox Group sõlmitud lepingute ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide üldsõnalisusele võrreldes OÜ Tiptronik ja tellijate vahel sõlmitud lepingutega, mis annab alust arvata, et esimesena nimetatud lepingud on koostatud pelgalt formaalsuste täitmiseks, mitte selleks, et nende alusel sisuliselt tööd teha ja vastutust kanda. Põhja MTK järeldusi kinnitavad AS Betox Group sama üldsõnalised hinnapakkumised, osade objektide dokumentatsiooni ilmne puudulikkus (näiteks KÜ Mustamäe tee 138 või Muuga Sadama kaidel nr 9A, 10A tulekahjusignalisatsiooni paigaldus), maksuhalduri poolt revisjoni käigus võetud arvukate isikute seletused ja ütlused, millest nähtub kokkuvõtlikult, et tellijad suhtlesid OÜ Tiptronik juhatuse liikmete Aleksandr Jurtšenko ja Igor Petrjaševiga ning ei teadnud midagi AS-st Betox Group ja selle juhatuse liikmest Vladimir Životnikovist, objektil töötasid ja said teatud juhul töötada (vastavalt juurdepääsu võimaldamisele) üksnes OÜ Tiptronik töötajad jms. Vastavalt raamatupidamise andmetele tööks vajalikud seadmed ja materjalid soetas/rentis ning kandis kuludesse OÜ Tiptronik. Järelikult ei ole muud tõendid kinnitanud asjaolu, et kõnealuseid töid teostas AS Betox Grupp, nagu on püüdnud „objektiivsete tõendite“ alusel väita kaebuse esitaja.

5. Kahtlemata on kõigi nende tõendite kontekstis väga olulised AS Betox Grupp esindaja Vladimir Životnikovi, samuti OÜ Alferro juhatuse liikme Hugo Jervani ja OÜ Carmenta juhatuse liikmet Ilja Levkovi seletused/ütlused. Samas ei nõustu kohus kaebajaga selles, et maksuhaldur on rajanud oma otsuse üksnes ja põhiliselt Vladimir Životnikovi seletustele ning et viimase väited on paljasõnalised, sest need on vastuolus objektiivsete tõenditega (lepingud, arved, aktid jne). Kohus on juba eelnevalt märkinud, et Põhja MTK on hinnanud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning leidnud põhjendatult, et V. Životnikovi kinnitusi selle kohta, et AS Betox Group arved on fiktiivsed, kui AS Betox Group arvelduskontole laekunud makse kantakse koheselt peale laekumist edasi OÜ-dele Carmenta või Recotrade jt, ning et nende reaalset majandustegevust mitteomavate äriühingute kaudu toimus üksnes nn raha liigutamine, kinnitavad nii AS Betox Group kontode väljavõtted /II kd tl 34-115/, OÜ Recotrade, OÜ Carmenta, OÜ Alferro ning OÜ Scull kontode väljatrükid, nende äriühingute juhatuse liikmete seletused kui ka muud seletused ja tõendid, millest juba eelnevalt oli juttu ja mille põhjal võis järeldada, et AS Betox Grupp tegelikult ei teostanud OÜ-le Tiptronik allhanke korras töid kontrollimise all olnud objektidel. Nii on ka Hugo Jervan maksuhaldurile 01.02.2006. a esitatud kirjalikus seletuses märkinud, et nii OÜ Scull kui ka hiljem OÜ Alferro vahendusel teostati maksupettusi ja esitati fiktiivseid arveid /I kd tl 179/. Eeltoodud äriühingute juhatuse liikmete seletuste põhjal on maksuhaldur õigesti järeldanud, et OÜ Carmenta, OÜ Alferro, OÜ Scull ja OÜ Recotrade juhatuse liikmed ei

12 juhtinud tegelikult äriühinguid, nende ülesandeks oli sularaha arveldusarvelt välja võtmine ja Vladimir Životnikovile üleandmine ning V. Životnikovi poolt koostatud dokumentide allkirjastamine. Mis puutub tunnistajana üle kuulatud V. Životnikovi ütlusi kohtus, kus isik muutis oma selgitusi asjaolude kohta võrreldes varem maksuhaldurile antutega, siis selles osas on kohus järgmisel seisukohal. Kohus ei pea tunnistaja ütlusi kohtus usaldusväärseks väga mitmel põhjusel. Esiteks, V. Životnikov on andnud maksuhaldurile ütlusi/seletusi nii kahtlustatavana 2005. a kui ka hiljem, 2007. a. samuti kolmanda isikuna, kusjuures mõlemal korral on isik kinnitanud sama, st et AS Betox Group ei ole OÜ-le Tiptronik eelnimetatud teenuseid osutanud ega töid teinud, V. Životnikov ei ole objektidel käinud, tegemist oli fiktiivsete arvetega, millest tema sai vahendustasu, ning raha tagastati OÜ-le Tiptronik. Kriminaalasja raames 01.09.2005. a antud seletuses on V. Životnikovilt selgelt öelnud, et tegelikkuses tema poolt juhitavad äriühingud arvetel märgitud teenuseid ja kaupu ei võõrandanud – teenus ja kaup tuli äriühingutele reaalselt kuskilt mujalt st ”mustalt”. Kohus seisukohal, et just olukorras, kus isikule oli esitatud kuriteo kahtlustus maksupettustes, oleks olnud mõistetav, kui isik oleks rääkinud seda juttu, mis kohtus (et AS Betox Group ikka osutas reaalselt teenuseid OÜ-le Tiptronik ja raha võeti välja mitte viimasele tagastamiseks, vaid oma töötajatele nn „ümbrikupalga“ maksmiseks jne; II kd tl 119-121/. Samas asjaolu, ei isik oli talle esitatud kahtlustusega täies mahus nõus, tunnistas ja kahetses seda, andes üksikasjalisi ütlusi /I kd tl 163-166/ ning kordas põhimõtteliselt sama ka kaks aastat hiljem, kinnitab pigem seda, et just varem rääkis V. Životnikov tõtt. Seda enam, et tema ütlused/seletused olid ja on kooskõlas muude tõenditega. Seepärast ei ole tõsiseltvõetav tunnistaja vastus kohtule küsimusele, miks ta maksuhaldurile teistsugust juttu rääkis kui nüüd kohtus: „neli inimest oli mul maksuhalduri juures kallal“ /II kd tl 121/. Maksuhalduri väidetavast õigusvastasest survest rääkimine (mida sellest vastusest võib välja lugeda) on muude tõendite valguses kohatu. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et 2007. a detsembris esitatud kaebuses ei ole OÜ Tiptronik taotlenud V. Životnikovi tunnistajana ülekuulamist. Kaebuses pidas OÜ Tiptronik V. Životnikovi väiteid pelgalt paljasõnalisteks, kuna need ei ole väidetavalt kinnitatud teiste objektiivsete tõenditega. Kaebaja on märkinud: „Kui eeldada, et V. Životnikov ütleb tõtt, siis mille eest on tasutud raha ja kus on raha praegu.“ ning leidnud, et V. Životnikovi ütlused raha tagastamisest OÜ-le Tiptronik on antud tema enda isiklikes huvides. Viimane väide jääb kohtule küll arusaamatuks – kuidas kuriteo omaksvõtt ja maksupettuse skeemi täpne kirjeldamine võiks olla V. Životnikovi isiklikes huvides?! Kaebusest võib seega aru saada, et OÜ Tiptronik arvates ei olnud sugugi kindel, et V. Životnikov oleks eelnevates menetlustes valetanud. Vastasel korral oleks kaebaja koheselt taotlenud nn võtmetunnistaja ülekuulamist kohtus. Selle asemel püüdis kaebaja pareerida V. Životnikovi varasemaid ütlusi vaid nende paljasõnaliseks nimetamisega. Neil asjaoludel puudub igasugune mõistlik seletus, miks V. Životnikov peaks alles nüüd, ühes mitmetest analoogilises maksualastest kohtumenetlustest, tõtt rääkima. Et tunnistaja tegelikult kohtule valetas, seda kinnitab iseenesest ka nende ütluste sisu (objektide paljusus ja samas töötajate vähesus, neistki suurem osa tegelesid metalli vastuvõtmisega; ei teadnud, kes konkreetselt tema töötajatest kuskil objektil töötas, kas omas ka selleks vastavat kvalifikatsiooni; töötajaid objektidele ta ei viinud, ei teadnud midagi, kuidas oli olukord objektile sissepääsu lubadega, ka tööde üleandmiste juures ta ise ei viibinud jne). Teisalt tunnistaja väited ühe või teise töötajate osalemisest teatud objektide juures, olid vastuolus teiste uuritud tõenditega, millele vastustaja õigesti juhtis tähelepanu /II kd tl 131 pöördel/. Seega väidetavalt töid teinud firma juht ei teadnud ega mäletanud midagi konkreetset nendest töödest või „mäletas“ valesti, mis kõik on reaalse alltöövõtja puhul ebaloogiline ning üksnes kinnitab maksuhalduri ja käesoleval juhul ka kohtu järeldusi fiktiivsetest tehingutest. Seetõttu ei saa kohus lugeda V. Životnikovi ütlusi kohtus tõendiks, mis kummutab maksuotsuses märgitu.

13 Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et Põhja MTK 20.11.2007. a maksuotsus nr 12-5/745 on igati õiguspärane haldusakt ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Seega jääb OÜ Tiptronik kaebus rahuldamata ja tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jäävad kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda, mistõttu kohtul puudub vajadus nende põhjendatust ja kandmise tõendatust hinnata. Põhja MTK ei ole omapoolset kohtukulunõuet esitanud.

Hurma Kiviloo kohtunik