3-07-775/13 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Silvia Truman ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-775 Haldusasi Pärnu maavanema protest Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 18.12.2006 ehitusloa nr 2104 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.05.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Pärnu Linnavalitsuse ja AS YIT Ehitus apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev 20. märts 2008 Menetlusosalised Protesti esitaja – Pärnu maavanem, esindaja adv Mikk Lõhmus Vastustaja – Pärnu Linnavalitsus, esindajad adv-d Toomas Vaher ja Martin Triipan Kolmas isik – AS YIT Ehitus, esindaja adv Ljudmila Tamar

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Linnavalitsuse ja AS YIT Ehitus apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.05.2007 otsus haldusasjas nr 3-07-775 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavolikogu 20.05.1999 otsusega nr 39 kehtestatud Kuuse, Kaarli ja Side tänavate ning mere kalda vahelise ala detailplaneeringu kohaselt nähti krundile „EK u3“ (asukoht Ranna pst 9) ette sihtotstarve ärimaa, mille eesmärgiks oli spordija vaba aja veetmise keskuse rajamine. Planeeringu seletuskirja kohaselt hõlmaks ehitis kolm ehitusetappi, millest esimeses ehitataks valmis jõuja aeroobikasaal ehitusaluse pinnaga ligikaudu 1200 m2, järgnevates etappides siseja välisujulakompleks ning keeglirajad ja squashiväljakud ehitusaluse pinnaga ligikaudu 4000 m2. Krundi ehitusõigus määrati detailplaneeringus järgmisena: „moodustatava krundi pindala 11780 m2; lubatud ehitiste arv krundil max 1; lubatud suurim ehitusalune pind

3-07-775 2(12) 7 000 m2; lubatud suurim täisehituse protsent 60%; lubatud ehitiste max kõrgus 16 m, lubatud max korruselisus 3.“

2. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 18.12.2006 otsusega nr 3-5/1042 otsustati anda AS-le YIT Ehitus ehitusluba kinnistule aadressil Ranna puiestee 9 apartementhotelli ehitamiseks. Ehitusloa kohaselt jaguneb kasulik pind kasutusotstarbe järgi „muuks lühiajalise majutuse hooneks“ pindalaga 11 517,3 m2 ja „muuks spordihooneks“ pindalaga 1 762,5 m2 (kokku 13 279,8 m2).

Ehitise üldised olulised tehnilised andmed olid ehitusloa kohaselt järgmised - ehitusalune pindala 4 466 m2, suletud netopind 13 279,8 m2, vähim korruste arv 3 ja suurim 5, kõrgus 16 m, pikkus 124,4 m, laius 63 m, maht: 38 410,5 m3. Ehitusprojekti seletuskirja (tl 67–74) kohaselt on hoone projekteeritud kahe funktsionaalse plokina: apartementhotell koos toitlustusja teeninduspiirkondadega ja spordikompleks. Apartementide arvuks on 145, neist ühekohalisi 80. Spordikompleksis on väike ujula, jõusaal, aeroobikasaal ja „spinningusaal“, riietusja pesuruumid saunadega ning muud vajalikud abiruumid, spordikompleksi on võimalik ehitada eraldi järguna ja kasutada nii apartementhotelli külalistel kui linnakodanikel. Parkimine (122 kohta) on kavandatud parklas hoone all (78 kohta) ja krundil (44) kohta. Ühiskondliku teeninduse asutustest paiknevad 0-korrusel restoran ja viimasel korrusel baar terrassidega.

3. Pärnu maavanema protestis taotleti ehitusloa tühistamist. Põhjendused:

1) Ehitusluba on vastuolus detailplaneeringuga. Projekteeritud ehitis ei vasta planeeringus ettenähtud kasutusotstarbele ning ehitusmahtudele ja –etappidele. Spordija vaba aja veetmise keskuse asemel lubatakse kinnistule ehitada „muu lühiajalise majutuse hoone“ ja „muu spordihoone“ (vt majandusja kommunikatsiooniministri 26.11.2002 määruse nr 10 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa 1 klassid nr 12129 ja 12659). Kavandatud spordikompleks ei vasta planeeringu nõuetele - planeering näeb ainuüksi spordikompleksi ehitusalase pindalana ette 5200 m2. Ehitusloas on spordikompleksi mahtu vähendatud ligi 3 korda ning lisandanud on õigus ehitada hoone, mida detailplaneering üldse ette ei näe ning mis on selges vastuolus kogu antud rannaalale detailplaneeringu koostamise eesmärgiga – Pärnu rannaala peab olema avalikkusele avatud. Planeeringukohane spordikompleks on saanud apartementhotelli rudimendiks, mida ehitusprojekti kohaselt on võimalik ehitada eraldi järguna ka pärast hotelli valmimist. Planeering ei võimalda apartementhotelli rajamist ja ehitusloa andmisel ei ole arvestatud avaliku huviga. Apartementhotell ei ole mõeldud lühiajaliseks majutustegevuseks ning on privaatse iseloomuga. Seega ei vasta planeeritud ehitis ka ehitusloas toodud „muu lühiajalise majutusteenuse asutuse“ kriteeriumitele, milleks vastavalt 26.11.2002 määrusele nr 10 on lisaks muu lühiajalise majutuse hoonele veel puhkeküla, puhkemaja ja hostel. Tegelikkuses soovivad linnavalitsus ja kinnistu omanik avalikuks ja ühiskondlikuks kasutamiseks ettenähtud kinnistule rajada kortermaja ning detailplaneeringuga ärimaaks määratud krunti kasutada elamumaa funktsioonis (taolist praktikat on AS YIT Ehitus rakendanud ka varem, kavandades pansionaadi nime all Tallinna Sanatooriumi parki kortermaja ehitamise).

2) Ehitusloa väljastamisel ei ole arvestatud avaliku huviga. Ehitusloa andmine on küüniline seetõttu, et 2003. a prooviti planeeringuala muuta elamumaaks, mis jäi toimumata Pärnu elanike tugeva vastuseisu tõttu. Pärnu Linnavolikogu algatas koostöös Audru valla ja Tahkuranna vallaga Pärnu lahe kallaste puhkealade teemaplaneeringu ning linnavolikogu 20.03.2003 otsusega nr 23 „Pärnu rannaalade planeeringust“ nähti ette, et uute ehitusalade määramisel lähtutakse põhimõttest, et Pärnu plaaž pikeneks nii itta kui läände ja kogu rannaala

3-07-775 3(12) jääb avalikkuse kasutusse. Seetõttu on ilmne, et ehitusloa väljastamine pole kooskõlas planeerimisseaduse PlanS § 1 lg-s 2 väljendatud eesmärgiga.

3) Ehitusloas lubatud korruste arv ei vasta detailplaneeringu nõuetele, olles piirkonda miljööliselt ebasobiv. Miljööväärtuslikult on oluline erinevus, kas Ranna pst 9 asub kuni 16 meetri kõrgune ja viiekordne kortermaja või sama kõrge ja kolmekorruseline spordikompleks. Korruste arv on osa kavandatava hoone visuaalsest identiteedist ning viiekorruseline kortermaja on antud piirkonda selgelt sobimatu. Projekteerimistingimused ei vasta seaduse ja planeeringu nõuetele. Ranna pst 9 projekteerimistingimustes on hoone korruste arv lubatud kujundada projekteerimistingimustega, mis ei ole kooskõlas linna ehitusmääruse § 24 lg-ga 8, kuna korruste arv on määratud kehtiva detailplaneeringuga.

4) Planeeritav ehitis ei vasta keskkonnaja tervisekaitse nõuetele. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 25.07.2000 määruse nr 247 § 2 lg-le 7, peab autode parkimisplats asuma vähemalt 50 m kaugusel supelranna puhkealast, kuid mitte lähemal kui 100 meetrit veepiirist; supelranna puhkeala ja parkimisplatsi vahel peab olema kõrghaljastus. Apartementhotelli asendiplaanilt mõõdus 1:750 selgub, et parklast hoone all jääb supelranna puhkealani vähem kui 50 m ning samuti puudub parkla ja supelranna puhkeala vahel kõrghaljastus.

Pärnu Linnavalitsus ja AS YIT Ehitus pidasid protesti põhjendamatuks. PlanS § 9 lg 2 kohaselt ei ole hoone kasutusotstarve detailplaneeringu eesmärk. Samuti ei kuulu krundi ehitusõiguse sisse korruselisus, mis hoone mahtu ei mõjuta ning hoone välisilmet ei muuda. Hoone ehitusalune pind on ehitusloa järgi isegi 1,5 korda väiksem detailplaneeringus lubatust. Hoone korruselisus määrati arhitektuurikonkursi tulemusel. Ühiskondliku spordihoone ehitamine ei saanud olla volikogu tegelikuks sooviks, kuna sellisel juhul poleks maa sihtotstarve ärimaana määratletud, ärimaaks võib olla ainult kasumit taotlevate spordibaaside maa. Ka apartementhotellis on spordikompleks. Ehitusluba on antud avalikes huvides, kuna võsastunud ala korrastatakse ja ranna piirkond muutub seeläbi atraktiivsemaks ning turvalisemaks. Ümberkaudsed hooned pakuvad mitmekesiseid sportimisvõimalusi ning uue suure spordihoone ehitamine ei ole otstarbekas. Apartementhotell on avalikkusele avatud majutusettevõte. Projekti kohaselt on parkla ja promenaadi vahel vähemalt 100 meetrit roheala, sealhulgas muruplatsid, lausistutuse ala ning uusistutus, seega ei ole tervisekaitseega keskkonna nõudeid rikutud. Ehitusseaduse alusel maavanem pädevust kontrollida ehituslubade seadustele vastavust ei oma, selle seaduse 7. peatükk määrab ammendavalt, kellel on selle seaduse alusel riikliku järelevalve teostamise õigus. Maavanema järelevalve eesmärgiks pole üksnes seaduslikkus, vaid avalikud huvid laiemalt. Kolmas isik on teinud kulutusi projekteerimisele ja ehitamisele.

4. Tallinna Halduskohtu 31.05.2007 otsusega rahuldati protest ja tühistati ehitusluba nr EL- 2104. Pärnu Linnavalitsuselt mõisteti Pärnu Maavalitsuse kasuks välja menetluskulud summas 35 000 kr, kolmanda isiku menetluskulud jäeti tema enda kanda. Põhjendused:

1) Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 85 lg 1 alusel on maavanemal õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle. Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse antud halduse üksikakt. Arvestades, et HMS § 8 lg 2 võimaldab kohalikule omavalitsusele antud pädevust asutusesiselt jaotada, laieneb maavanema järelevalvepädevus ka omavalitsuse ametite väljastatud ehituslubadele. Vabariigi Valitsuse seadus kui konstitutsiooniline seadus omab kõrgemat õigusjõudu võrreldes lihtseadusega ning on küllaldane maavanema järelevalvepädevuse põhistamiseks ehituslubade õiguspärasuse kontrollimisel.

3-07-775 4(12) 2) Linnavolikogu õigusaktiga kehtestatud planeeringus sisalduvate regulatiivse toimega lahendustele ehitusloa üle käivas vaidluses enam vastuväited esitada ei saa. Antud juhul näeb detailplaneering ette krundile mitte hotelli vaid spordija vaba aja veetmise keskuse ehitamise. Linnavalitsuse väide, et volikogu ei pidanud detailplaneeringut kehtestades silmas krundile spordihoone ehitamist, on meelevaldne ja põhineb vääral eeldusel, et ühiskondliku teeninduse asutused ei saa olla kasumit taotlevad. Linna üldplaneering peab ühiskondliku teeninduse asutusteks pansionaate, hotelle, spordikomplekse ja muid taolisi teenindusasutusi, mille kohta pole põhjust eeldada toimimist üksnes heategevuslikel alustel. Ühiskondliku teeninduse asutused toimivadki sageli äriettevõtetena. Seega on detailplaneeringus krundile rajatava hoone funktsioon õiguslikult määratletud ning muutunud niiviisi krundi ehitusõiguse elemendiks lisaks PlanS §-s 9 lg 4 sätestatule.

Linnavalitsuse ja kolmanda isiku seisukoht, et planeeringus määratakse kindlaks vaid tulevase hoone kaks parameetrit - lubatud suurim ehitusalune pind ja suurim lubatud kõrgus - ning kõike ülejäänut võib projekteerimistingimustega täpsustada, ignoreerib ruumilise planeerimise ja avaliku planeerimismenetluse PlanS § 1 lg-s 3 sätestatud eesmärke ning on vastuolus PlanS läbivate printsiipidega nagu avalikkus, demokraatlikkus, üksikute ja üldiste huvide kokkulepe jt. Kui detailplaneeringuga ettenähtud ehitusõigust saaks ehitusloaga läbi täpsustavate projekteerimistingimuste andmise suurtes piirides muuta, kaotaks detailplaneeringu võimalikult paljude ühiskonnaliikmete õiguste ja huvide tasakaalustatud arvestamisele orienteeritud menetlus suurema osa oma mõttest. Planeeringudemokraatia on osa osalusdemokraatiast. Väitega planeeringu vananemisest ei saa põhjendada planeeringu muutmise seaduslike võimaluste hülgamist. Linnakodanike elavat huvi planeeringuga hõlmatud alal toimuva ehitustegevuse vastu näitavad nii M.S asutatud „Päästekomitee“ tegevus (tl 47) kui ka hilisemad aktsioonid, mis päädisid mõnede isikute poolt enda puude külge aheldamisega korterhotelli kavandataval kohal (vt näiteks 14.03.2007 „Pärnu Postimees“).

3) Pärnu linna ehitusmääruse § 2 p 8 kohaselt on krundi ehitusõigus detailplaneeringuga määratav tingimuste kogum, millega määratletakse krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala ja hoonete suurim lubatud kõrgus ning korruselisus. Seega oli Ranna pst 9 hoone korruselisus ette antud kehtiva detailplaneeringu kui täitmiseks kohustusliku õigusaktiga. Hoone korruselisus, kui see on detailplaneeringuga määratletud, kuulub igal juhul kasvõi PlanS § 9 lg 2 p 12 alusel detailplaneeringuga kindlaks määratud ja täimiseks kohustuslike tingimuste hulka. Detailplaneering ei sisaldanud tingimust, et kehtestatud ehitusõigus on sõltuvuses kavandatava arhitektuurikonkursi tulemustest.

4) EhS § 24 lg 1 p 1 ja järgi ei anta ehitusluba, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Käesolevas asjas on tuvastatud, et ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ei kavandatava hoone funktsiooni (muu lühiajalise majutuse hoone) ega korruselisuse osas.

5) Planeeritav ehitis ei vasta ka tervisekaitsenõuetele. Täidetud ei ole Vabariigi Valitsuse 25.07.2000 määrusega nr 247 kinnitatud tervisekaitsenõuded supelrandadele osas, mille kohaselt peab autode parkimisplats asuma vähemalt 50 m kaugusel supelranna puhkealast ning supelranna puhkeala ja parkimisplatsi vahel peab olema kõrghaljastus (§ 2 lg 7). Kõrghaljastus supelranna puhkeala ja parkimisplatsi vahel puudub ning hotelli all asuv supelranna puhkealast hõreda terasribistikuga, mis heitgaaside levimist randa ei takista, eraldatud parkla on rannale lähemal kui 50 m.

3-07-775 5(12) 6) Tuginedes Vabariigi Valitsuse 06.02.2006 määrusega nr 32 kehtestatud „Pärnu Vanalinna ja kuurordi muinsuskaitse põhimäärusele“ saab lugeda põhjendatuks ka protesti etteheited apartementhotelli mahulisest sobimatusest Rannahotelli kõrvale. Muinsuskaitseala põhimääruse § 10 kohaselt uusehitiste püstitamisel „Rannapargi Kuuse tänavast itta jäävale alale ei tohi nende maht ja kõrgus ületada Rannahotelli hoonet ja hooned peavad paiknema piireteta krundil“. Kavandatav apartementhotell jääb Rannapargi territooriumile Kuuse tänavast itta ja tema maht ületab Rannahotelli mahtu 2,169 korda. Norm kehtestati Rannahotelli arhitektuurilise omapära kaitseks, keelates tema kõrvale mahuliste dominantide ehitamise.

7) Ehitusloa tühistamist ei välista kolmanda isiku tehtud kulutused ehitusprojekti elluviimiseks. Kuna halduskohtule esitati ehitusloa peale kaebus vähem kui kuu aega pärast ehitusloa andmist, ei saanud AS YIT Ehitus eeldada, et ehitusloa vaidlustamisel ehitusloa kehtivust ei peatata. Ehitamisega alustamine tähendas riski võtmist kanda ehitamisega seotud kahju.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja protesti läbivaatamata jätmist või kui see ei osutu menetluslikult võimalikuks, siis uue otsuse tegemist, millega jätta protest rahuldamata. Väited:

1) Pärnu maavanemal ei ole protesti esitamise õigust, sest tal puudub õigus teostada järelevalvet ehitusloa seaduslikkuse üle. VVS § 85 lg-test 1 ja 4 tuleneb, et maavanema järelevalvepädevus on piiritletud vallavõi linnavalitsuse ja vallavõi linnavolikogu aktidega. Sätetes peetakse silmas „valitsust“ kui kollegiaalset otsustuskogu, mida näitab ka selle kõrval „volikogu“ üksikaktidele viitamine. Vastasel juhul oleks seadusandja viidanud üldiselt kohaliku omavalitsuse üksikaktidele. Seega ei allu maavanema kontrollile omavalitsuse ametiasutuste või linnavalitsuse osakondade üksikaktid. VVS § 85 lg 1 laiendavat tõlgendamist ei õigusta ka viitamine muutunud õiguslikele oludele, sh haldusmenetluse seadusest tulenevatele avardunud võimalustele asutusesiseselt pädevust jaotada. Pärast haldusmenetluse seaduse vastuvõtmist oli seadusandjal piisavalt aega Vabariigi Valitsuse seaduse muutmiseks kuid seda pole tehtud, mis viitab konsensuse puudumisele selle seaduse põhimõtete muutmiseks. Ehitusseadus sätestab järelevalve osas eriregulatsiooni, nähes spetsiifilise riikliku järelevalve teostajana ette üksnes Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni. Tõlgenduseks, mis toob kaasa dubleeriva järelevalvemehhanismi, puudub vajadus. Laiendavat tõlgendamist vastustab ka põhiseaduse §-st 160 tulenev kohaliku omavalitsuse autonoomia printsiip, mis nõuab kohalikule omavalitsusele maksimaalset iseseisvust kohaliku elu küsimuste lahendamisel. Maavanema järelevalve kaudu avaneks täiendav võimalus haldusakti vaidlustamiseks pärast vaideja kaebetähtaja lõppemist, mis riivab õiguskindluse põhimõtet. Omavalitsuste üksikakte on tuhandeid ning maavanematel puudub selleks vajalik administratsioon, mis tagaks, et maavanema järelevalve nende aktide suhtes poleks juhuslik ja meelevaldne. Seega ei saa eeldada seadusandja soovi selline ulatuslik järelevalvepädevus kehtestada.

2) Ehitustingimused määrati projekteerimistingimustega siduvalt. Nii projekteerimistingimuste väljastamise ajal kehtinud ehitusmääruse § 20 lg 7 kui praegu kehtiva ehitusmääruse § 24 lg 8 näeb ette detailplaneeringu nõudeid täpsustavate projekteerimistingimuste väljastamise. Projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada detailplaneeringu kehtestamise ajast muutunud oludega ja asjakohaste huvidega, et tagada ehitustingimuste ajakohasus. Ehitusloa andmise ajal kehtinud ehitusmääruse § 28 lg 1 p 3 kohaselt koostatakse ehitusprojekt kehtivate projekteerimistingimuste olemasolu korral nende alusel. Kehtivad projekteerimistingimused on haldusaktiks, millest tuleb sarnaselt detailplaneeringuga juhinduda, ning on primaarsed

3-07-775 6(12) ehitusloa õiguspärasuse eeldused. Käesoleval juhul ei ole projekteerimistingimusi vaidlustatud. Ehitusprojekt vastab projekteerimistingimustele.

3) Projekteerimistingimustega võis ehitustingimusi täpsustada. Seda tehes on järgitud kaalutlusreegleid. Detailplaneeringus oli krundi ehitusõiguse osas (PlanS § 9 lg 4, PES § 9 lg 4) viidatud ainult ärimaa sihtotstarbele. Spordihoone rajamise vajadus on viimaste aastatega vähenenud ning kitsalt spordikeskuse rajamine Ranna pst 9 kinnistule ei ole enam avalikes huvides, kuna sarnase iseloomuga teenuseid pakuvad paljud teised lähedal olevad ettevõtted. Detailplaneeringust ei tulene otsest nõuet, kuidas kavandatav hoonestus peab toimima – spordija vabaajakeskust on võimalik rajada erinevate kontseptsioonide alusel. Seda tehti, kohustades hoonesse kavandama apartementhotelli kõrval avalikke funktsioone. Planeerimise puhul on linnaruumi seisukohalt primaarne ehitise kõrgus, mitte korruselisus, sest just kõrgus määrab ära hoone nähtavuse ning domineerivuse linnaruumis ning mõju avalikele huvidele. Pärnu linna üldplaneering näeb alale ette maamärgi ehk arhitektuurse dominandi. Kui hoone korruselisus ei kanna endas mingisugust iseseisvat väärtust, oleks selle jäik järgimine ebaproportsionaalne. Piirang oleks saanud takistuseks ka avaliku arhitektuurikonkursi võidutöö realiseerumisele.

4) Ehitusloa andmisel tuli kaaluda asjaolusid konkreetse taotluse, ehitusprojekti ja senise menetluse valguses. Ehitusprojektis nähakse hoone korruselisusena ette 5, samas on hoone oma võimsuse ja krundi täisehituse protsendi osas märkimisväärselt väiksem detailplaneeringus maksimaalselt lubatust. Ehitusprojekti aluseks oli arhitektuurivõistluse võidutöö, mille tulemused olid avalikud. 08.11.2005 väljastati projekteerimistingimused, millega projekteeritud hoone on kooskõlas. Sel juhul võinuks keeldumine ehitusloa väljastamisest olla usalduse kaitse vajaduse tõttu õigusvastane isegi siis, kui projekteerimistingimused olid õigusvastased.

5) Isegi kui ehitusluba on õigusvastane, ei ole käesoleval juhul selle tühistamine võimalik HMS § 67 lg-te 1 ja 2 kohaselt.

6) Hoone parkimiskohad vastavad keskkonnaja tervisekaitse nõuetele. Halduskohtu viidatud Vabariigi Valitsuse 25.07.2000 määruse nr 247 nõue on supelranna territooriumi planeerimisnõue ning ei laiene ehitusloa väljaandmisele. Vastuolu selle nõudega ei saa esineda ka seetõttu, et hoone all asuvate parkimiskohtade näol pole tegemist parkimisplatsiga, vaid majasiseste parkimiskohtadega.

7) Hoone ei ole vastuolus muinsuskaitse nõuetega. Muinsuskaitseamet kooskõlastas hoone ehitamise kavandatud kohta. Ranna pst 9 kinnistu ei asu Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal, sh rannapargi alal.

6. AS YIT Ehitus apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta protest rahuldamata. Väited:

1) PlanS § 9 lg 4 ei näe ette detailplaneeringuga kavandatava ehitise täpse kasutusotstarbe määramist, mistõttu ei saanud linnavolikogu neid nõudeid detailplaneeringu kehtestamisel kohustuslikuks muuta, eriti kui need riivavad krundi omaniku Põhiseaduse §-st 32 tulenevaid õigusi. Planeeringus ettenähtud mahus ei ole spordikompleksi enam vaja.

2) Projekteerimistingimustega oli linnavalitsusel õigus täpsustada 1999. a detailplaneeringu nõudeid korruselisuse osas. Üldplaneering näeb sellele kohale ette kõrghoonestuse. Projekteerimistingimused kehtivad ja neid pole vaidlustatud. Protesti esitaja ei ole tõendanud, et korruste arv mõjutab hoone miljööväärtust ja kavandatav hoone on rannapiirkonda sobimatu.

3-07-775 7(12) 3) Kohalikul omavalitsusel on ehitusseaduse alusel lai diskretsiooniõigus kohaliku elu korraldamisel. Selleks, et maavanemal oleks õigus nõuda haldusakti muutmist või tühistamist, ei piisa üksnes asjaolust, et haldusakt ei vasta seadusele, järelevalve eesmärgiks on avalike huvide kahjustamise vältimine. Ehitusluba on kooskõlas üldplaneeringuga, mis väljendab avalikke huve.

5) Kohus märkis, et isikute subjektiivsed õigused võivad välja kasvada ka kehtivatest planeeringutest, mistõttu „nende protseduure eirav ümberkujundamine on ebaseaduslik“. Samas on kohtu menetluses mitme isiku kaebused sama ehitusloa tühistamiseks, kes võivad oma õigusi kaitsta ka väljaspool planeerimismenetlust.

6) Kohus on tõlgendanud Vabariigi Valitsuse 25.07.2000 määrust nr 247 vääralt. 1999. a detailplaneeringuga on krundi ehitusala kindlaks määratud supelrannale lähemal kui 50 m ning määrus ei oma tagasiulatuvat jõudu. Seega on kolmandal isikul õigus ehitada ehitusala piires. Puhkealast on parkimisplatsini 67 m ja veepiirilt 180 m. Hotelli 0-korrus ei ole parkla, vaid hoone osa. Kõrghaljastus on puhkeala ja parkimisplatsi vahele planeeritud.

7) Maavanem ei tuginenud protestis hoone sobimatusele Rannahotelli kõrvale, maavanem väitis hoone visuaalset sobimatust piirkonda. Ranna pst 9 kinnistu asub muinsuskaitseala kaitsevööndis, kuid Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimääruse § 10 lg 5 p-st 2 tulenevad piirangud ehitamisele muinsuskaitsealal, mitte selle kaitsevööndis. Määruse § 8 lg-s 1 sätestatud piiranguid muinsuskaitseala kaitsevööndi hoonestamisel ehitusluba järgib. Ehitusprojekti on Muinsuskaitseamet korduvalt kooskõlastanud.

8) Kolmas isik on teinud kulutusi mitte ainult ühe kuu jooksul ehitusloa andmisest. Ehituse projekteerimine algab enne ehitusloa saamist ja kestab pärast ehitusloa saamist. Ehitamisega alustati siis, kui ehitusloa peale kaebused esitanud isikute taotlused peatada esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivus jäid rahuldamata (ehituse alustamise teatis esitati 02.03.2007). Esialgse õiguskaitse taotluste rahuldamata jätmine tähendas, et kaebused on perspektiivitud ning kaitstakse ehitusloa adressaadi õigust ehitusloas lubatud ehitis ehitada. Ehitusloa kehtivus peatati Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2007 määrusega ning pärast seda ehitustöid ei teostatud. Tallinna Halduskohtu 26.03.2007 määrusega jõustati ehitusluba 10 päevaks, et lõpetada pinnasetööd ning vältida suurema kahju tekkimist. Õiguspärase otsuse alusel tehtud kulutused tuleb igal juhul arvesse võtta. Samuti on tehtud kulutused liitumislepingute sõlmimiseks, millest ei saa enam taganeda. Protesti formaalset laadi argumendid ei kaalu üles miljonitesse kroonidesse ulatuvaid kulutusi.

7. AS YIT Ehitus ja Pärnu Linnavalitsus toetavad teineteise apellatsioonkaebusi.

8. Pärnu maavanem palub apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Vastuväited AS YIT Ehitus apellatsioonkaebusele:

1) Detailplaneering ei võimalda apartementhotelli rajamist. Tähelepanu väärib, et AS YIT Ehitus omandas kinnistu pea neli aastat pärast detailplaneeringu kehtestamist, olles teadlik, et krundile on võimalik ehitada spordija vaba aja keskus, sealjuures omandas ta krundi isikult, kes oli avaldanud soovi detailplaneeringu ning krundi sihtotstarbe muutmiseks, mis ebaõnnestus. Seega ei ole kohane viidata omandi kaitse sätetele. Asjaolu, et vahepealsetel aastatel on vajadus spordikompleksi järele väidetavalt vähenenud, ei tähenda, et kinnistule võiks ehitada midagi muud. Menetlusosalised ega kohus ei ole käesolevas vaidluses pädevad hindama krundile detailplaneeringuga määratud hoonestuse vajalikkust. Kolmandal isikul on

3-07-775 8(12) õigus taotleda detailplaneeringu muutmise algatamist, mida ei ole ilmselge avalikkuse vastuseisu tõttu tehtud.

2) Ehitusprojektis ettenähtud hoone korruste arv ei vasta planeeringu nõuetele. Projekteerimistingimustega ei saa muuta planeeringut, see oleks vastuolus EhS §-ga 24. Linnavalitsus oli pädev vaid detailplaneeringu nõudeid täpsustama. Projekteerimistingimuste ja detailplaneeringu vastuolu korral tuleb lähtuda detailplaneeringust.

3) Planeeringu eesmärk on võimalikult paljude osapoolte kaitse. Seda on võimalik tagada läbi osalusdemokraatia ja avaliku formaalse menetluse. Üllatav on, et ühiskonnaliikmete vajaduste kaitse ja formaalse õiguskorra järgimise vahel nähakse vastuolu.

4) Planeeritav ehitis ei vasta tervisekaitse nõuetele. Asjaolu, et 2000. a määruses kehtestatud nõuded aastal 1999 puudusid, ei tähenda, et neid ei tuleks järgida käesoleval hetkel. Need nõuded oleks tulnud detailplaneeringut täpsustava asjaoluna kajastada projekteerimistingimustes. Avatud parkimismaja ja parkimisplatsi mõiste range eristamine ei ole põhjendatud, määrav on sõidukite heitgaaside ning muu mõju rannapiirkonnale.

5) Planeeritav ehitis ei vasta muinsuskaitse nõuetele. Kavandatav hoone jääb muinsuskaitseala kaitsevööndisse, milles suhtes kehtivad põhimääruse §-s 8 tulenevad piirangud. Menetluse kestel on Muinsuskaitseamet jätnud samal põhjusel kooskõlastamata Ranna pst 7 krundile planeeritud hotelli, mis ületas kogumahult Rannahotelli mahtu, ning Esplanaadi 10 planeeritava kõrghoone eskiisprojekti.

Vastuväited Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebusele:

1) Maavanema pädevusse kuulub järelevalve ehituslubade üle. Tulenevalt HMS § 8 lg-s 2 sätestatud võimalusest pädevust asutusesiseselt jaotada laieneb maavanema järelevalvepädevus ka kohaliku omavalitsuse ametite väljastatud ehituslubadele. Lubamatu on olukord, kus maavanema järelevalvepädevus sõltub sellest, kas ehitusloa on otsustanud väljastada linnavalitsus või on ta delegeerinud pädevuse oma allüksusele. Ehitusseadus ei piira maavanema järelevalvepädevust. VVS § 85 lg 1 ja lg 4 sõnastusest lähtuvalt on seadusandja sooviks tagada maavanemale võimalikult lai järelevalvepädevus.

2) Ehitusloa tühistamine on võimalik. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine on range mõjutusvahend, mida tuleb menetluses kohaldada ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral. Käesoleval juhul selline huvi esineb. Ehitusloa tühistamine poleks vastuolus haldusmenetluse seadusega ja õiguskindluse põhimõttega. Ehitusloa adressaadil ei saa tekkida ehitusloa vaidlustamise tähtaja jooksul ega ka ehitusloa vaidlustamiseks algatatud kohtumenetluse vältel õiguspärast ootust, et ehitusluba jääb kehtima.

3) Muud vastuväited langevad kokku vastuväidetega AS YIT Ehitus apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. VVS § 85 lg 1 kohaselt on maavanemal õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle ning sama paragrahvi lg 4 annab talle õiguse pöörduda kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse üksikakti vaidlustamiseks protestiga halduskohtusse. Ringkonnakohus peab õigeks viidatud sättes kasutatud mõistet „kohaliku omavalitsusüksuse valitsus“ tõlgendada selliselt, et see hõlmab nii

3-07-775 9(12) vallavõi linnavalitsuse volikogu poolt moodustatava poliitilise kollegiaalse organi tähenduses kui ka vallavõi linnavalitsuse kui asutuse koos selle struktuuriüksuste (osakonnad, ametnikud) ja allasutustega. Sellise tõlgenduse puhul laieneb maavanema järelevalvepädevus ka linnavalitsuse osakonna väljastatud ehitusloale.

See tõlgendus ei riiva kohaliku omavalitsuse põhiseadusega garanteeritud autonoomiat, sest põhiseaduse § 154 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse iseseisvus kohaliku elu küsimuste lahendamisel piiratud seaduslikkuse põhimõttega. Kui põhiseaduse §-st 154 ei tulene kohalikule omavalitsusele õigust tegutseda vastuolus seadustega, ei ole kohaliku omavalitsuse põhiseadusega kaitstud autonoomiaga vastuolus see, et seaduslikkuse järelevalve teostamine on lubatud kõigi kohaliku omavalitsuse õigusaktide üle. Olukorras, kus ei ole nõutav kõigi vallavõi linnavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamine vallavõi linnavalitsuse kui valla või linna haldusaparaadi kollegiaalse poliitilise juhtorgani poolt, tähendaks Pärnu Linnavalitsuse poolt VVS §-le 85 antud tõlgendus, et maavanema kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse õiguspärasuse üle riikliku järelevalve teostamise õiguse ulatus sõltuks sellest, kuidas on kohalik omavalitsuse üksus vallavõi linnavalitsuse pädevusse kuuluvad küsimused jaotanud vallavõi linnavalitsuse kui kollegiaalse poliitilise juhtorgani ning tema asutuste jms struktuuriüksuste vahel. Olukord, kus järelevalveorgani pädevus sõltuks järelevalvatava subjekti otsustest, ei saa aga olla kooskõlas järelevalve teostamist reguleeriva seaduse eesmärgiga. See oleks kaheldav ka PS § 3 lg 1 ja § 14 valguses.

Nõustuda ei saa linnavalitsuse argumendiga, et VVS § 85 lg 1 laiendava tõlgendamise korral oleks kontrollitavaid haldusakte liiga palju. VVS § 85 lg 1 ei kohusta kontrollima kõiki kohaliku omavalitsuse õigusakte. Ka ei kontrollita praktikas kõiki vallaja linnavalitsuste kui kollegiaalorganite üksikakte. Maavanem võib teha valiku sõltuvalt küsimuse olulisusest üksikisikute õiguste ja avalike huvide vaatevinklist.

Ehitusseaduse 7. peatükis sätestatud Tehnilise Järelevalve Ameti pädevus teostada riiklikku järelevalvet selles seaduses ja selle seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise, sh seega ka ehituslubade õiguspärasuse üle, ei piira maavanema VVS §-s 85 sätestatud järelevalvepädevust. EhS § 63 lg-s 1 kirjeldatud Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisiku pädevusest nähtub, et seadusandja eeldab, et selle järelevalveorgani tähelepanu on keskendatud praktikas eelkõige ehitiste, ehitusprojektide ja ehitamise nõuetelevastavuse ehitustehnilisele aspektile. Kooskõla detailplaneeringuga on linnaehituslik, mitte ehitustehniline küsimus. Seega jääks avalikes huvides toimuv järelevalve planeeringute järgimise üle puudulikuks. See aga oleks problemaatiline, arvestades ka asjaolu, et erinevalt planeeringutest puudub üksikisikul võimalus vaidlustada ehitusluba avalikest huvidest lähtudes.

10. Ringkonnakohus nõustub Pärnu maavanema ja halduskohtu seisukohaga ehitusloa vastuolust detailplaneeringuga.

Apellantide seisukoht, nagu ei oleks detailplaneeringu seadusest tulenevaks eesmärgiks hoone kasutusotstarbe määramine, on asjakohatu. Ranna pst 9 krundile ehitatava hoone kasutusotstarve on kehtiva detailplaneeringuga määratud ja seetõttu ehitusloa väljastamisel siduv. Ringkonnakohtu arvates ei välistanud detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud PES § 9 lg-s 4 sätestatud krundi ehitusõiguse miinimumtingimused detailplaneeringuga ehitamisele täiendavate tingimuste, sh hoone korruselisus ja kasutusotstarve, seadmist, kui selleks antud piirkonnas esineb oluline avalik huvi.

Kuna vaidlusalune ehitusluba näeb Ranna pst 9 krundile ette apartementhotelli ehitamise, mille korruste arv ületab detailplaneeringuga ette nähtud korruste maksimaalset arvu, on ehitusluba

3-07-775 10(12) detailplaneeringuga vastuolus nii ehitise kasutusotstarbe kui lubatud maksimaalse korruste arvu osas.

Tähtsust ei oma apellantide väited, et ehitusloas märgitud ehitise alune pind ja kõrgus jäävad detailplaneeringuga lubatud piiridesse. Detailplaneeringus krundi ehitusõiguse osas langetatud planeerimisotsus on terviklik. Hoone lubatud maksimaalne ehitusalune pind ja kõrgus on planeeringus määratud arvestusega, et krundile ehitatakse spordija vaba aja veetmise hoone. Mõne muu kasutusotstarbe puhul ei pruugi ehitise lubamise kasuks kõnelevad huvid sugugi tasakaalustada ehitise sellistest mõõtmetest tulenevaid negatiivseid mõjusid nt keskkonna või muinsuskaitse huvidele.

11. Detailplaneeringuga vastuolus oleva ehitusloa õigusvastasust ei kõrvalda ehitusloa kooskõla projekteerimistingimustega. EhS § 19 lg 1 p 1 kohaselt on ehitusprojekti koostamise aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering. Projekteerimistingimuste väljastamise ajal 08.11.2005 kehtinud Pärnu linna ehitusmääruse § 20 lg 7 ja ehitusloa väljastamise ajal kehtinud Pärnu linna ehitusmääruse § 24 lg 8, mille kohaselt väljastatakse ehitusprojekti koostamiseks kuni 31.12.2002 kehtinud planeerimisja ehitusseaduse kohaselt kehtestatud detailplaneeringute alusel detailplaneeringu nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused, ei andnud alust detailplaneeringuga vastuolus olevate projekteerimistingimuste väljastamiseks ega muutnud midagi selles, et projekteerimistingimuste kõrval tuleb ehitusprojekti nõuetekohasust hinnata ka detailplaneeringu alusel. EhS § 24 lg 1 p 1 kohaselt tuleb ehitusloa väljastamisest sõltumata projekteerimistingimustest keelduda juhul, kui ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule.

Ringkonnakohtu hinnangul ei sisaldu projekteerimistingimustes kui eelhaldusaktis kohaliku omavalitsusüksuse jaoks siduvat lubadust väljastada igasugune ehitusluba, mis vastab projekteerimistingimustele, sõltumata vastuolust muude õigusaktidega. Selline tõlgendus oleks vastuolus ehitusloa andmist reguleerivate õigusnormidega. EhS § 24 lg 1 p 1 piirab erinormina projekteerimistingimuste siduvust, isegi kui see siduvus tuleneks HMS § 60 lg 2 esimesest lausest.

Kuna EhS § 19 lg 1 p 1 kohaselt tuli ehitusprojekti koostamisel lähtuda detailplaneeringust, on asjakohatu kolmanda isiku väide üldplaneeringu tähelepanuta jätmisest. Väide jääb ka arusaamatuks, sest pole tuvastatud, et üldplaneering ja detailplaneering on vastuolus.

12. Seega on vaidlusalune ehitusluba detailplaneeringuga vastuolu tõttu vastuolus EhS § 24 lg 1 p-ga 1 ja seetõttu õigusvastane.

13. Detailplaneeringu kohaselt on vaidlusaluse krundi sihtotstarve ärimaa. Ehitusloa väljastamise otsuses on märgitud, et Ranna pst 9 kinnistu puhul on tegemist alaga, mis kuulub Pärnu suvitushooaja kesksesse asumisse; linna arengut silmas pidades peaks aga taotletava apartementhotelli lisamine kõnealusesse piirkonda võimaldama linna ja rannapiirkonna „vitaliseerimist“ ka väljaspool suvitushooaega.

Linnavalitsuse selgituse kohaselt on „hotelli toa jäiga vormi kõrval apartementhotelli toad täielikult varustatud“ (I kd tl 182). „Apartementide“ kasutamise võimalikkusele korteritena näitab asjaolu, et ehitusprojektis on kavandatud eraldi ventilatsioonisüsteemid 1.-4. korruse apartementide pliitide kohtäratõmmeteks (I kd tl 86). Apartementhotelli kontseptsiooni tutvustusest kolmanda isiku esindaja poolt nähtub, et valmivas hotellis võivad isikud osta korterid ja elada seal püsivalt (I kd tl 125). Seega peeti ehitusloa väljastamisel silmas, et ehitatakse maja, mille kasutus praktikas sarnaneb elamu omale. Et hoone kasutus peaks erinema

3-07-775 11(12) teiste rannapiirkonna hotellide omast, näitab ka asjaolu, et sellest loodeti piirkonna elavdamist väljaspool suvitushooaega. Kuigi ehitusprojekti ja ehitusloaga ei otsustata hoone korteriomanditeks jagamist vms küsimusi, võib hoone võimaliku ja tõenäolise kasutamise viis ning selle kooskõla detailplaneeringuga ette nähtud maa sihtotstarbe ning planeeringu eesmärkidega siiski mõjutada ehitusloa väljastamise kaalutlusotsuse õiguspärasust, sest need on küsimused, mida ehitusloa väljastamisel on asjakohane arvestada.

Ringkonnakohtu arvates on ehitusloa andmise poolt kõnelevat avalikku huvi hinnatud ebaõigesti. Arvestamata on jäetud asjaolu, et ärimaa sihtotstarve on krundile ette nähtud just selleks, et tagada selle maa osas kuurortpiirkonnale iseloomulik avalik kasutus. Kui apartementhotelli numbreid kasutatakse praktikas samamoodi kui korterelamu kortereid, on nii korterelamu kui ka apartementhotelli rajamine krundile vastuolus maa-ala avaliku kasutuse tagamise eesmärgiga. Et krundi avaliku ruumina kasutamise poolt ja elamuehituse otstarbel kasutamise vastu kõneleb oluline avalik huvi, näitab vaidluse all mitteolev asjaolu, et avalikkuse intensiivse vastuseisu tõttu jäi kehtestamata detailplaneeringu muudatus, millega kavandati krundi sihtotstarbe muutmist elamumaaks krundile korterelamute rajamise eesmärgil. Sellega on ka linn tunnustanud kõnealuse krundi avaliku kasutamise tagamise olulisust. Ei ole põhjendatud, miks kaalub rannapiirkonna suvitushooaja välise perioodi elavdamise vajadus üle suvitusalale iseloomuliku miljöö ja maakasutuse säilitamise vajaduse. Seega on ehitusloa andmisel avalikku huvi hinnatud ühekülgselt, väärtustades põhjendamatult selle ükskuid aspekte muude arvel. Pealegi ei tähenda väide vähenenud vajadusest spordikeskuse järele, et piirkonna elavdamist ka suvitushooaja välisel perioodil poleks võimalik saavutada muul viisil, kui korterelamuga sarnasel viisil kasutatava hoone kaudu.

Seetõttu on isegi juhul, kui asuda seisukohale, et apartementhotelli ehitamine on formaalselt krundi ärimaa sihtotstarbega kooskõlas, tegemist kaalutusveaga. Eeltoodud põhjusel on ühtlasi põhjendamatud ka apellantide väited, et protest on vastuolus avaliku huviga.

14. Kuna vaidlustatud ehitusluba on õigusvastane juba eeltoodud põhjendustel, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata menetlusosaliste muid väiteid ehitusloa õigusvastasuse küsimuses.

15. Kui koheselt vaidlustatud haldusakt, sh ehitusluba, mille tühistamist kohtult taotletakse, osutub õigusvastaseks, puudub kohtul kaalutlusõigus, sh võimalus arvestada haldusakti kehtimajäämise poolt kõneleva kolmanda isiku huvidega, ning ta on kohustatud kaebuse või protesti rahuldama. Sellisel juhul ei saa kohtus olla asjakohased väited ehitusloa jõussejätmise poolt kõnelevatest huvidest ning ehitusloa kehtetuks tunnistamisest kui rangest mõjutusvahendist. Need väited oleksid asjakohased juhul, kui haldusorgan teostab kaalutlusõigust ehitusloa kui õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel.

Kohtupraktikas on leitud, et kohus peab õiguspärase ootuse põhimõttega arvestama haldusakti tühistamiseks esitatud protesti läbivaatamisel, sest protesti esitamiseks ei näe seadus ette tähtaega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-25-02 p 24, 3-3-1-41-02 p 11). Käesoleval juhul aga ei saa kolmas isik tugineda õiguspärasele ootusele ehitusloa kehtima jäämise suhtes. Vaidlus puudub selles, et enne käesoleva protesti esitamist ja kaebetähtaja jooksul on käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa tühistamiseks halduskohtusse esitatud ka kaebused, seda haldusasjas nr 3- 07-102. Seega ei saanud kolmandal isikul ehitusloa andmise järgselt tekkida õiguspärast ootust ehitusloa kehtimajäämise suhtes. Haldusorgani või kolmanda isiku poolt enne haldusakti andmist haldusakti vastuvõtmise huvides tehtud kulutused ei saa üldse mõjutada õigusvastase haldusakti tühistamist kohtu poolt.

3-07-775 12(12) Seetõttu ei arvesta ringkonnakohus ka kolmanda isiku väidetega vaidlusaluse ehitusloa saamiseks ja realiseerimiseks tehtud kulutuste kohta.

16. Eeltoodud põhjustel oli halduskohtu poolt Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 18.12.2006 ehitusloa nr 2104 tühistamine õige.

17. Halduskohtus taotles protesti esitaja menetluskulude summas 51 424,40 krooni väljamõistmist, mis seisnevad esindajatasus. Menetluskulude väljamõistmiseks esitati kohtukulude nimekiri (I kd tl 229-230), AS Advokaadibüroo Paul Varul arve nr 70551 summas 51 424,40 krooni (I kd tl 231), kulude aruanne (I kd tl 232) ja advokaadibüroo kinnitus arve tasumise kohta (I kd tl 233). Menetlusosalistel ei olnud vastuväited menetluskulude kandmise tõendatuse suhtes (kohtuistungi protokoll lk 9-10 I kd tl 242-243). Halduskohus tuvastas, et menetluskulud on sellises ulatuses kantud, ning pidas asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks Pärnu Linnavalitsuselt protesti esitaja menetluskulude väljamõistmist summas 35 000 krooni. Apellatsioonkaebustes ei ole vaidlustatud väljamõistetud menetluskulude suuruse põhjendatust ja nende kandmise tõendatust.

Pärnu Linnavalitsus on esitanud taotluse apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks protesti esitajalt summas 75 911,80 krooni, mis seisnevad esindajatasus. Kolmas isik ei ole taotlust apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks esitanud. Kuna otsust ei tehta apellantide kasuks, jääb Pärnu Linnavalitsuse menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata.

Protesti esitaja on esitanud taotluse apellatsiooniastme menetluskulude summas 53 371,40 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude kandmise tõendamiseks on esitatud AS Advokaadibüroo Paul Varul 21.08.2007 arve nr 71124 summas 53 371,40 krooni ning advokaadibüroo volitatud esindaja 19.03.2008 kinnitus arve tasumise kohta 29.08.2007. Pärnu Linnavalitsuse esindaja väitis, et ringkonnakohtule esitatud kuludokumendid ei tõenda arve tasumist (ringkonnakohtu istungi protokoll tl 5). Riigikohtu praktikas on leitud, et advokaadi kinnitus, et arved on tasutud, ei ole piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust (lahend nr 3-3-1-5-08 p 18). Kuna vastaspool on menetluskulude tegeliku kandmise kahtluse alla seadnud, ei pea ringkonnakohus esitatud kuludokumente piisavaks menetluskulu väljamõistmiseks.

Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving