3-07-2313/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-07-2313

Haldusasi

J.A kaebus Järva maavanema 10.10.2007 korralduse nr

868 tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: J.A;

Vastustaja: Järva Maavanem

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri kaebuse esitajale ning elektrooniline ärakiri

vastustajale. Vastustajal on kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri võimalik soovi korral saada

Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. J.A esitas 13.11.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Järva Maavanema

10.10.2007 korralduse nr 868 tühistamist.

2. Kaebuse esitaja selgitab, et Järva Maavanem andis 10.10.2007 välja korralduse nr 868,

millega lõpetas erastamise menetluse Paide vallas Mäo külas asuvale xxxx maaüksusele (tlk 5).

Erastamise menetluse lõpetamise aluseks luges Maavanem J.A äriregistrist füüsilisest isikust

ettevõtjana kustutamise ja põllumajandussaaduste tootmisest tulu mitte deklareerimise faktid.

Selle põhjal ei vastanud J.A Maavanema arvates enam maareformi seaduse (edaspidi MRS) §

232 lg 2 sätestatud tingimustele ja kaotas õiguse erastada vaba metsamaad. J.A on seisukohal,

et Maavanema korraldusega rikutakse tema seadusest tulenevaid õigusi ja korraldus ei ole

kooskõlas erastamismenetluse ajal kehtinud õigusega.

2

3. 19.12.2002 kanti J.A Paide Vallavolikogu otsusega nr 68 erastajate nimekirja tema avalduse

alusel ning Paide Vallavalitsuse 02.05.2005 korraldusega nr 155 otsustati Xxxxx maaüksuse

erastamine (tlk 3). Kõik erastamisega ettenähtud toimingud teostas kaebuse esitaja tähtaegselt.

MRS § 234 lg 7 kohaselt loetakse isik erastamisõigust omavaks volikogu poolt nimekirja

kinnitamisest alates. Maavanem kinnitab oma 25.09.2007 kirjas nr 3.2-4/2086, et erastaja peab

kogu

erastamisprotsessi

vältel

vastama

MRS

sätestatud

tingimustele

(Vabariigi

Valitsuse 27. 01.2005 määrus nr 16 ""Maareformi seaduse" §-s 234 sätestatud vaba metsamaa

erastamise kord, edaspidi vaba metsamaa erastamise kord, tlk 4). Nimetatud nõue aga lisandus

MRS § 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise korrale alles 16.02.2007 sisse viidud

muudatustega. Kaebuse esitaja leiab, et sellise nõude tagasiulatuv rakendamine ei ole

õiguspärane, kuna seaduseandja soov ei olnud äriregistris oleku aja määratlemine.

4. Oluliseks loeb J.A enda FIE-na tegutsemise lõpetamise motiivid erastamisprotsessi ajal.

Kuna kaebuse esitaja soovis jääda tervislikel põhjustel eelpensionile, ilmnes, et see on

võimalik ainult juhul, kui ta lõpetab oma tegevuse FIE-na.

5. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja Tallinna Halduskohtul tühistada Järva

Maavanema 10.10.2007 korraldus nr 868, kuna sellega rikutakse tema õigusi ning õiguspärast

ootust vaba metsamaa erastamisel.

6. Kaebuse esitaja on saatnud Halduskohtule 23.03.2008 kaebuse lisa, kus täpsustas, et Xxxxx

maaüksuse erastamine viidi läbi lähtuvalt MRS § 234, kuid kaebuse esitaja hinnangul oleks

pidanud see toimuma MRS § 233 tulenevalt.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja palub jätta J.A kaebuse rahuldamata ja Järva maavanema 10.10.2007 korralduse

nr 868 tühistamata.

8. MRS § 222 lg 1 kohaselt korraldab maa erastamist maavanem ning kohalik omavalitsus teeb

maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise

eeltoimingud. Sama sätestab vaba metsamaa erastamise korra § 2. MRS § 234 lg 2 kohaselt

võis esitada avalduse vaba metsamaa erastamiseks kohalikule omavalitsusele äriregistrisse

kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse

haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega MRS § 233 lg 2 tähenduses või

metsamajandusega. Metsamajandusega tegeleja MRS tähenduses on isik, kes maa

asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga

ning on teostanud selles metsas metsaseaduse tähenduses hooldustöid või asunud täitma

samas seaduses sätestatud metsa uuendamise kohustust. Vastavalt MRS § 233 lg 2 on

põllumajandusliku tootmisega tegeleja MRS tähenduses isik, kes saab tulu omatoodetud

põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks

vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust.

9. J.A esitas 04.04.2001 Paide Vallavalitsusele avalduse vaba metsamaa maatüki nr II – 1.4

erastamiseks. Sellele lisatud kandeotsusest nähtus, et J.A on kantud 28.04.1999 äriregistrisse

ärinimega J.A Kirja talu registrikoodiga 10554538 ja tegevusaladeks on põllumajandussaaduste

tootmine, töötlemine ja müük ning metsa majandamine, metsamaterjali töötlemine ja müük.

10. MRS § 234 lg 7 näeb ette, et vallavolikogu kinnitab metsamaa erastajate nimekirja hiljemalt

01.04.2004 ning isik loetakse vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt

nimekirja kinnitamisest alates. Paide Vallavolikogu 19.12.2002 otsusega nr 68 kinnitati J.A

nimetatud metsamaa tüki erastajaks. Paide Vallavalitsuse 02.05.2005 korraldusega nr 155

otsustati Xxxxx maaüksus J.A-le erastada.

3

11. Vastavalt vaba metsamaa erastamise korra § 6 lõikele 1 kontrollib erastamise korraldaja

pärast katastripidaja poolt § 5 lg 2 nimetatud dokumentide saamist veel kord vallavolikogu

poolt kinnitatud vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud isikute vastavust MRS § 233 lg 2

ja § 234 lg 2 sätestatud tingimustele ja MRS § 234 lg 7 ja lg 8 sätestatud vaba metsamaa

erastamist välistavate asjaolude puudumist ning teiste talle maa erastamiseks esitatud

dokumentide ja andmete õigsust. Alates 02.03.2007 kehtivas redaktsioonis on nimetatud lõike

lõppu lisatud ka lause: „erastaja peab vastama kogu erastamisprotsessi vältel MRS-is

sätestatud tingimustele“. Varem selline selgesõnaline nõue puudus, mis aga ei tähendanud, et

taotleja varasemalt pidanuks nõuetele vastama vaid avalduse esitamise ajal. Maavanemale on

antud pädevus erastaja nõuetele vastavuse kontrollimiseks enne maa erastamiseks lõpliku

otsuse tegemist just efektiivse kasutamise eesmärgil, s.t. erastada maa isikule, kes kasutab seda

eesmärgipäraselt.

12. Vastustaja peab siinkohal oluliseks Riigikohtu Halduskolleegiumi 12.10.2006 otsust

haldusasjas nr 3-3-1-46-06, kus MRS § 234 on tõlgendatud järgmiselt: seaduse sätete

tõlgendamisel tuleb lisaks sätte sõnastusele arvesse võtta ka seaduse eesmärki. MRS § 2

kohaselt on selle seaduse eesmärk kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber

peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks ja luua eeldused maa efektiivsemaks

kasutamiseks. Viimatinimetatud aspektist on lähtutud ka MRS § 234 vaba metsamaa erastaja

suhtes nõuete kindlaksmääramisel. Kolleegium leiab, et vaba metsamaa erastamise õiguse

säilitamiseks peab erastamisavalduse esitanud isik vastama seaduses sätestatud tingimustele

üldjuhul kogu erastamismenetluse kestel Erastamist korraldav maavanem ei saa vaba

metsamaad erastada isikule, kes ei vasta MRS § 234 lg 2 nõuetele.

13. Sama otsuse kohaselt ainuüksi kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest vaba metsamaa

erastajate nimekirja kinnitamise kohta ei tulene nimekirja kantud isikule veel õiguspärast

ootust vaba metsamaad erastada. Volikogu poolt erastajate nimekirja kinnitamine on

eeltoiming vaba metsamaa erastamise menetluses. Nimekirja kinnitamise otsus on

eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses, millega otsustatakse, et nimekirja kantud isik

vastab tingimustele, mis on MRS järgi vaba metsamaa erastamise õiguse olemasolu eelduseks.

Nimekirja kandmisest ei teki isikul veel subjektiivset õigust nõuda, et erastamist korraldav

maavanem sõlmiks isikuga vaba metsamaa erastamise ostu-müügilepingu. Samas võib

nimekirja kantud isikul tekkida õiguspärane ootus, et ta on loetud seaduse nõuetele vastavaks

ja ilma kaaluka põhjuseta seda küsimust uuesti ei otsustata. Maavanem peab vaba metsamaa

erastajate nimekirja kantud erastamise õigustatud subjekti seaduse nõuetele vastavuse

hindamisel formaalsete tunnuste kontrollimisel lähtuma ka regulatsiooni kehtestamise

sisulistest eesmärkidest. Maavanem peab esitama sisulised kaalutlused, miks ta leiab, et

erastamisavalduse esitanud isik ei vasta MRS nõuetele. Seega on vastustaja arvates vaja

hinnata, kas mittevastavus on oma laadilt üksnes näiline või formaalne või on puudus sisuline

võrreldes regulatsiooni eesmärgiga.

14. Järva maavanema 10.10.2007 korralduses nr 868 on toodud asjaolud, millest tulenevalt J.A

ei vasta seaduses vaba metsamaa erastamiseks õigustatud isikule kehtestatud nõuetele ning

mistõttu erastamise menetlus lõpetati. J.A on oma kaebuses selgelt öelnud, et ta on lõpetanud

FIE-na tegutsemise. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et FIE J.A Kirja talu on kustutatud

äriregistrist 18.02.2003. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu-ja tollikeskuse Järva maksu- ja

tollibüroo 04.10.2007 vastusest teabenõudele nähtub, et J.A ei ole aastatel 2002-2006

deklareerinud

tulu

metsa

majandamisest

ega

põllumajandussaaduste

tootmisest.

Kinnistusraamatu andmetel ei ole tema omandis metsamaad, millest tulenevalt ei ole ta

tegelenud metsamajandusega MRS mõttes.

4

Samuti ei nähtu sealt, et J.A omandis oleks tootmiseks vajalikku põllumajandusmaad ning

maaüksuse erastamise toimikus ei ole ka dokumente, mis tõendaksid tema poolt sellise maa

kasutamise õigsust. MRS § 234 lg 2 sätestab selgelt isiku, kellele võib vaba metsamaad

erastada: äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse

kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega MRS § 233 lg 2

tähenduses või metsamajandusega. Seega ei ole puudused mitte üksnes formaalsed, vaid J.A ei

vasta sisuliselt üheski osas sätestatud tingimustele.

15. Eeltoodust tulenevalt järeldab vastustaja, et esinesid olulised põhjused, miks oli vaja

Xxxxx maaüksuse erastamise küsimus uuesti ning eelnevast erinevalt otsustada. J.A

äriregistrisse kantud FIE-ks mitte olemine ei ole ajutise iseloomuga ning ei ole tõestatud, et ta

tegeleks põllumajandusliku tootmise või metsamajandamisega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et

kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

17. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et J.A on oma FIE-na tegutsemise lõpetanud; jäi

tervislikel

põhjustel

eelpensionile;

J.A

omandis

ei

ole

tootmiseks

vajalikku

põllumajandusmaad ja tal ei ole ka sellise maa kasutamise õigsust; ja et J.A ei ole aastatel

2002-2006 deklareerinud tulu metsa majandamisest ega põllumajandussaaduste tootmisest.

18. Käesolevas asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kas vaba metsamaa erastajate nimekirja

kantud isik peab erastamise õiguse säilimiseks olema kogu erastamismenetluse kestel

registreeritud äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjana ning kas äriregistrist kustutamine

erastamisprotsessi kestel tähendab automaatselt erastamise õiguse kaotamist. Poolte vahel on

vaidlus selle üle, kas vaba metsamaa erastamise korras sätestatud nõue erastaja vastamisele

kogu erastamisprotsessi ajal MRS-is sätestatud tingimustele on kohalduv alates 02.03.2007

kehtima hakanud redaktsioonist, kui vastav nõue sätestati või on õige selle nõude tagasiulatuv

kohaldamine.

19. MRS § 2 kohaselt on maareformi eesmärk kujundada riiklikul maaomandil rajanevad

suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike

õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua

eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Maareformi läbiviimise üks instrumente on

erastamine. Seejuures on erastamise üheks spetsiaalseks alaliigiks vaba metsamaa erastamine,

mille osas tulenevad erisätted MRS §-st 234 ja Vabariigi Valitsuse 27. 01.2005 määrusest nr 16

""Maareformi seaduse" §-s 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise kord".

20. MRS § 234 lg 2 kohaselt võib esitada kohalikule omavalitsusele avalduse vaba metsamaa

erastamiseks äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse

kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega MRS § 233 lg 2

tähenduses või metsamajandusega. Koostoimes MRS §-ga 2 on vaba metsamaa erastamise

eesmärgiks see, et erastatav maa läheks selle isiku omandisse, kes seda maad efektiivselt ja

sihipäraselt kasutab, mitte ei hoia maatükki enda käes näiteks lootuses, et selle hind tõuseb ja

ta saab kunagi maatüki võõrandamisest tulu. Seega on esimeseks tingimuseks, et vaba

metsamaad erastada sooviv isik on äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.

Lisaks sellele on kohustuslikuks tingimuseks, et isik tegeleb aktiivselt kas põllumajandusega

või metsamajandusega. Kuna § 234 lg 2 kasutab mõistet „põllumajanduslik tootmine“, ei

kuulu sinna alla näiteks põllumajandussaaduste kasvatamine enda pere tarbeks, vaid

põllumajandussaadusi peab ka müüma.

5

21. Toimikus olevast äriregistri elektroonilise teabesüsteemi väljatrükist (tlk 46) nähtuvalt on

J.A Kirja talu FIE-na kustutatud 18.02.2003. Seega ei vasta J.A käesoleval hetkel MRS § 234

lõike 2 esmasele kohustuslikule tingimusele. Ta ei ole äriregistrisse FIE-na kantud. Lisaks

sellele ei ole vaidlust ka selles, et J.A omandis ei ole tootmiseks vajalikku põllumajandusmaad

ja tal ei ole ka sellise maa kasutamise õigsust. Ka ei väida J.A, et ta tegeleks metsamajanduse

või põllumajandusliku tootmisega. Maksu- ja Tolliameti kinnituse kohaselt (tlk 47) ei ole J.A

aastatel 2002-2006 deklareerinud tulu metsa majandamisest ega põllumajandussaaduste

tootmisest. Seega ei vasta J.A MRS § 234 lõikes 2 sätestatud vaba metsamaa erastaja subjekti

tingimustele. Kuna kaebuse esitaja ei ole väitnud, et ta on erastamismenetluse ajal tegelenud

metsamajanduse või põllumajandusliku tootmisega ja ükski asjas kogutud tõend seda ei

kinnita, on kohtul kahtlusi, kas J.A üldse erastamisavalduse esitamise hetkel 04.04.2001 või

sellejärgselt § 234 lõikes 2 sätestatud vaba metsamaa erastaja subjekti tingimustele vastanud

on.

22. MRS § 222 lõikest 1 tulenevalt korraldab maa erastamist üldjuhul maavanem. Sama sätte

kohaselt teeb kohalik omavalitsus maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides

sätestatud erastamise eeltoimingud. Ka vaba metsamaa erastamise korra § 2 lõike 1 kohaselt

korraldab vaba metsamaa erastamist maavanem või tema volitatud isik või asutus ja lõike 2

kohaselt teostab erastamiseks vajalikud eeltoimingud kohalik omavalitsus. MRS § 234 lg 7

näeb ette, et vallavolikogu kinnitab metsamaa erastajate nimekirja hiljemalt 01.04.2004 ning

isik loetakse vaba metsamaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja

kinnitamisest alates. Vastavalt vaba metsamaa erastamise korra §-le 6 kontrollib erastamise

korraldaja pärast katastripidajalt vaba metsamaa erastamise korra § 5 lõikes 2 nimetatud

dokumentide saamist veelkord vallavolikogu poolt kinnitatud vaba metsamaa erastajate

nimekirja kantud isikute vastavust MRS § 233 lõikes 2 ja § 234 lõikes 2 sätestatud vaba

metsamaa erastamise õigust omava isiku tingimustele ja MRS § 234 lõigetes 7 ja 8 sätestatud

vaba metsamaa erastamist välistavate asjaolude puudumist ning teiste talle maa erastamiseks

esitatud dokumentide ja andmete õigsust.

23. Vaidlustatud korralduse andmise alustena on märgitud MRS § 222 (mis sätestab

maavanema pädevuse erastamist korraldada) ja MRS muutmise seaduse § 13. Korralduse

päises on viidatud ka alates 01.01.2003 kehtivuse kaotanud MRS §-le 223. MRS § 233 lõike 2

22.03.1999 kuni 31.12.2002 kehtinud redaktsiooni sätestas järgmist: „Vaba metsamaa

erastamiseks võib omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust

ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil

põllumajandusliku tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle

põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku

omavalitsuse haldusterritooriumil, samuti äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või

äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku

omavalitsuse haldusterritooriumil metsamajandusega. Metsamajandusega tegeleja käesoleva

seaduse tähenduses on isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab

metsamaad koos kasvava metsaga ning kes on teostanud selles metsas metsaseaduse §-des 16-

18 nimetatud hooldustöid või asunud täitma sama seaduse §-s 11 sätestatut. Kohalikul

omavalitsusel on õigus vaba metsamaa taotlejalt nõuda eelmises lauses nimetatud tegevust

tõendavaid dokumente.“ Hetkel sätestab sisuliselt sama MRS § 234. Asjaolu, et vaidlustatud

korralduses on viidatud kehtivuse kaotanud sättele, ei muuda korraldust veel iseenesest

õigusvastaseks, kui tegelik õiguslik alus - MRS § 234 – oli korralduse tegemise ajal olemas ja

kehtiv. MRS § 234 lisandus MRS-i 15.03.2003 jõustunud ja RT I 2003, 26, 155 avaldatud

MRS muudatuste seadusega. Seega ei esinenud vaba metsamaa erastamise subjektidele sisulisi

piiranguid vaid ajavahemikul 01.01.–14.03.2003.

6

Kohus leiab, et nimetaud ajavahemik on mittemärkimisväärne ja sellest tulenevalt, et kahe ja

poole kuu jooksul J.A erastamismenetluse kestel ei kehtinud MRS-s sätet, mis esitas

tingimused vaba metsamaa erastaja subjektile, ei saanud J.A-l tekkida õiguspärast ootust

sellele, et ta saab vaba metsamaa erastada ka, olemata äriregistrisse registreeritud FIE-na ja

tegelemata ei metsamajanduse ega põllumajandusliku tootmisega.

24. Kaebuse esitaja on viidanud, et 16.02.2007 jõustusid muudatused vaba metsamaa

erastamise korras, mille kohaselt erastaja peab vastama kogu erastamisprotsessi vältel MRS

sätestatud tingimustele. Kaebuse esitaja leiab, et sellise nõude tagasiulatuv rakendamine ei ole

õiguspärane, kuna seaduseandja soov ei olnud äriregistris oleku aja määratlemine. Kohus

leiab, et tegemist ei ole nõude tagasiulatuva rakendamisega. Ka enne 16.02.2007 kehtis vaba

metsamaa erastamisel sama põhimõte: ühestki õigusaktist ei tulene, et isik, kes

erastamisprotsessi kestel lakkas vastamast MRS § 234 lõike 2 nõuetele, oleks siiski säilitanud

õigus erastamisele. 16.02.2007 jõustunud muudatustega vaid täpsustati vaba metsamaa

erastamise korda, mitte ei muudetud vaba metsamaa erastamise tingimusi. Samasugused

järelduses saab teha vastustaja viidatud Riigikohtu 12.10.2006 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-

46-06, milles on seonduvalt vaba metsamaa erastamisega märgitud: Kolleegium leiab, et vaba

metsamaa erastamise õiguse säilimiseks peab erastamisavalduse esitanud isik vastama seaduses

sätestatud tingimustele üldjuhul kogu erastamismenetluse kestel. Sellest tulenevalt vastab

seadusele ka vaba metsamaa erastamise korra § 6 lõikes 1 ettenähtud erastamist korraldava

maavanema õigus ja kohustus veelkord kontrollida erastamisavalduse esitanud ja vaba

metsamaa erastajate nimekirja kantud isiku jätkuvat vastavust MRS-s vaba metsamaa

erastajatele esitatavatele nõuetele.

25. Kaebuse esitaja hinnangul omab asjas tähtsust, et ta pidi enda FIE-na äriregistrist

kustutama seoses asjaoluga, et ta soovis jääda tervislikel põhjustel eelpensionile. Kohtu

hinnangul aga viitab ka see väide asjaolule, et kaebuse esitaja ei tegele ei metsamajanduse ega

põllumajandusliku tootmisega. Nagu eespool märgitud, on vaba metsamaa erastamise

eesmärk viia erastatav maa erastaja aktiivsesse kasutusse. Kui kaebuse esitaja on pensionär ja

ei tegele eelnimetatud tegevustega, siis vaba metsamaa erastamine talle MRS eesmärki ei

täidaks.

26. Paide Vallavalitsuse 02.05.2005 korraldusega nr 155 nõustus vallavalitsus Xxxxx

maaüksuse erastamisega J.A-le. Korralduse vastuvõtmise kuupäevaks oli J.A iseenesest

äriregistrist FIE-na juba kustutatud. Nagu eelnevalt märgitud, korraldab erastamist

maavanem ja kohalik omavalitsus teeb ära erastamise lõpuleviimiseks vajalikud eeltööd. Seega

on maavanemal kohustus kontrollida enne erastamise osas otsuse vastuvõtmist kohaliku

omavalitsuse poolt teostatud erastamistoimingute ja vastu võetud haldusaktide õiguspärasust.

Erastamist korraldav maavanem ei saa vaba metsamaad erastada isikule, kes ei vasta MRS

§ 234 lg 2 nõuetele isegi juhul, kui kohalik omavalitsus on varem ekslikult andnud erastamise

subjektile signaali, et talle erastatakse taotletav maa. Iseenesest puudus Paide Vallavalitsusel

alus 02.05.2005 korralduse nr 155 vastuvõtmiseks, kuna sellel hetkel oli J.A äriregistrist FIE-

na kustutatud ja ta ei tegelenud metsamajanduse ega põllumajandusliku tootmisega. Kaebuse

esitaja arusaam, et vallavalitsuse korralduse nr 155 vastuvõtmisest on temale vaba metsamaa

erastamine on juba lõplikult otsustatud, on väär ega tugine õigusnormidele.

7

27. Antud haldusasja arutelul ei oma tähtsust ka kaebuse esitaja väited, et Xxxxx maaüksuse

erastamine oleks pidanud läbi viidama lähtuvalt MRS § 233-st, mitte MRS § 234 järgi, nagu

erastamisprotsessis on toimitud. Kuna kaebuse esitaja poolt viidatud säte kirjeldab toiminguid

vaba põllumaa kasutusvaldusesse andmisel, ei ole see säte asjassepuutuv erastamistoimingute

vaatlemisel. J.A on esitanud Paide Vallavalitsusele avalduse vaba metsamaa erastamiseks

vastavalt MRS § 232 (tlk 32) ega ole varasemalt kunagi väitnud, et soovis saada hoopis vaba

põllumajandusmaad oma kasutusvaldusse.

28. Eeltoodust tulenevalt on Järva Maavanema 10.10.2007 korraldus nr 868, millega

maavanem lõpetas erastamise menetluse Paide vallas Mäo külas asuvale Xxxxx maaüksusele,

õiguspärane, ja selle tühistamiseks puudub alus.

29. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei

ole enda kantud menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulude nimekirja

kohtule esitanud, jäävad menetlusosaliste kulud poolte endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik