Legislator Case Law & Legislation
2-07-49708/3 AI generated

2-07-49708/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-07-49708/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-07-49708 Tsiviilasi AS If Eesti Kindlustus hagi X vastu 39 095 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja AS If Eesti Kindlustus, rk 10100168, asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn; - hageja esindaja Kuuno Tombak, AS If Eesti Kindlustus Tartu büroo, Raatuse 20, 51009 Tartu; - kostja X , Menetlus kirjalik

Legislator headnote

AI generated

2-07-49708/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: aprill 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-07-49708 Tsiviilasi AS If Eesti Kindlustus hagi X vastu 39 095 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja AS If Eesti Kindlustus, rk 10100168, asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn; - hageja esindaja Kuuno Tombak, AS If Eesti Kindlustus Tartu büroo, Raatuse 20, 51009 Tartu; - kostja X , Menetlus kirjalik

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-07-49708 Tsiviilasi AS If Eesti Kindlustus hagi X vastu 39 095 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja AS If Eesti Kindlustus, rk 10100168, asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn; - hageja esindaja Kuuno Tombak, AS If Eesti Kindlustus Tartu büroo, Raatuse 20, 51009 Tartu; - kostja X , Menetlus kirjalik

RESOLUTSIOON Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus

o t s u s t a s: 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista X ilt AS-i If Eesti Kindlustus kasuks 39 095 (kolmkümmend üheksa tuhat üheksakümmend viis) krooni. 3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 4. AS-i If Eesti Kindlustus menetluskulud jätta X i kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja nõue ja põhjendused 07.06.2005 kella 05.45 paiku toimus liiklusõnnetus Tallinn-Tartu maantee 98. km-l Järva mk Koigi vallas Prandi bussipeatuse juures, kus alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta kostja keeras

2 oma sõiduautoga Opel Omega rm 859ADF tagasipööret alustades ette temast möödasõidul olnud sõiduautole BMW 318i r/m 388ASI. Viimane kuulus Kaspar Ojakäärule ja seda juhtis omanik. Liiklusõnnetuse läbi said kehavigastusi sõiduautos BMW viibinud Egle Leisner, kostja autos olnud Janika Pakk ja kostja ise. Lääne Politseiprefektuuri 21.07.2005 karistati kostjat liiklusseaduse § 7417 ja § 7419 alusel joobnuna liiklusõnnetuse põhjustamise eest rahatrahviga summas kokku 16 200 krooni. Kostja sõiduauto Opel Omega suhtes oli hageja poolt 04.06.2005 väljastatud liikluskindlustuse poliis nr E453687150T kehtivusega 04.06.2005-03.09.2005. Seetõttu lasus hagejal liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 7 lg 1 alusel kohustus hüvitada kannatanutele tekitatud liikluskahju. Kaspar Ojakääru sõiduauto BMW remontimine osutus majanduslikult ebaotstarbekaks. Seetõttu hüvitas hageja LKS § 34 kohaselt talle sõiduki avarii-eelse väärtuse summas 47 000 krooni ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise kulud summas 1351 krooni. Auto jäänuki realiseeris hageja 12 000 krooni eest, milliselt summalt tasus riigile käibemaksu 1831 krooni. Sõidukikahju suuruseks oli seega kokku 38 182 krooni (47 000 + 1351 – 12 000 + 1831). Seoses AS Järvamaa Haigla nõudega hüvitas hageja neile Egle Leisnerile osutatud raviteenuste eest 445 krooni. Eesti Haigekassa Harju osakonnale maksis hageja ravikindlustuse seaduse alusel tagasi 828 krooni Egle Leisneri ajutise töövõimetuse hüvitise eest. Isikukahju suuruseks oli seega kokku 1273 krooni (445 + 828). Lähtudes liikluskindlustuse seadusest arvestas hageja käsitluskulusid summas 2640 krooni (2 x 1320 krooni; sõidukikahju + isikukahju). Kokku oli hagejale liiklusõnnetusega tekitatud kahju suuruseks seega 42 095 krooni (38 182 + 1273 + 2640). Vastuseks hageja kirjadele ettepanekutega kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks tegi kostja 24.04.2006 avalduse, milles soovis hüvitada hagejale tekitatud kahju järelmaksetega 1000 krooni kalendrikuus. 12.05.2006 sõlmis kostja hagejaga ka vastava lepingu. Hagiavalduse esitamise hetkeks on kostja hagejale tasunud vaid 3000 krooni. 27.11.2007 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja tasumata summa 39 095 krooni.

Kohtu seisukoht Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid – hagiavalduse koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega - 12.02.2008 - oma elukohas isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud Lääne Politseiprefektuuri 28.06.2005 kirja, Lääne Politseiprefektuuri 21.07.2005 otsuse, liikluskindlustuse poliisi nr E453687150T väljatrüki, Kaspar Ojakääru kahjuteate, sõiduki reg tunnistuse EB 137259, sõiduki ülevaatuse akti, sõiduki maksumuse hinnangu, Kaspar Ojakääru kahjunõude, OÜ Mulgi Auto arve, hageja maksekorralduste nr 82427, 82965 ja 82426, hageja arve nr 241739, AS Järvamaa Haigla raviteenuste arve, hageja maksekorralduse nr 84808, Eesti Haigekassa nõudeavalduse, hageja maksekorralduse nr 85667, kostja 24.04.2006 avalduse, regressinõude vabatahtliku tasumise lepingu, ülevaate kostjalt laekunud summadest, ja hageja käskkirjaga käsitluskulude kohta. Liikluskindlustuse seaduse

3 (LKS) § 48 lg 2 p 2 kohaselt kindlustusandjal või Garantiifondil on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres ja p 4 järgi kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et vastavas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 39 095 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik