2-08-3932/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-3932 Tsiviilasi OÜ S hagi OÜ Mvastu 182 260.91 krooni saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja: OÜ S (registrikood xxx, asukoht: xxx) hageja esindaja (AS SEB Ühispank, asukoht xxx) kostja: OÜ M(registrikood xxx, asukoht: xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OÜ-lt MOÜ S kasuks põhivõlgnevus 137 246,68 (ükssada kolmkümmend seitse tuhat kakssada nelikümmend kuus krooni ja 68 senti) krooni ja viivis 45 014,23 (nelikümmend viis tuhat neliteist krooni ja 23 senti) krooni.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta OÜ M kanda. OÜ-l S on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kostja võib alates otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada Harju Maakohtule otsuse peale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu või 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega või 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 kohaselt, kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus.

Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Asjaolud ja menetluse käik

OÜ S esitas kohtule 04.02.2008.a. hagi OÜ M vastu poolte vahel 12.03.2001.a. sõlmitud mitteeluruumi rendilepingust tuleneva üüri maksmata jätmisest tekkinud põhivõlgnevuse 137 246.68 krooni ja viivise 47 703.93 krooni, kokku 181 950.61 krooni. 22.02.2008.a. esitas hageja kohtule täiendatud hagiavalduse ja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 137 246.68 krooni ja viivised

45 014.23 krooni, kokku 182 260.91 krooni (hagis ekslikult märgitud 181 950.61 krooni). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kohus saatis kostajale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama

15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale 13.03.2008.a., mille kohta on toimikus kostja töötaja A. M ’i allkiri. Kostja ei ole esitanud tema vastu esitatud hagile kirjalikke vastuväiteid. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele, hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus juhindub esitatud hagi läbi vaatamisel võlaõigusseaduse (VÕS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetest. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja hagiavaldus ning kirjaliku vastuse nõue kohustusega kohtule vastata 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest on kätte toimetatud kostja töötaja A. Murulaid’ile 13.03.2008.a. Kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 291 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestav, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus

137 246.68 krooni ja viivis 45 014.23 krooni, kokku 182 260.91 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Mai Grauberg Kohtunik