2-07-19182/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada xxx ja xxx (edaspidi hagejad) ning xxx (edaspidi kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Pooled on kokku leppinud üürisuhte jätkamises alljärgnevatel tingimustel:
Legislator headnote
AI generated2-07-19182/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Pooled lepivad kokku, et üürileping ei kuulu pikendamisele vastavalt võlaõigusseaduse § 310 lg 1 esimesele lausele, kui kostja jätkab eluruumi kasutamist pärast punktis 1.1.1. nimetatud tähtaja möödumist.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2008.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-19182 Tsiviilasi xxx ja xxx hagi xxx vastu üürilepingu lõppemise tuvastamise ning eluruumi vabastamise nõudes Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I xxx (isikukood xxx, elukoht xxx, elektronpost xxx) Hageja II xxx (isikukood xxx, elukoht xxx, elektronpost xx) Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 09.04.2008 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja xxx Hageja xxx lepinguline esindaja xxx Kostja xxx Tõlk Nadežda Paukson RESOLUTSIOON
1. Kinnitada xxx ja xxx (edaspidi hagejad) ning xxx (edaspidi kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1 Pooled on kokku leppinud üürisuhte jätkamises alljärgnevatel tingimustel:
1.1.1. Kostja kohustub vabastama vaidlusaluse eluruumi hiljemalt 02.06.2008.a.
1.1.2. Kostja igakuiselt üüri ei tasu.
1.1.3. Kostja kohustub kandma eluruumi kasutamisega seotud kommunaalkulud tarnijate või ühistu poolt esitatavate arvete alusel.
1.1.4. Kostja annab otsese valduse eluruumile hagejatele üle hiljemalt punktis
1.1.1. nimetatud tähtajal. Otsese valduse üleandmisel annab kostja üle ka kõik eluruumile juurdepääsu võimaldavad võtmed, selle päraldiseks olevad dokumendid ning muud eluruumi juurde kuuluvad kostja valduses olevad esemed.
1.1.5. Kostja tagastab eluruumi seisundis, milles see oli tema poolt eluruumi valduse saamisel, välja arvatud eluruumi tavapärasest ja sihtotstarbelisest kasutamisest tingitud kulumine.
1.1.6. Pooled lepivad kokku, et üürileping ei kuulu pikendamisele vastavalt võlaõigusseaduse § 310 lg 1 esimesele lausele, kui kostja jätkab eluruumi kasutamist pärast punktis 1.1.1. nimetatud tähtaja möödumist.
1.1.7. Pooled lepivad kokku, et kostja kohustub hagejatele tasuma leppetrahvi
200 (kakssada) Eesti krooni iga eluruumi üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest.
1.1.8. Punktis 1.1.3 nimetatud kommunaalkulude tasumisega viivitamise korral kohustub kostja tasuma hagejatele 0,1% võlgnetavalt summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
1.1.9. Pooled kinnitavad, et Harju Maakohtu määruse jõustumisest tsiviilasja menetluse lõpetamise ja poolte kokkuleppe kinnitamise kohta, ei oma pooled teineteise suhtes mingisuguseid käesolevas kokkuleppes nimetamata nõudeid ega pretensioone, mis võiksid tuleneda antud tsiviilasjas esitatud kulutuste hüvitamise ning viivisnõuetest või muudest tsiviilasja raames esitatud tõenditest.
1.1.10. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-19182.
3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada xxx (isikukood xxx) arveldusarvele nr 221016529024 Hansapangas riigilõiv 275 krooni. Edasikaebamise kord Määruse osa peale, millega menetlus lõpetati, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 17.05.2007 esitasid xxx ja xxx kohtule hagi xxx vastu üürilepingu lõppemise tuvastamiseks ning eluruumi vabastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt omandasid hagejad 30.12.2002 330/2980 suuruse mõttelise osa Tallinnas xxx asuvast kinnistust, millele vastab vastavalt kaasomanike vahelisele kokkuleppele korter nr 7. Korterit kasutab kostja. Kuna korteri endise omaniku ja kostja vahel oli üürisuhe alates dets. 1993, siis alates 01.01.2004 muutus üürileping kostjaga tähtajatuks tulenevalt ES § 31 lg 2, 32 lg 2, VÕSRS § 12 lg 1, VÕS § 310 lg 2. Hagejad on üürilepingu üles öelnud vastavalt VÕS § 312 lg 1, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud.
09.04.2008 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Hageja xxx palub tagastada pool tasutud riigilõivust.
Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises. Samuti on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. xxx on tasunud 15.05.2007 maksekorralduse nr 3378 kohaselt riigilõivu summas 200 krooni, selgitusega „xxx ja xxx hagi xxx vastu“. Samuti on xxx tasunud 28.05.2007 maksekorralduste nr 3380 ja 3381 kohaselt täiendavalt riigilõivu 350 krooni, selgitusega „Tsiviilasi nr 2-07-19182, riigilõivu lisa“. Seega kuulub xxx tagastamisele riigilõiv 275 krooni.
Meeli Kaur kohtunik