3-08-499/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2008, Tartu Haldusasja number 3-08-499 Haldusasi M.R. kaebus Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24. märtsi 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.R. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 24. märtsi 2008 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

13.03.2008 saabus Tartu Halduskohtusse Maarika R. kaebus Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna vastu. Kaebuse materjalide kohaselt on Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonnas registreeritud kaks teadet M.R. suhtes väärteomenetluse alustamiseks ja neid on menetletud järgmiselt: 1) 14.03.2005 registreeriti teade nr 887 ning alustati väärteomenetlust alkoholiseaduse § 54 tunnustel selle kohta, et M.R. ladustab ja müüb 2005. a Põlva maakonnas Värska vallas Matsuri külas oma elukohas käitlemiseks mittelubatud alkoholi.

Menetluse käigus on üle kuulatud tunnistaja Anneli Jänesmägi, kellele on 14.03.2005 väljastatud teade nr 887 väärteomenetluse nr 265005000349 alustamise kohta. 24.03.2005 teostati läbiotsimine Põlva maakonnas Värska vallas Matsuri külas M.R. majapidamises, kust ei leitud käitlemiseks mittelubatud alkoholi ja tubakatooteid ning väärteomenetlus väärteoasjas nr 2650.05.000349 lõpetati 31.03.2005 väärteomenetluse lõpetamise määrusega. Asja menetleja ja määruse koostaja on Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna Räpina konstaablijaoskonna vanemkonstaabel Hillar Heil. 2) 07.03.2006 registreeriti teade nr 776 ning alustati väärteomenetlust tubakaseaduse § 39 lg 1 tunnustel selle kohta, et M.R. ladustab 2006. a Põlva maakonnas Värska vallas Matsuri külas oma elukohas edasitoimetamise eesmärgil käitlemiseks mittelubatud sigarette. 07.03.2006 alustati väärteomenetlus nr 2650.06.000329 ja kuulati üle tunnistajana A.

Jänesmägi. 31.05.2007 teostati läbiotsimine Põlva maakonnas Värska vallas Matsuri külas M.R. majapidamises, kust ei leitud käitlemiseks mittelubatud alkoholi ja tubakatooteid ning väärteomenetlus väärteoasjas nr 2650.06.000329 lõpetati 04.06.2007 väärteomenetluse lõpetamise määrusega. Asja menetleja ja määruse koostaja on Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna Räpina konstaablijaoskonna vanemkonstaabel H. Heil. Kaebaja soovib kaevata Lõuna Politseiprefektuuri poolt väärteomenetluste algatamise peale, millest ta ei olnud väidetavalt teadlik kuni läbiotsimiseni ning vahetult pärast seda lõpetati ka väärteomenetlus.

Kaebaja palub halduskohtul tunnistada vanemkonstaabel H. Heili toiming – väärteomenetluse alustamine anonüümsetele tunnistajatele viidates – õigusvastaseks. Kaebuse juriidiline alus on PS § 33, mille alusel on kodu puutumatu. Kaebaja soovib saavutada, et tema suhtes ei toimuks uut väärteomenetluse algatamist viidates anonüümsetele tunnistajatele.

Tartu Halduskohus tagastas 24.03.2008 määrusega M.R. kaebuse koos lisatud materjalidega pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel. Määruse kohaselt on tegemist kaebusega väärteo menetlemise käigus sooritatud toimingu peale ja kaevatakse väärteo kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Väärteo kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Väärteo menetlemise, sh kohtuvälise menetleja tegevuse, peale kaebuse esitamise ja selle menetlemise korda reguleerib väärteomenetluse seadustik. VTMS § 76 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. VTMS § 77 lg 1 kohaselt lahendab kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse kohtuvälise menetleja juht või selleks volitatud ametiisik. VTMS § 78 lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu kaebust lahendades tehtud määrusega, pöördub ta oma õiguste kaitseks kaebusega maakohtu poole. Kohus osutas, et halduskohtul puudub võimalus keelata politseil edaspidiseks M.R. elukohas läbiotsimiste korraldamine vastavate teadete (signaalide) saamisel.

MÄÄRUSKAEBAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

M.R. taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole tegemist vaidlusega, mis oleks väärteomenetlus. Väärteo menetlus on ammu lõppenud ja on tuvastatud, et M.R. ei ole väärtegu toime pannud. Järelikult ei ole tal põhjust vaielda väärteomenetluse seadustiku alusel. Nõude aluseks on põhiseadus (PS § 33, mille alusel on kodu puutumatu) ja selle sätete alusel saab vaidlust lahendada ainult halduskohus. M.R. ei ole kunagi arvanud, et halduskohus korraldaks läbiotsimisi, kui nendeks vajadus ilmneb. Küsimus on selles, mida lugeda väärteo algatamiseks ja läbiotsimise läbiviimiseks piisavaks põhjuseks. M.R. soovib, et kohus tuvastaks, kas politseil on õigus alati mingi signaali (näiteks vaenuliku naabri anonüümse kaebuse) peale inimese kodu läbi otsida. Maakohas ei jää see külarahvale saladuseks ning inimese prestiiž saab oluliselt kahjustatud isegi juhul, kui väärteo toimepanemist ei tuvastata. Seega soovib kaebaja, et kohus lahendaks küsimuse, millise kaebuse peale on politseil õigus inimese kodu läbi otsida ja kuidas kohus suhtub sellesse, kui läbiotsimine viiakse anonüümse kaebuse alusel läbi, väärteo toimepanemist ei tuvastata, tuleb uus anonüümne kaebus ja jälle teostatakse läbiotsimine. Kaebaja leiab, et see on tema õiguste rikkumine ja keegi peaks sellise tegevuse eest vastutama. Kaebajal on tuginedes HKMS § 6 lg 3 p 1 õigus pöörduda halduskohtusse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 24. märtsi 2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. Halduskohtule esitatud kaebuses palus kaebuse esitaja tunnistada vanemkonstaabel H. Heili toiming – väärteomenetluse alustamine anonüümsetele tunnistajatele viidates

– õigusvastaseks. Halduskohus on õigesti leidnud, et tegemist on kaebusega väärteo menetlemise käigus sooritatud toimingu peale ja kaebus on esitatud väärteo kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Sellise kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse. VTMS § 76 lg 1 alusel on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhule kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. VTMS § 77 lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses. VTMS § 78 lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maavõi linnakohtusse. HKMS § 11 lg 4 alusel halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuna halduskohus leidis, et kaebuse esitaja kaebus kuulub lahendamisele VTMS sätete alusel, siis oli ta õigustatud selle tagastama.

Maili Lokk

Viivi Tomson Agu Timmi