2-08-912/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht 09. aprillil 2008.a, Narva Tsiviilasja number 2-08-912 Tsiviilasi, hageja nõue A.Š hagi A.Š vastu abielu lahutuse ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A.Š /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x, xxx/ Hageja volitatud esindaja: S.Š /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x, xxx/ Kostja: A.Š /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx/ Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON 1. Keelduda Mihhail Tuštšenko poolt hageja nimel esitatud A.Š hagi A.Š vastu abielu lahutuse ja ühisvara jagamise nõudes menetlusse võtmisest. 2. Tagastada esitatud hagi koos lisadega hagi esitajale Mihhail Tuštšenkole. 3. Saata asja menetlusse võtmisest keeldumise määruse hagi esitajale Mihhail Tuštšenkole ja hageja volitatud esindajale S.Š-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud

11.01.2008.a esitas Mihhail Tuštšenko Viru Maakohtule (Narva kohtumaja) A.Š hagi A.Š vastu abielu lahutuse ja ühisvara jagamise nõudes.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kohus leiab, et Mihhail Tuštšenkol ei ole õigust esitada hagi A.Š nimel ja seda järgmistel põhjustel.

Hageja A.Š poolt on antud S.Š-le tähtajatu, 17.06.2002.a notariaalselt tõestatud ja edasivolituse õiguseta üldvolikiri, hageja kõigi asjade ajamiseks sealhulgas kohtutes.

Vastavalt TsMS § 226 lg 1 kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda.

Vastavalt TsMS § 217 lg 1 menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti.

Vastavalt TsMS § 217 lg 4 esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.

Tsiviilasi nr 2-08-912

2(2) TsÜS § 117 lg 1 esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).

TsÜS § 119 lg 1 esindajal on edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest.

Hageja poolt on S.Š-le antud volitus edasivolituse õiguseta, seega pole S.Š-l lähtuvalt volitusest edasivolituse õigust ja Mihhail Tuštšenkole S.Š poolt antud volitusega on edasivolitaja ületanud talle volitusega antud õiguse piire, kuna volitusest ei tulene S.Š-le edasivolitamise õigust.

Vastavalt TsMS § 221 lg 3 perekonnaasjas antud volitus peab olema antud sõnaselgelt selle perekonnaasja ajamiseks.

Hageja poolt on S.Š-le antud üldvolikiri mis ei ole antud sõnaselgelt abielu lahutuse ja ühisvara jagamise (perekonnaasja) ajamiseks.

Eelpooltoodust tulenevalt puudub hageja nimel ja hageja volitatud esindaja edasivolituse alusel hagi esitanud isikul Mihhail Tuštšenkol esindusõigus.

Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 12 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Kohus selgitab 1. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtule on esitatud edasivolituse koopia, mis ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, kuna vastavalt TsMS § 338 lg 1 p 8 menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse menetlusosalise või tema esindaja allkiri, faksi teel edastatava dokumendi puhul allkirja koopia, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus. Seega on kohtule esitatavas menetlusdokumendis nõutav dokumendi allkirjastamine, mis täidab identsuse funktsiooni (allkiri identifitseerib avaldaja) ja ehtsuse funktsiooni (avaldus pärineb allakirjutanult). 2. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud ning sama paragrahvi lg 5 järgi riigilõivu ja kohtukulude tagastamise nõue riigi vastu lõpeb kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja juhindudes TsMS §-dest 150 lg 1 p 2, lg 3, 371 lg 1 p 12, 372 lg 6 ja 463-466, 660, 661.

Tamara Šabarova Kohtunik