2-07-45624/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-07-45624 Otsuse kuupäev 09.aprill 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi NR(isikukood XXX XXX) hagi IC(isikukood XXX, XXX) vastu elatusraha nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev 13.märts 2008 Istungil osalenud isikud hageja NR, hageja esindaja adv. Heidi Rajamäe, kostja ICj a kostja esindaja Sergei Suhhorukov

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista IC ema NR kasuks elatis igakuiselt 500 (viissada) krooni alates 30.oktoobrist 2007.

Menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused Hagejal on püsiv töövõimetus 80 %. Tema sissetulekuks on töövõimetuspension summas 2 405 krooni. Hageja ei ole võimeline töötama ja suuremat sissetulekut saama püsitöökohal ning ei ole leidnud töökohta ka osalise tööajaga. Äraelamiseks on hageja teinud juhutöid, millega on saanud sissetulekut suurendada ca 500 krooni võrra kuus. Hageja elas püsivalt kostja elukohas 2005.a. märtsikuust kuni 20.09.2007. Koos elamine tütre ja tema perekonnaga osutus võimatuks, kuna kostja seda ei soovinud. Hagejal puudub käesoleval ajal elukoht ning ta peab seda üürima. Hagejal tuleb tasuda üüri 3 000 krooni kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed ca 600 krooni.

2 Toidule kulub hagejal 800 krooni, transpordile 100 krooni, hügieenitarvetele ja juuksurile 100 krooni ning riietele ja jalanõudele 350 krooni. Kokku moodustavad hageja kulud kuus 4 950 krooni. Hagejal ei ole peale kostja rohkem lapsi. Arvestades hageja sissetulekut soovib ta kostjalt välja mõista elatise summas 2 045 krooni kuus.

Kostja arvamus Kostja ei nõustu hagiga. Alates 04.10.2007 on kostja ajutiselt töötu, aga töötuabiraha vaevalt katab tema enda kulud. Peale selle väidab kostja, et hageja hoidus kõrvale oma PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustustest, mis põhjusel palub kostja jätta elatis välja mõistmata.

Kostja sünnist XXX alates kuni XXX elasid kõik pereliikmed: IC, tema ema NR ning vanaema MV, koos aadressil XXX. Suhted peres olid pingelised sellepärast, et kostja ema tuli tihtipeale koju ebakainena ning siis korraldas skandaale. Hageja sellises seisundis absoluutselt ei kontrollinud ennast ning ta ei suutnud ei füüsiliselt ega ka faktiliselt kasvatada ja hoolitseda oma lapse eest, kuna vajas ise pidevat hooldust ja abi. Kui kostja oli laps, siis tegeles tema kasvatamisega vanaema. Kasvatamisel aitas ka tädi V T .

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, kuulanud ära tunnistajate VG ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. PKS § 64 lg 1 kohaselt on täisealiseks saanud laps kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. PKS § 64 lg 2 sätestab, et kui täisealiseks saanud laps ei täida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustust, mõistab kohus vanema nõudel temalt välja vanemale elatise igakuise elatusrahana, lähtudes täisealiseks saanud lapse ja vanema varalisest seisundit ja vanema vajadusest.

Hageja kulutused on ära näidatud hagiavalduses. Eluaseme kuludeks on üür 3 000 krooni kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud vastavalt üürilepingule. Ülejäänud hageja kulud (toit, riietus, jalatsid, transport, hügieenitarbed) summas 1 350 krooni saab lugeda minimaalseteks kuludeks, mille tõendamist ei pea kohus vajalikuks. Hageja on töövõimetu, selle kohta on esitatud arstliku ekspertiisi otsus nr 284767 20.07.2006. Hageja sissetulekuks on töövõimetuspension 2 405 krooni. Asja arutamisel on selgunud, et hageja on varasemalt teinud kergemaid töid turul, mille eest temale maksti 500 krooni kuus. Hetkel töötab ta kojamehena. Nimetatud töö eest sai hageja 2007 detsembris 1 360 krooni ning alates veebruarist 2008 saab 2 000 krooni kuus. Seega saab hageja sissetulekuks lugeda hetkel 4 405 krooni.

Kohus leiab, et hageja elatise nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja on sunnitud üürima eluruumi, millega kaasnev kulu on suhteliselt suur võrreldes ülejäänud vajalike kuludega. Arvestades asjaoluga, et hageja tervislik seisund ei võimalda temal töötada pidevalt täistööajaga ning hetke varanduslik seis ei katta tema minimaalseid vajadusi, peab kohus põhjendatuks elatusraha väljamõistmise hageja tütrelt IC.

PKS § 64 lg 4 kohaselt võib kohus jätta elatise käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikult välja mõistmata, kui vanem hoidis vanema kohustuste täitmisest kõrvale. Kostja vastuväited, et hageja hoidis kõrvale vanema kohustuste täitmisest, ei ole kohtu arvates tõendamist leidnud. Oma vastuväidete tõendamiseks kostja tõendeid ei ole esitanud.

3 Asjaolu, et kostja vanaema veetis enamus aega lapsega kodus, ei tähenda seda, et ema lapse kasvatamisest oleks kõrvale hoidunud. Tunnistaja VG ütlusest saab järeldada, et hageja tegeles lapsega, tegi tööd selleks, et võimaldada lapsel koos vanaemaga sõita lõunasse puhkama. Hageja alkoholisõltuvus 2004 aastal ei puutu antud juhul asjasse.

Eelnevast lähtudes leiab kohus, et elatis hageja kasuks kuulub kostjalt välja mõistmisele. Kuid arvestades ka kostja kulutusi ning seda, et tema sissetulek on ajutiselt 6 000 krooni kuus, peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis summas 500 krooni kuus. Tuginedes PKS § 70 lg 1, kuulub elatis välja mõistmisele alates hagi kohtusse esitamise ajast, so 30.oktoobrist 2007.

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda.

Koidula Laurisaar kohtunik