3-07-2427/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1 3-07-2427

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-2427

Haldusasi A.V.’e kaebus Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekti 29.10.2007 käskkirja nr 1727p tühistamiseks, kaebuse esitaja teenistusse ennistamiseks ja talle teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 03. märts 2008. a Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.V. Vastustaja Põhja Politseiprefektuur (esindaja Aare Hõbe) RESOLUTSIOON Jätta A.V.’e kaebus täielikult rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda (HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 07.04.2008, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Põhja Politseiprefektuuri (edaspidi – Põhja PP) politseiprefekt Raivo Küüt`i 10.10.2007 käskkirjaga nr 1655p määrati Põhja PP Ida politseiosakonna (edaspidi – Ida PO) korrakaitsetalituse konstaabel A.V.`ele distsiplinaarkaristuseks ametipalga vähendamine 30% kuni kolmeks kuuks. A.V.’e kaebuse nimetatud käskkirja tühistamiseks haldusasjas 3-07- 2426 Tallinna Halduskohus tagastas selle esitajale läbivaatamatult HKMS § 11 lg 3 alusel 20. detsemberi 2007 määrusega. Kohtumäärust ei vaidlustatud ja see on jõustunud. 2. Põhja PP politseiprefekti 29.10.2007. a käskkirjaga nr 1727 p määrati Põhja PP Ida politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A.V.`ele teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise eest distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine alates

2 30.10.2007. a /tl 4/. Käskkirja andmise aluseks oli Põhja PP politseiprefekti 15.10.2007 käskkirjaga nr 1226t algatatud distsiplinaarjuurdluse nr 07-138 kokkuvõte /tl 33-40/. 3. A Viisitamm esitas 28.11.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja PP politseiprefekti 29.10.2007. a käskkirja nr 1727 p tühistamiseks, kaebuse esitaja teenistusse ennistamiseks ja talle teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks /tl 1-3, 9- 11/. 4. 20. detsembri 2007. a määrusega kohus võttis kaebuse menetlusse /tl 5-6/. 15.01.2008 esitas Põhja PP kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 27-30/.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja A.V. ei ole nõus talle määratud distsiplinaarkaristusega, mis kaevatud käskkirja järgi määrati selle eest, et ta lahkus 06.10.2007 teenistuspostilt 78 minutit varem ilma, et oleks lahkumiseks luba küsinud ja/või seda saanud. Kaebaja asus politseiteenistusse 29.12.1993. a, õppis ajavahemikul 13.01.1997-23.01.1998 Paikuse Politseikoolis noorempolitseiniku erialal. Seega on ta töötanud politseis ca 15 aastat ning teab oma töökohustusi, Patrullteenistuse määrustiku nõudeid, töösisekorra eeskirju, ka seda, et varem teenistuspostilt lahkuda ei ole lubatud. 6. oktoobril algas tööpäev kl 08.30, kaebaja suunati Tallinna Lennujaama patrullteenistusse, kaasas oli tal patrullteenistuseks ettenähtud varustus (teenistusrelv, raadiojaam jne). Kaebaja suunati sinna üksinda, seoses kaadrinappusega. Teenistuspostil on ettenähtud 2 töötajat, mis on kindlasti vajalik teatud olukordades. Lennujaamas peab valvet turvafirma ja parkimiskorraldajad. Teatud kindlates kohtades asuvad turvakaamerad. Kaebajale ei ole antud korraldust teostada ringkäike vaid turvakaamerate vaateväljas, tõestamaks vajadusel, et ta ei ole teenistuspostilt lahkunud. Kaebaja poolt kontrollitav piirkond on palju ulatuslikum kui see, mis jääb turvakaamerate vaatevälja. Politseiametnikel on Lennujaama peahoones terminaalis kasutada kabinet, tööks ja puhkehetkeks. Vastavalt teenistuskohustustele tuleb kaebajal jalgsipatrullina palju ringi liikuda nii peahoones kui väljaspool seda, Lennujaama ümbruses, tagamaks avaliku korra täitmist, tõkestamaks õiguserikkumisi ja kuritegevust, abistades vajadusel Lennujaama töötajaid, samuti minna kohale raadiojaama kutsungite peale. Käskkirjas märgitud ajal ei lahkunud ta teenistuspostilt 78 minutit varem, vaid veidi peale kl 20.00. Teenistuspostil on nii välja kujunenud, et peale kl 20.00, kuid enne kl 20.30 tuleb järgi Ida PO patrullauto ning viib osakonda, kus tuleb üle anda korrapidamisteenistusele teenistusrelv, patrullleht jne. Kui politseiametnik on tulnud tööle oma autoga, siis sõidab ta sinna ka sellega. 29.10.2007 käskkirjast nähtub, et Lennujaama turvakaamerate salvestust kontrollides tuvastati, et kaebaja lahkus teenistuspostilt kl 19.11, liikudes üle Lennujaama ootesaali väljapääsu suunas, kl 19.12 liikus Lennujaama peahoone esisel kõnniteel suunaga kesklinna poole. Kui see nii ka oli, ei tähenda see, et kaebaja on seejärel teenistuspostilt lahkunud. Samal marsruudil käib ta päevas palju kordi, nii hommikul kui ka päeval. Käskkirjas ei väideta, et kaebaja suundus parklasse oma auto juurde ja sõitis sellega ära. Samuti ei nähtu, et keegi oleks seda tunnistanud, so pealt näinud ja et keegi kinnitaks tema lahkumist teenistuspostilt. Kuna kaebaja oli sel päeval üksinda teenistuspostil, ei tulnud töölt varem lahkumine kõne allagi. Täiesti aluseta on väita, et ta lahkus teenistuspostilt 78 minutit varem, kuna märgitud aja sisse ei saa arvestada aega peale kl 20.00, vastasel juhul peaks ta teenistuspostil olema kl 20.30-ni ja seejärel oma vabast ajast sõitma osakonda vahetust üle andma. Seega ei ole ka õige käskkirjas toodud väide, et kaebaja suunati Lennujaama teenistuspostile kl 08.30 kuni 20.30-ni. Kaebaja osakonda saabumise ajaks on märgitud kl 20.20, ilmselt autoga tõkkepuu läbimisel (fikseerib kaebajale antud magnetkaart). Käskkirjas on märgitud, et kaebaja sõnul lahkus ta teenistuspostilt varem, kuna pidi kodus riideid vahetama. Kaebaja ei mõelnud öelduga, et lahkus teenistuspostilt enne kl 20.00, vaid pidas silmas, et käis kodunt läbi enne osakonda sõitmist. Kuna teenistusaeg

3 lõpeb kl 20.30, määras kaebaja talle olulise kohtumise osakonna lähedal vahetult peale teenistusaja lõppemist (kiireloomuline asi), kuhu ta ei saanud minna politseivormis ning seetõttu käis vaid korraks läbi oma kodunt riideid vahetamas. Kaebaja elab Lennujaamale väga lähedal, seega võttis see minimaalse aja. Kuna kaebaja töötas sel päeval üksinda, siis tähendab, et ta tegi topeltkoormusega tööd, kuid on sellesse mõistvalt suhtunud. On olukordi, kus ta ise on vajanud mõistmist, kuid sel juhul on see tekitanud vaid ülematega lisapingeid. Oma teenistuspostil jalgsipatrulli teostades on ta pidanud viibima ka peahoone esisel kõnniteel, suunaga nii kesklinna poole kui vastassuunas (märgitud piirkond asub patrullipiirkonnas), suurem kontrollivajadus on just piirkonnas kesklinna suunas, kuna esiteks ca 250 m kaugusel asub parkla, vahel tekib probleeme sinna suundujatega ning tuleb sekkuda. Teiseks tuleb jälgida, et peahoone esisel sõiduteel oleks tagatud liikluskord. Nimelt kuigi seal on parkimine keelatud, tehakse seda ja tuleb autojuhtide tähelepanu sellele juhtida. Kaebaja teada turvakaameratesse see ala ei jää, ta võis kl 20-ni töötada selles piirkonnas. Kui ta patrulllehele märkis ajaks 18.25-19.45, siis pidas ta silmas aktiivset patrulli teostamist, mitte et oleks lahkunud kl 19.45. Veel teenistuspostil töötades täidab kaebaja ka patrulllehe ära, seda kas kabinetis vöi ka väljaspool peahoonet, seda aega aktiivse patrullimise aja hulka ei arvestanud. Käskkirjast nähtub, et teenistuslikku järelvalvet teostati kl 19.35 paiku (mitte täpselt kl 19.35). Kaebajat leidmata Politseikontrolli büroo töötajad ei võtnud temaga ühendust, tuvastamaks kas ta on teenistuspostil või mitte. Kaebajal oli kaasas töökorras raadiojaam, kutsungeid nende poolt ei tulnud, samuti ei võetud ühendust mobiiltelefoni teel. Seega ei antud talle võimalust tõestamaks, et ta ei ole lahkunud teenistuspostilt. Selle asemel hakati kontrollima turvakaameraid. Ei saa töötada vaid turvakaamerate vaateväljas ja ainuüksi selle järgi väita on väär. Kui kontroll oletas, et kaebaja on teenistuspostilt lahkunud, siis pidanuks ta rikkumisele koheselt reageerima, kaebaja teenistuspostile tagasi kutsuma, seda enam et neil oli teada fakt, et ta töötab sel päeval üksi. Kui kontrollijate arvates pidi kaebaja Lennujaamas viibima kl 20.30-ni, siis seda enam pidanuks nad ta tööle tagasi kutsuma, kuna tööaja lõppemiseni oli veel piisavalt aega. Tekib küsimus, miks kaebajaga kui oletatava töörežiimi rikkujaga ühendust ei võetud. Seega on kaebaja sunnitud tegema järelduse, et see oli taotluslik, sellist järelvalve tulemust soovitigi ja ei tehtud midagi objektiivse tõe tuvastamiseks. Põhja PP käskkirjaga 10.10.2007 nr 1655p määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks ametipalga vähendamine 30 % kuni 3 kuuks. Selle eksimuse eest teda töölt ei vabastatud. Kaebaja sai oma eksimusest aru, tegi sellest tõsised järeldused ja otsustas edaspidi senisest veelgi paremini töötada. Sel päeval tundis kaebaja end tööl väga halvasti (kodus ilmnes väike palavik), kuna pidi järgmise päeva hommikul uuesti tööle minema, sõitis otse koju teenistusrelvaga, mõtles selle hommikul üle anda. Kuigi selle relvaga ei saanud midagi ohtlikku juhtuda, sai ta aru, et vaatamata halvale tervisele pidanuks selle peale teenistusaja lõppu üle andma. Otse koju sõidust teatas ta ka mind teenistuskohas kontrollinud välijuhile. Korrapidamisteenistusest talle ei helistatud, et tuleb relv üle anda. Nii see juhtus. Käskkirjas olid ka märkused minu politseivormi kandmise kohta. Arvestades töö iseloomu (jalgsipatrull jne), ei saa alati politseivorm korrektselt puhtaks jääda. Kaebajale endale tundus, et ta on tegelikult üks väheseid, kes täisvormi kannab. Samuti on kaebaja arvanud, et tema poolt vormistatud materjalid on tunduvalt paremad olnud kui eesti keelt mitte hästi kõnelevatel töötajatel. On küllalt olnud juhtumeid, kui teda on välja kutsutud vabal(vabadel) päeval asendamaks haigestunud töötajat või nende puudumisel, teha lisavahetusi, seda ka otse peale kaebaja töö vahetuse lõppu ja öösel. Kaebaja on püüdnud sellesse mõistvalt suhtuda. Sellest ka käskkirjas märgitud kaebaja vastutulelikkus. Kaebaja läks politseisse noores eas, armastab seda tööd ja tahaks ka edaspidi politseis töötada. Igas töös juhtub vigu, kuid kaebaja on püüdnud märkustest õiged järeldused teha. Ka ta ise ei ole alati olnud rahul temast kõrgemal seisvate politseiametnike käitumisega ja kui ta on avaldanud õiglast rahulolematust, on see pingestanud nendega suhteid. Ilmselt siit ka see viimane käskkiri.

4 Käskkirjas on märgitud, et kaebaja on iseloomult abivalmis, vastutulelik ja mis eriti oluline, kodanikega lävimisel viisakas. Kodanikud otsustavad politsei üle ka selle järgi, kuidas politseiametnikud nendega suhtlevad. Kaebaja on püüdnud vääriliselt käituda esindamaks Eesti politseid. Peale 10 a töötamist ergutati teda 10 a teenistusmärgiga, mis oli tunnustus senini tehtud tööle. Esimesed 13 aastat töötas ta põhikohaga autopatrullis, viimastel aastatel tekkis paariline, kellega koostöö väga hästi sobis. Viimased 2 aastat on kaebaja suuremalt osalt töötanud arestikambri valvurina, juba pikemat aega paludes teda üle viia teise osakonda, mida on lubatud, kuid siiski jäetud üle viimata (st et olen sobinud töötama oma osakonnas) Käesoleva aasta puhkuse lubadused jäidki lubadusteks. Ka need asjaolud on kaebajas tekitanud teatud stressi.

Vastustaja Põhja Politseiprefektuur kaebust ei tunnista ning palub jätta kaebus rahuldamata. Distsiplinaarjuurdluse nr 07-138 käigus tuvastati, et 06.10.2007 kella 19.35 paiku teostasid politseikontrolli büroo vanemkomissar Lauri Loodsalu ja politseivaneminspektor Juri Bobõkin teenistuslikku järelvalvet. Järelvalve tulemusel selgus, et Ida PO korrakaitsetalituse konstaabel A.V., kes oli suunatud täitma teenistusülesandeid (jalgsipatrull) teenistuspostile Tallinna Lennujaama, aadressil Lennujaama tee 2, 06.10.2007 kella 08.30-st kella 20.30-ni, oli teenistuspostilt lahkunud varem. Tallinna Lennujaama turvakaamerate salvestusi kontrollides tuvastati, et A.V. lahkus teenistuspostilt 06.10.2007 kell 19.11. A.V.e sõnul lahkus ta töölt varem, sest soovis vahetada enne tööpäeva lõppu kodus riided, kuna oli määranud peale tööpäeva lõppu kohtumise, kuhu ei soovinud minna politsei vormiriietuses. Eeltooduga pani A.V. toime avaliku teenistuse seaduse (edaspidi – ATS) § 84 p 1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo. Võttes arvesse seda, et kaebajal oli kehtiv distsiplinaarkaristus, samuti oli ta aasta jooksul enne vaidlusaluse karistuse määramist toime pannud distsiplinaarsüütegusid, mille eest teda ei karistatud, asus Põhja politseiprefekt seisukohale, et A.V. tuleb teenistusest vabastada. A.V. kinnitab, et ei ole toime pannud talle süüks arvatud tegu - ilma loata töölt lahkumist enne tööaja lõppu, kuid ta ei ole esitanud enda sõnade kinnituseks ühtegi tõendit. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja süü on tõendatud ning seda alljärgnevate tõenditega: 1) Tallinna Lennujaama turvakaamerate lindistus /tl 31, 160-163/. Nimetatud lindistusest nähtub, et kaebaja lahkub kell 19.12 lennujaama terminalist, hoides käes kilekotti. Ühestki turvakaamerast ei nähtu, et kaebaja oleks peale seda kellaaega lennujaama terminalis või selle ümbruses liikunud. Kuigi turvakaamerad ei kata igat ruutsentimeetrit lennujaamast, on ometi praktiliselt võimatu liikuda selliselt, et rohkem, kui poole tunni jooksul (kaebaja väitis, et patrullis kuni 19.45) kordagi ühegi kaamera vaatevälja ei satu. Kui kaebaja tõepoolest oleks patrullinud ajavahemikul 19.12 - 19.45, siis tekib küsimus, miks oli tal sel ajal käes kilekott esemetega. Vastustaja leiab, et kilekotti oli kaebajal põhjust kaasa võtta üksnes juhul, kui ta suundus koju. 2) Tunnistajate Lauri Loodsalu ja Juri Bobõkin'i seletused. Tunnistajad teostasid 06.10.2007 A.V.e tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet. Selleks saabusid nad lennujaama terminali 19.35 ning tuvastasid, et oma tööruumides kaebaja ei viibinud. Seejärel vaatasid nad üle kogu lennujaama territooriumi, kus A.V. oleks saanud viibida, kuid ei leidnud teda kusagilt. Arvestades seda, et antud hetkel oli terminal sisuliselt tühi, oleks kaebajal olnud raske jääda märkamatuks, juhul kui ta tõesti oleks oma tööpostil viibinud. Tunnistajad olid lennujaamas politsei tööruumide läheduses kuni kella 20.00-ni, kuid selle ajajooksul kaebajat kusagil näha ei olnud. 20.15 jõudsid tunnistajad Ida PO ning nägid, et kaebaja saabus sinna 20.20. 3) Kaebaja seletus. Kaebaja kinnitab oma seletuses, et läks enne osakonda naasmist, kus ta pidi vahetuse üle andma, kodust läbi, et vahetada riided. Kelleltki ta selleks luba ei küsinud, samuti ei teavitanud ta sellest kedagi.

5 Sellega läks kaebaja vastuollu Politseipeadirektori 11.03.1993 käskkirjaga nr 51 kinnitatud ja 17.06.2005 käskkirjaga nr 94 muudetud „Patrullteenistuse määrustiku“ /tl 96-119/ p-ga 76.3, mille kohaselt patrullipiirkonnas, marsruudil või postil töötaval patrullitoimkonnal või toimkonna liikmel (politseinikul) on keelatud lahkuda ettenähtud patrullipiirkonnast, marsruudilt või postilt v.a erilised juhud, milliseid aga käesolevas asjas ei esinenud. Vastavalt patrullilehel antud korraldusele oli kaebaja patrullipiirkonnaks Lennujaam. Põhja politseiprefekti 02.01.2004 käskkirjaga nr 2 kinnitatud „Põhja Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja“ /tl 91-95; edaspidi - Sisekorraeeskiri/ p 4.10 sätestab, et ametikohalt ärakäimine nii ametikui isiklikes asjades toimub eelneval etteteatamisel vahetule juhile ning viimase nõudel tuleb selleks esitada kirjalik avaldus. Vastustaja on seisukohal, et eelnevalt nimetatud tõendid kinnitavad kogumis üheselt seda, et kaebaja lahkus ametipostilt enne selleks ettenähtud aega ilma selleks vastavat luba omamata. Määrates kaebajale karistust, võttis politseiprefekt arvesse seda, et: - distsiplinaarjuurdlusega 07-048 (24.05.2007) tuvastati, et kaebaja sooritas distsiplinaarsüüteo - teenistuskohustuste süüline mittenõuetekohane täitmine ja täitmata jätmine. Nimetatud süütegu seisnes selles, et kaebaja koostas joobes isikule joobeseisundi tuvastamise protokolli, mis oli täidetud ebakorrektselt ning jättis selle isikule tutvustamata. A.V.ele karistust ei määratud, kuna oli möödunud selleks ettenähtud tähtaeg. - distsiplinaarjuurdlusega nr 07-122 (02.10.2007) tuvastati, et 11.09.2007 jättis A.V. vahetuse lõppedes tagastamata talle teenistusülesannete täitmiseks väljastatud teenistusrelva, raadiojaama, ja patrullilehe. Teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise eest karistati kaebajat palga vähendamisega 30% kolmeks kuuks. - karistuse määramise ajal oli käimas distsiplinaarjuurdlus nr 07-140, milles oli juba tuvastamist leidnud, et 13.10.2007 ilmus kaebaja tööle 43 minutit hiljem. Alkomeeter näitas, et A.V.e joobeks 0,13 mg/1. A.V. joovet ei vaidlustanud ning kirjutas alla joobe tuvastamise protokollile. - Ida PO juhi M. Kotteri antud iseloomustust, mille kohaselt on kaebaja näidanud ennast teenistuses nii positiivse kui negatiivsena. Politseilist haridust ei oma, teenistusülesannete täitmisse ei suhtu täpselt ja korralikult, materjalid on sageli vormistatud lohakalt. - Ida PO juhi M. Kotteri antud arvamust, mille kohaselt ei sobi A.V. politseiteenistusse. Vastustaja on seisukohal, et võttes arvesse eelnevat, on kaebaja süü üheselt tõendamist leidnud ning määratud karistus on igati kooskõlas sooritatud rikkumisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, hinnanud asjas kogutud kirjalikke tõendeid ja üle kuulatud tunnistajate ütlusi kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et A.V.e kaebus on põhjendamatu, kaevatud käskkiri on õiguspärane haldusakt, mille tühistamiseks puudub kohtul alus. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata. Kohus esitab alljärgnevalt oma sellekohased põhjendused, alustades haldusakti formaalsest õiguspärasusest ja käsitleb seejärel Põhja politseiprefekti 29.10.2007. a käskkirja nr 1727 p sisulist õiguspärasust.

2. Kaevatud käskkirjast nähtuvalt Põhja politseiprefekt Raivo Küüt on põhjendanud oma 29.10.2007. a käskkirja nr 1727 p andmist järgmiste faktiliste asjaoludega. Distsiplinaarjuurdlusega nr 07-138 tuvastati, et 06.10.2007 kella 19.35 paiku teostasid politseikontrolli büroo vanemkomissar Lauri Loodsalu ja politseivaneminspektor Juri Bobõkin teenistuslikku järelvalvet. Järelvalve tulemusel selgus, et Ida PO korrakaitsetalituse konstaabel A.V., kes oli suunatud täitma teenistusülesandeid (jalgsipatrull) teenistuspostile Tallinna Lennujaama, aadressil Lennujaama tee 2, 06.10.2007 kella 08.30-st kella 20.30-ni,

6 oli teenistuspostilt lahkunud varem. Tallinna Lennujaama turvakaamerate salvestusi kontrollides tuvastati, et A.V. lahkus teenistuspostilt 06.10.2007 kell 19.11, liikudes diagonaalis üle Lennujaama ootesaali väljapääsu suunas, kell 19.12 liigub A.V. Lennujaama peahoone esisel kõnniteel, suunaga kesklinna poole. Lennujaama turvakaamerate vaatevälja peale kella 19.12 A.V.e ei jäänud. Seega lahkus A.V. teenistuspostilt 78 minutit varem ilma, et oleks lahkumiseks luba küsinud ja/või seda saanud. Ida PO jõudis A.V. isikliku sõidukiga kella 20.20 paiku, tulles andma üle teenistusrelva ja patrulllehte. A.V. oli osakonda jõudes juba erariietes. Samuti on selgunud, et A.V. esitas 06.10.2007 Ida PO korrakaitsetalituse välijuhile, komissar Roman Maiorovile patrulllehe, milles märgitud andmed olid väärad. A.V. oli märkinud 06.10.2007 patrulllehele (lühiettekandes tehtud tööst ja tähelepanekutest) viimaseks Lennujaamas patrullimise ajaks 18.25-19.45 /tl 56-57/, mis viimase 33 minuti osas aga ei vastanud tõele. A.V.e sõnul lahkus ta töölt varem, sest pidi koju riideid vahetama minema, kuna tal oli kiire kokkusaamine ettenähtud. Järgnevalt on käskkirjas antud õiguslik hinnang A.V.e tegevusele ning märgitud, et eelpool kirjeldatud tegevustega on ta läinud vastuollu järgmiste sätetega: ATS § 59 lg 1, patrullteenistuse määrustiku p-dega 24 ja 76.3., Sisekorraeeskirja p-dega 4.1, 4.10, 5.1, 9.1, 13.3.1, 13.3.2, 13.3.7, oma ametijuhendi p-dega 3.2.1, 3.2.15 ja 3.3.1, millega kogumis pani toime ATS § 84 p 1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo - teenistuskohustuste süüline mittenõuetekohane täitmine. Nähtuvalt käskkirjast on Põhja politseiprefekt arvestanud Ida PO juhi poolt A.V.e kohta antud iseloomustust /tl 55/ ja kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oli määratud eelnevalt osundatud Põhja politseiprefekti 10.10.2007 käskkirjaga nr 1655p. Lähtudes eeltoodust ja arvestades kõiki asjaolusid kogumis ning juhindudes politseiteenistuse seaduse (edaspidi - PolTS) § 42 p-st 3, § 43 lg-st 1, § 44 lg-st 1 ning ATS § 84 p-st 1 ja § 118 lg-test 1, 2 ja 3 määraski prefekt A.V.ele distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise alates 30.10.2007. a. Puhkuseseaduse § 25 alusel maksti talle kasutamata puhkuse eest hüvitist.

3. ATS § 12 lg 3 p-st 4 tulenevalt laieneb see seadus politseiametnikele niivõrd, kuivõrd põhiseaduse või seadustega ei sätestata teisiti. ATS § 13 lg 1 kohaselt tööseadused laienevad ametnikele niivõrd, kuivõrd selle seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Ka PolTS § 2 lg-st 1 ilmneb, et politseiteenistusele laieneb ATS käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Vastavalt PolTS § 43 lg-le 1 politseiametnikule võib distsiplinaarkaristuse määrata distsiplinaarsüüteo eest. Vastavalt ATS § 84 p-le 1 on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. ATS § 86 järgi distsiplinaarkaristuse määramise õigus on isikul või ametiasutusel, kellel on antud ametniku ametisse nimetamise õigus. PolTS § 44 lg 1 kohaselt selle seaduse § 42 p-des 1 ja 2 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on asutuse juhil, st antud juhul seega Põhja politseiprefektil. Nähtuvalt PolTS

§ 42 p-st 3 politseiametnikule määratavaks raskeimaks distsiplinaarkaristuseks on teenistusest vabastamine ATS § 118 alusel. Tulenevalt ATS § 118 lg-st 1 ametniku võib teenistusest vabastada selle seaduse §-s 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 teenistuskohustuste rikkumise (paragrahv 84 p. 1) eest võib vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus, ning vastavalt lg-le 3 ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel, arvates talle vabastamise vormistamise dokumendi teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. Kaebaja ei eita, et talle tehti kaevatav käskkiri teatavaks selle andmisega samal päeval - 29.10.2007.a, mistõttu A.V.e vabastamine politseiteenistusest alates 30.10.2007. a oli õiguspärane.

7 Arvestades asjaolu, et kaebajale on süüks pandud just oma teenistuskohustuste süülist mittenõuetekohast täitmist, mille eest talle on distsiplinaarkaristusena määratud teenistusest vabastamine, siis on kohus seisukohal, et käskkirjas on viidatud asjakohastele õigusnormidele. Käskkirja on andnud selleks pädev ametiisik. Käskkiri on formaalselt õiguspärane, kuna see vastab põhimõtteliselt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi – TDS) §-s 11 sätestatud nõuetele, samuti HMS kohaselt haldusaktile üldiselt esitatavatele vorminõuetele, sisaldades nii õiguslikku kui ka faktilist põhjendust, samuti vaidlustamisviidet. Kas nimetatud faktiline põhjendus vastab faktilistele asjaoludele ja kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti nõuetele, sellel peatub kohus edaspidi.

4. Konkreetsemalt on pandud A.V.ele süüks vastuollu minekut mitmete tema tegevust reguleerivate ja käesolevas otsuses eelnevalt loetletud õigusaktide sätetega. Patrullteenistuse määrustiku p 24 kohaselt patrulltoimkonna liikmete teenistusaeg algab nende instrueerimisega ning lõpeb patrullteenistust korraldava politseiametniku või operatiivselt toimkondi juhtiva politseiasutuse korrapidaja loal töögraafikus määratud teenistusaja lõppemisel. Sama määrustiku p 76.3 järgi patrullipiirkonnas, marsruudil või postil töötaval patrullitoimkonnal või toimkonna liikmel (politseinikul) on keelatud lahkuda ettenähtud patrullipiirkonnast, marsruudilt või postilt, välja arvatud käesoleva määrustiku p 77 nimetatud juhud. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes on märgitud, et ükski p-s 77 loetletust ei õigusta A.V.e varasemat lahkumist teenistuspostilt, ning käskkirjas on märkus, et „antud kontekstis ei laiene“. Kohus nõustub, et nimetatud erakorralisi asjaolusid antud juhul ei esine. Vastavalt Sisekorraeeskirja p-le 4.1 tööaeg on Eeskirjaga kindlaks määratud ajavahemik, mille kestel teenistuja on kohustatud täitma oma teenistusülesandeid, alludes ametiasutuse juhtimisele ja kontrollile; p 4.10 kohaselt ametikohalt ärakäimine nii ametikui isiklikes asjades toimub eelneval etteteatamisel vahetule juhile ning viimase nõudel tuleb selleks esitada kirjalik avaldus; p 5.1 järgi tööpäeva alguseks peab teenistuja olema oma ametikohal ning alustama teenistusülesannete täitmist. Tööpäev lõpeb vastavalt Eeskirja punktile 4.4. või vahetusgraafikule; vastavalt p-le 9.1 teenistuja on kohustatud täitma ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid, samuti ilma erikorralduseta selliseid ülesandeid, mida ei ole sätestatud ametijuhendis, kuid mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest korraldusest või käigust; p 13.3.1 kohustab teenistujad tegema ametijuhendis ettenähtud tööd ja täitma ilma erikorraldusteta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, p 13.3.2 täitma teenistusülesandeid ja kinni pidama ettenähtud tööajast ning p 13.3.7 kinni pidama töödistsipliinist. Põhja PP Ida PO korrakaitsetalituse väliteenistuse konstaabli ametijuhendi (A.V. on selle allkirjastanud 06.04.2004) p 3.2.1 kohaselt konstaabel tagab avaliku korra patrullipiirkonnas, marsruudil või postil ja p 3.2.15 kohaselt täidab muid kohustusi, mis tulenevad teistest politseiametniku tööd reguleerivatest õigusaktidest (teenistusülesanded); tulenevalt p-st 3.3.1 vastutab konstaabel talle ametijuhendiga pandud ülesannete nõuetekohase, täpse ja õigeaegse täitmise eest (vastutus). 5. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaieldav, et A.V. lahkus 06.10.2007 teenistuspostilt varem kui tema vahetus pidi lõppema (kell 20.30), vaieldav on üksnes, kui palju varem ta lahkus. Nii on A.V. distsiplinaarjuurdluse käigus antud omakäelises seletuses 18.10.2007 märkinud: "06.10.2007 olin Lennujaamas jalgsi patrullis. Kuna õhtul oli mul kiire kokkusaamine ette nähtud, siis ma sõitsin Lennujaamast koju riideid vahetama enne kella 20.00, vist väga täpselt kella siis juba ei vaadanud.", samuti on ta kinnitanud, et see seletus vastab tõele /tl 43/. Vaatamata eelviidatud kinnitusele on A.V. kohtukaebuses märkinud, et ta lahkus teenistuspostilt veidi peale kella 20.00 /tl 9/, sama kinnitas ta ka kohtuistungil /tl 180/. Ka kinnitab kaebaja varasemat lahkumist kohtuistungil öeldu: „Pole varem olnud postilt lahkumisi enne tööpäeva lõppu, see oli esimene kord“ ning asjaolu, et kaebaja ei eita, et ta käis

8 enne osakonda minemist kodust läbi riideid vahetamas ja saabus osakonda ca kell 20.20 juba erariietes /tl 184/. Neil asjaoludel jääb kohtule tegelikult arusaamatuks kaebuses esitatud väide, et kuna kaebaja oli sel päeval üksinda teenistuspostil, ei tulnud töölt varem lahkumine kõne allagi. Veel kinnitab enne kella 20.00 lahkumist A.V.e poolt 06.10.2007 patrulllehele märgitu, mille kohaselt viimane patrullimine „terminalis ja väljas“ leidis aset 18.25-19.45 /tl 57/, ehk vähemalt pärast kella 19.45 ta teenistusülesandeid enam ei täitnud. Juba kaebaja enda märgitu ja öeldu põhjal loeb kohus tõendatuks, et kaebaja lahkus teenistuspostilt siiski juba enne kella 20.00. Puudub vaidlus fakti osas, et kaebaja ei teatanud eelnevalt oma varasemast lahkumisest ette vahetule juhile. Seega on A.V.e poolt distsiplinaarsüüteo - teenistuskohustuste süüline mittenõuetekohane täitmine - toimepanemine leidnud kinnitust juba tema enda seletuste/ütlustega.

6. Samas on kohus seisukohal, et tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates saab teha järelduse, et „enne kella 20.00“ lahkumine tähendas, et A.V. lahkus tegelikult kell 19.12, mil ta viimati jäi Lennujaama turvakaamerate vaatevälja, mistõttu õige on kaevatud käskkirjas märgitu: „Seega lahkus A.V. teenistuspostilt 78 minutit varem…“ ja viide valeandmete esitamisele patrulllehel. Kohus tugineb sellise järelduse tegemisel alljärgnevale. Kaebaja patrullipiirkonnaks on eelkõige Lennujaama terminal ja selle esine (mõlemal tasandil), Lennujaama valvega parkla tema piirkonda enam ei kuulunud, kuigi selle ümber ta võis käia. Nimetatud asjaolu kinnitas nii kaebaja ise kui ka tunnistaja vanemkomissar Lauri Loodsalu /tl 183/. Seda piirkonda katavad enamjaolt (terminal ja selle esine) ka turvakaamerad /tl 168/. Teenistuse ajal võis isik viibida ka puhkamiseks, dokumentide vormistamiseks terminalis vastavalt selleks eraldatud ruumis. Turvakaamera lindistusest nähtuvalt A.V. liikus 06.10.2007 kell 19.11 terminali ootesaalis väljapääsu suunas, kilekott käes, ja kell 19.12 liikus A.V. Lennujaama peahoone esisel kõnniteel, suunaga kesklinna poole. Pärast seda ta turvakaamerate vaatevälja enam ei ilmunud. Kaebaja on kohtuistungil väitnud, et ta läks patrullkäigule ja möödaminnes pani autosse, mis asus terminalist ca 100-200 m eemal platsil/parklas (kaebuses - ca 250 m), kilekoti oma asjadega ja suundus uuesti terminali poole. Mingi aja pärast liikus ta jälle allapoole ja kõrval asuva ristmiku suunas, Kaevise tänaval kohtus ta R. R.iga, istus tema autosse ja nad vestlesid ca 10 min /tl 179-180/. Tunnistaja R. R. kinnitas põhimõtteliselt kohtumise asjaolusid, kuid täpset kuupäeva (kaebaja pidi seda talle meelde tuletama) ja kellaaega ta ei mäletanud – tunnistaja öeldud „seitsme kaheksa ajal kuskil“ aga ei välista seda, et kaebaja lahkus teenistuspostilt sisuliselt kell 19.12. Tegelikult on nii A.V.e kui ka R. R.i selgituste, piirkonna kaardi /tl 169/ ja selle asjaolu põhjal, et kaebaja ei sattunud enam terve tunni vältel oma väidetavast lahkumise ajast (peale kella 20.00) turvakaamerate vaatevälja, võimalik järeldada, et kaebaja võis küll isegi olla mõni aeg Lennujaama lähistel, kuid ta oli kaugel oma ettenähtud teenistuspiirkonnast, mistõttu kirjeldatud eraasjade ajamist ja mujal jalutamist ei saa lugeda oma teenistuskohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Tunnistaja Juri Bobõkin ütles kohtule, et ta märkas sama päeva pealelõunal Lennujaamas eraasjus käimise ajal, et kaebaja auto oli pargitud mingil tühermaal, parklas. Poole kaheksa ajal koos L. Loodsaluga Lennujaama A.V.e kontrollima tulles autot seal enam ei olnud /tl 182/. Nii J. Bobõkini kui ka L. Loodsalu ütlustest ilmneb, et nad kontrollisid terminali sees, mis oli sel ajal suhteliselt tühi, ja vaatasid ka väljas (kuna patrullides võib käia ka ümber tasulise parkla), kuid kaebajat kuskil polnud (helkuritega varustatud politseivorm peaks hakkama silma). Terminalis oleva ruumi uks oli kinni, alt valgust ei paistnud, koputamise peale ei avatud. Tunnistajad kontrollisid turvalintide salvestisi kuni kella 20.30 ehk patrulli lõpuajani, kuid viimati oli kaebaja neil nähtav kell 19.12 /tl 182-183/. Põhimõtteliselt sama oli J. Bobõkin selgitanud ka oma 11.10.2007 ettekandes politseiprefekt R. Küütile /tl 32/. Nende tõendite põhjal, arvestades asjaolu, et A.V. on ise oma ütlusi tema lahkumise aja ja asjaolude

9 kohta muutnud (sh oma auto juures käimist, asjade ärapanemist ja R. R.iga kohtumist, kaugemal „patrullimist“ ta oma algses seletuses ei nimetanud, kuigi just sel ajal oleksid pidanud olema üksikasjad eriliselt ja paremini meeles), ei pea kohus usaldusväärseks kaebaja väidet, et ta lõpetas teenistuskohustuste täitmise alles pärast kella 20.00. Ka on väheusutav, et politseiametnik läheb juba enam kui tund enne vahetuse lõppu patrullkäigule nii, et lukustab oma tööruumi ukse ja võtab kilekoti isiklike asjadega näpuotsa ning ei ilmu enam kordagi oma tegelikku kohustuslikku patrullipiirkonda. Kõik see viitab sellele, et kaebajal oli selge kavatsus oluliselt varem enne vahetuse lõppemist lahkuda, ja seda ta ka kellelegi teatamata või luba küsimata tegi. Seega loeb kohus tõendatuks kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise just neil asjaoludel, mis on kajastamist leidnud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes ja kaevatud käskkirjas.

7. Distsiplinaarkorras isiku karistamine on juhi diskretsiooniotsus, mis allub kohtu kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Nähtuvalt käskkirjast on Põhja politseiprefekt arvestanud Ida PO juhi poolt A.V.e kohta antud iseloomustust ja kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oli määratud eelnevalt osundatud Põhja politseiprefekti 10.10.2007 käskkirjaga nr 1655p. Ida PO ülemkomissar Margus Kotteri antud iseloomustuse /tl 55/ järgi on kaebaja näidanud end töötamise perioodil on nii positiivselt kui ka negatiivselt. Oma tööülesannete täitmisesse A.V. ei suhtu täpselt ja kohusetundlikult ning ei jätku temal tihti otsustuskindlust ja tähelepanu materjalide vormistamisel. Iseloomult on rahulik, heatahtlik ja abivalmis ning vastutulelik. Kodanikega lävimisel on viisakas. A.V.e on mitmel korral distsiplinaarkorras karistatud ja antud hetkel omab kehtivat distsiplinaarkaristust - ametipalga vähendamine 10.10.2007. Samuti teda ka mitmel korral ergutatud: 10 aasta teenistusmärk ja kaks rahalist preemiat aastal 2004, kaks rahalist preemiat aastal 2005. Just nii positiivsele kui ka negatiivsele, mis iseloomustuses toodud, on politseiprefekt kaevatud käskkirjas osundanud. Samas ei ole prefekt märkinud, et kaebajal puudub politseiline haridus, milline asjaolu oli ekslikult märgitud iseloomustuses. On ilmne, et karistuse määrajal kallutas otsuse kaalukausi just A.V.e vabastamise kasuks Ida PO juhi poolt 25.10.2007 esitatud arvamus distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kohta, milles ta avaldas ka arvamust võimaliku karistamise osas /tl 42/, ja see põhjustas R. Küüti vastava resolutsiooni kokkuvõttel /tl 37/. Ülemkomissar Margus Kotter on selles kaebaja teenistusest vabastamiseks ettepanekut tehes rõhutanud, et just viimasel ajal on olnud üldiselt kaebaja töösse suhtumine halb ja ka teisi teenistuskohustusi täidab ta ükskõikselt. Osakonna juht on leidnud ka, et kuigi A.V.ega on läbi viidud mitmeid individuaalseid vestlusi, siis erilisi paranemise märke pole ilmnenud. Väidet „viimasel ajal“ esinenud probleemidest kinnitavad kohtu arvates nii muud distsiplinaarmenetlused /tl 59-79/ kui ka kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu: Põhja politseiprefekti 10.10.2007 käskkirjaga nr 1655p määrati A.V.ele distsiplinaarkaristuseks ametipalga vähendamine 30% kuni kolmeks kuuks. Et nimetatud käskkiri ei ole käesoleva haldusasja objektiks ning haldusasjas 3-07-2426 kohus tagastas A.V.e kaebuse, millist asjaolu kaebaja ei vaidlustanud, siis on asjassepuutumatud kõik kaebaja väited, mis seda distsiplinaarsüütegu ja –karistust puudutavad, ning kohus jätab need tähelepanuta. 10.10.2007 käskkiri nr 1655p on seega jõus ja viide kehtivale karistusele õigustatud. Neil asjaoludel ei ole kohtul põhjust öelda, et Põhja politseiprefekt oleks kaalutlusõigust vääralt kasutanud ja et kaebajale määratud raskeim distsiplinaarkaristus oleks ebaproportsionaalne tagajärg kaebaja distsipliinirikkumisele, arvestades ülaltuvastatud asjaolusid ja kaebaja isikut. Järelikult puudub igasugune alus Põhja PP politseiprefekti 29.10.2007. a käskkirja nr 1727 p tühistamiseks ning kaebaja teenistusse ennistamiseks koos hüvitise väljamõistmisega. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jäävad ka kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Põhja PP ei ole omapoolset kohtukulunõuet esitanud.

10

Hurma Kiviloo kohtunik