3-07-1859/21 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-07-1859

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2008 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-07-1859 Haldusasi AS Cleanaway (äriregistrikood: 10814608; Artelli 15, 10621 Tallinn) kaebus Tapa Vallavalitsuse 01.08.2007.a korralduse nr 435 punktide 1 ja 3 osaliseks ja punkti 5 tühistamiseks ning Tapa Vallavalitsuse ja AS`i Jõgeva Elamu vahelise 10.08.2007.a korraldatud jäätmeveo lepingu tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev 19.03.2008 Jõhvi Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS Cleanaway esindajad Argo Luude ja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja Tapa Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Anne Tammer

RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus 30 päeva jooksul arvates kohtulahendi

avalikustamisest esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

ASJAOLUD

03.04.2007.a korraldusega nr 185 kuulutas Tapa Vallavalitsus välja avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Tapa vallas ning kinnitas avaliku konkursi pakkumise kutse dokumendid (edaspidi PKD) (vt lisa nr 1 t lk 12jj). 01.08.2007.a korraldusega nr 435 (edaspidi korraldus) (vt lisa nr 2 t lk 25) tegi Tapa Vallavalitsus järgmised otsustused: kvalifitseeris pakkumise esitanud pakkujad AS Cleanaway, AS Ragn-Sells ja AS Jõgeva Elamu (korralduse punkt 1); tunnistas vastavaks AS Cleanaway, AS Ragn-Sells ja AS Jõgeva Elamu pakkumised (korralduse punkt 3); tunnistas

3-07-1859

2 edukaks pakkumiseks AS Jõgeva Elamu pakkumise kui vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast hindamiskriteeriumide järgi suurima punktisumma saanud pakkumise (korralduse punkt 5).

17. augustil 2007.a. esitas AS Cleanaway Tapa Vallavalitsusele vaide korralduse punktide 1 ja 3 osaliseks (so seoses AS`ga Jõgeva Elamu) ja punkti 5 täielikult kehtetuks tunnistamiseks (vt lisa nr 3 t lk 27 jj ). AS Cleanaway väitis vaides, et kuivõrd AS Jõgeva Elamu ei vastanud PKD punktis 4.7 sätestatud pakkuja kvalifitseerimise tingimusele (tal puudus jäätmeveo kogemus vähemalt 1000 kliendile viimase kolme aasta jooksul), siis ei oleks tohtinud AS`i Jõgeva Elamu kvalifitseerida, vaid ta oleks tulnud pakkumismenetlusest kõrvaldada. Seega ei oleks saanud tema pakkumist edukaks tunnistada, vaid edukaks oleks tulnud tunnistada AS`i Cleanaway pakkumine.

Tapa Vallavalitsuse jättis 29.08.2007.a vaideotsusega nr 489 (edaspidi vaideotsus, vt lisa nr 4 t lk 32 jj) Tapa Vallavalitsus vaide rahuldamata ning korralduse vaidlustatud punktid kehtetuks tunnistamata. Tapa Vallavalitsuse 22.08.2007.a korraldusest nr 478 (vt lisa nr 5 t lk 41 jj) nähtub, et 10. 08.2007.a on Tapa Vallavalitsus ja AS Jõgeva Elamu sõlminud korraldatud jäätmeveo lepingu (edaspidi leping t lk 109 jj ).

Kaebuse esitaja AS Cleanaway esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tapa Vallavalitsuse 01.08.2007.a korralduse nr 435 punktide 1 ja 3 osaliseks ja punkti 5 tühistamiseks ning Tapa Vallavalitsuse ja AS`i Jõgeva Elamu vahelise 10.08.2007.a korraldatud jäätmeveo lepingu tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Tartu Halduskohtu 27.09.2007.a kohtumäärusega jäeti kaebus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 15.10.2007.a. Tartu Halduskohtu 10.10.2007.a kohtumäärusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Nimetatud kohtumäärusele esitas AS Cleanaway määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 22.11.2007.a kohtumäärusega jäeti Tartu Halduskohtu 10.10.2007.a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Korralduse õigusvastasus Kaebuse esitaja on seisukohal, et korralduse punktid 1 ja 3 on osaliselt (so seoses AS`ga Jõgeva Elamu) ning punkt 5 on täielikult õigusvastased, sest AS Jõgeva Elamu ei vasta PKD punktis 4.7 sätestatud kvalifitseerimistingimustele ning tema pakkumist ei oleks tohtinud edukaks tunnistada. Kaebuse esitaja on seisukohal, et korralduse õigusvastasus tingib ka lepingu õigusvastasuse. Vaideotsuses sisalduv selgitus PKD punkti 4.7 eesmärgi kohta on ebaõige: PKD punkti 4.7 esimene lause näeb pakkuja kvalifitseerimise eeltingimusena ette, et pakkuja peab viimase kolme aasta jooksul omama lepingute alusel segaolme-jäätmete veoteenuse osutamise kogemust vähemalt 1000 kliendile. Tapa Vallavalitsus on seoses PKD punkti 4.7 eesmärgiga väitnud vaideotsuses (vt lk 8 ülalt kolmas lõik), et: „Punkti 4.7 sisseviimise tingis asjaolu, et arvestades Tapa valla elanike arvu, jäätmevaldajate arvu ning elumajade arvu, on tegemist tuhandetesse klientidesse küündiva arvuga. Seetõttu oli vaja kvalifitseerimisel kontrollida pakkuja suutlikkust ja kogemust lepingute sõlmimiseks, kliendibaasi haldamiseks, infotöötluseks, arvelduste teostamiseks klientidega olmejäätmete veo valdkonnas". Pakkuja suutlikkus ja kogemus lepingute sõlmimiseks kuulus kontrollimisele PKD punkti 4.8 alusel, mille kohaselt pakkuja peab esitama veopiirkonnas korraldatud jäätmeveole üleminekuks teostatavate tööde kava, milles

3-07-1859

3 on kirjeldatud jäätmevaldajate teavitamise ning jäätmekäitluslepingute õigeaegse ja kliendisõbraliku sõlmimisega seotud tegevused ning mahutipargi paigaldamise ja väljavahetamise ajagraafik. Pakkuja suutlikkus ja kogemus kliendibaasi haldamiseks ja infotöötluseks, sealhulgas klientidega arvelduste teostamiseks, kuulus kontrollimisele PKD punkti 4.12 järgi, vastavalt millele peab pakkuja esitama kirjaliku kinnituse selle kohta, et pakkujal on jäätmeveoteenuse osutamise andmebaasi haldamise kogemus ning selleks vajaminev arvuti riistja tarkvara (arvutitarkvara M-expert 3.0 või sellega ühilduv tarkvara) või lisama eellepingu nimetatud vahendite soetamiseks. Kui vaideotsuses sisalduv väide oleks tõelevastav ning PKD punkti 4.7 eesmärgiks oleks muuhulgas kontrollida pakkuja suutlikkust ja kogemust lepingute sõlmimisel, kliendibaasi haldamisel ja infotöötluse teostamisel, siis puuduks igasugune vajadus antud küsimusi veelkord PKD punktides 4.8 ja 4.12 täpsemalt ja konkreetsemalt üle reguleerida. Vaideotsuses sisalduva väite põhjendamatust tõendab täiendavalt asjaolu, et PKD punktis 4.7 puudub igasugune viide kliendibaasi haldamisele, infotöötlusele või klientidega arvelduste teostamisele. Seetõttu on põhjust väita, et Tapa Vallavalitsuse poolt vaideotsuses esitatud väited PKD punkti 4.7 eesmärgi kohta on ebaõiged. PKD punkti 4.7 eesmärgiks on hinnata pakkuja suutlikkust osutada veoteenust, kehtestades varasemaks kogemuseks vähemalt 1000-l erineval kinnistul paikneva jäätmemahuti tühjendamise viimase kolme: aasta jooksul. PKD punkti 4.7 esimene lause kvalifitseerimistingimusena näeb ette, et pakkuja peab olema viimase kolme aasta jooksul osutanud segaolmejäätmete veoteenust vähemalt 1000-le kliendile. Seega on kõnealuse sätte eesmärgiks hinnata pakkuja suutlikkust ja kogemust segaolmejäätmete veoteenuse osutamisel. Segaolmejäätmete veoteenuse osutamisel seonduvad kliendid jäätmevedaja poolt vaadatuna eeskätt jäätmemahutite tühjendamisega. Sellekohane väide põhineb Tapa Vallavolikogu 11.01.2007.a määrusel nr 43 „Tapa vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend" (edaspidi määrus) (vt lisa nr 6 t lk 43 jj). Määruse §`st 5, mis reguleerib segaolmejäätmete kogumist ja vedu, tuleneb, et jäätmete kogumine ja vedu seisneb jäätmevedaja poolt jäätmemahutite tühjendamises (vt näiteks määruse § 5 lõiked 2-5, § 6 lg 7 ja määruse lisa nr 1). Määruse § 8 lõike 2 kohaselt on jäätmeveo teenustasu piirmäärad (suurim lubatud tasu, mida jäätmevedaja võib jäätmevaldajalt teenuse eest võtta) määratletud jäätmemahutite kaudu. PKD kohaselt pidi pakkuja korraldatud jäätmeveo avalikul konkursil esitama oma pakkumise hinna jäätmemahutite kohta, selle kohta, kui palju maksab ühe või teise segaolmejäätmete jäätmemahuti tühjendamine (vt PKD punkt 6.3). Jäätmevaldajate arv ei anna ülevaadet jäätmevedaja suutlikkusest teostada korraldatud jäätmevedu. Seda eeskätt põhjusel, et jäätmeseaduse § 69 lõike 2 alusel loetakse korraldatud jäätmeveo mõttes jäätmevaldajaks ka korteriühistut, selle puudumisel aga kinnisasja omanikku, millel asub suvila, eluvõi äriruum. Seega, sõltuvalt sellest, kas näiteks 12-korterilise elamu omanikud on moodustanud korteriühistu või mitte, võib tekkida olukord, kus antud elamu moodustab 1 jäätmevaldaja (kui on moodustatud korteriühistu) või 12 jäätmevaldajat (kui ei ole moodustatud korteriühistut). Samas, mõlemal juhul on elamu elanike poolt tekitatud olmejäätmete kogus ja kasutatav jäätmemahutite arv ühesugune. Ülaltoodud näite valguses, kui jäätmevedaja teenindab üksnes või peamiselt suuri korruselamuid, kus korteriomanikud ei ole moodustanud korteriühistut, võib jäätmevaldaja! olla formaalselt 1000 klienti, kuid tegelikult jäätmevedaja poolt käideldav jäätmekogus on suhteliselt väike. Järelikult ei anna jäätmevedaja kvalifitseerimine jäätmevaldajate pinnal tegelikku ülevaadet jäätmevedaja suutlikkuse kohta osutada segaolmejäätmete veoteenust, mistõttu põhjendatud on hinnata jäätmevaldaja suutlikkust eraldi kinnistute või maatükkide põhiselt, millel on jäätmemahuti. Vastupidine seisukoht paneb pakkuja kvalifikatsiooni hindamise sõltuvusse vedajast mittesõltuvatest asjaoludest (korteriomanike organiseeritus ja omavaheline koostöötahe korteriühistu

3-07-1859

4 moodustamiseks), mis võib tuua kaasa olukorra, kus PKD punkti 4.7 mõttes ei kvalifitseeru pakkuja, kes on vedanud aastas näiteks 400 tonni segaolmejäätmeid (ehk 3571 800-liitrist jäätmemahutit), kuid kvalifitseerub pakkuja, kes on vedanud aastas näiteks 100 tonni segaolmejäätmeid (ehk 893 800-liitrist jäätmemahutit). Eeltoodu pinnal on väheusutav, et Tapa Vallavalitsus pidas korraldatud jäätmeveo ainuõiguse avaliku konkursi PKD punkti 4.7 alusel silmas olukorda, kus formaalsetel põhjustel kvalifitseerub vedaja, kellel tegelikult puudub kogemus 1000 eraldi kinnistul jäätmeveoteenuse osutamiseks. Jäätmeseaduse § 66 lõike l1 esimese lause kohaselt võib jäätmeveo korraldada selliselt, et konkursi alusel valitud ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks, on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Viidatud juhul on jäätmevedajal lepinguline suhe üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse või viimase poolt volitatud mittetulundusühinguga, kuigi jäätmevedaja teostab tegelikkuses olmejäätmete äravedu kas ühel või mitmel kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil ning tühjendab sadu jäätmemahuteid. Ka antud näide tõendab, et jäätmevedaja suutlikkust teostada olmejäätmete äravedu, ei saa hinnata läbi selle, mitu jäätmekäitluslepingut on asjaomane jäätmevedaja sõlminud, vaid eeskätt seeläbi, mitu eraldi kinnistutel või maatükkidel paiknevat jäätmemahutit on jäätmevedaja prügilasse vedanud. Kaebaja nõustub Tapa Vallavalitsusega selles osas, et (vt vaideotsuse lk 8 ülalt kolmas lõik): „Punkti 4.7 sisseviimise PKD-sse tingis asjaolu, et arvestades Tapa valla elanike arvu, jäätmevaldajate arvu ning elumajade arvu, on tegemist tuhandetesse klientidesse küündiva arvuga." Antud seisukoht on täielikus kooskõlas; PKD punktis 2.2 antud veopiirkonna iseloomustusega, mille kohaselt on ainuõiguse objektiks olevas veopiirkonnas 9400 elanikku, 2100 jäätmevaldajat, 1782 väikeelamut ning 119 erinevat korruselamut ehk (1782 + 119) 1901 eraldi kinnistut. Seega on küsimus pakkuja suutlikkudest teostada segaolmejäätmete vedu vastavalt kehtestatud nõuetele äärmiselt oluline. Kui jäätmevedaja segaolmejäätmete veoteenuse osutamise kogemus piirdub peamiselt üksnes 351 eraldi maatükiga, siis on küsitav, kas antud vedaja on võimeline osutama veoteenust 1901 (1782 + 119) erinevale kinnistule või maatükile. Kaebuse esitajaga sarnast seisukohta, et jäätmeveo teenuse osutamisel tuleb kliente samastada eraldi kinnistul või maatükkidel paiknevate isikutega, jagab näiteks MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, kes korraldab korraldatud jäätmeveo ainuõiguse avalike konkursside korraldamist 24 kohaliku omavalitsusüksuses (vt näiteks www.keihk.ee). AS Jõgeva Elamu ei ole viimase kolme aasta jooksul osutanud segaolmejäätmete veoteenust 1000-le eraldi kinnistul paiknevale kliendile. AS Jõgeva Elamu on Tapa Vallavalitsusele avaliku konkursi raames esitanud kinnituse, et ta on 2004, 2005 ja 2006.aastal osutanud segaolmejäätmete veoteenust vastavalt 1967`le, 2226`le ja 2504`le kliendile. Samas nähtub AS Jõgeva Elamu poolt Tapa Vallavalitusele vaidemenetluse käigus kirjalikust seletusest ja sellele lisatud dokumentidest, et tegelikult vedas AS Jõgeva Elamu olmejäätmeid, mis tekkisid 67 korrusmajas ning täiendavalt 284 erineval kinnistul. Ühtlasi tuleneb lisatud dokumentidest, et AS`i Jõgeva Elamu 2504 kliendist moodustasid 67 korruselamu elanikud 1820 klienti. Võttes aluseks, et keskmiselt elas ühes kortermajas (1820/67) 27 inimest ning eeldades, et kortermajad kasutasid 800-liitriseid jäätmemahuteid, lähendas 1820 kortermaja elanikust kliendi teenindamine 67 800-liitrise jäätmemahutit tühjendamist. Kui sellele liita veel 284 jäätmemahuti tühjendamine, saame tulemuseks (284 + 67) 351 jäätme-mahuti tühjendamise kalendrikuus. Seoses Tapa vallas tühjendamisele kuuluvale jäätmemahutite arvuga tuleneb 1901 eraldi kinnistust vähemalt sama arvu jäätmemahutite, 1901 jäätmemahuti, tühjendamine kalendrikuus. Seega, võttes arvesse PKD punkti 4.7 eesmärki ning Tapa vallas asuvate kinnistute ja jäätmemahutite arvu, leiab kaebaja, et AS Jõgeva Elamu senine kogemus jäätmeveo vallas, ei ole piisav täitmaks PKD punktis 4.7 sisalduvat kvalifitseerimisnõuet.

3-07-1859

5 Tapa Vallavalitsus ei oleks tohtinud tunnistada AS Jõgeva Elamu pakkumist edukaks. PKD punkti 11.1 ja punkti 11.2.4 kohaselt kontrollib vallavalitsus pakkujate kvalifikatsiooni vastavalt punktis 4 toodud tingimustele ning jätab pakkuja kvalifitseerimata, kuid pakkuja majanduslik seisund ja tehniline kompetentsus ei vasta ostja esitatud tingimustele. PKD punkt 11.3 sätestab, et kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises pakkumismenetluses, so antud pakkuja poolt esitatud pakkumine tuleb lükata tagasi ning sellist pakkumist ei saa ka edukaks tunnistada. Just näidatud viisil toimis Tapa Vallavalitsus OÜ Leegever suhtes, keda korralduse punkti 2 alusel ei kvalifitseeritud ja kelle pakkumine lükati korralduse punkti 4 alusel tagasi. Eelnevast tulenevalt, kuivõrd AS Jõgeva Elamu ei vasta PKD punktis 4.7 sätestatud kvalifitseerimise tingimustele, siis oleks Tapa Vallavalitsus pidanud lükkama tema pakkumise tagasi ega oleks saanud seda edukaks tunnistada.

Lepingu õigusvastasus Korraldus on lepingu suhtes eelhaldusaktiks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lõike 1 punkti 2 mõttes. Seda põhjusel, et avaliku konkursi eesmärgiks on konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjaga lepingu sõlmimine (vt PKD punkti 14.1 ja punkti 1.4 teist lauset) ning leping sõlmitakse üksnes ettevõtjaga, kelle pakkumine on konkursil edukaks tunnistatud (vt PKD punkti 1.3 teist lauset). Seega tuvastatakse korraldusega asja lõplikul lahendamisel (lepingu sõlmimisel) tähtsust omavad asjaolud (eduka pakkumise teinud pakkuja isik, samuti tema pakkumise hind, mis võetakse lepingu sõlmimisel arvesse). Kuivõrd korraldus on lepingu suhtes eelhaldusaktiks, siis tingib korralduse õigusvastasus ka lepingu õigusvastasuse ning korralduse tühistamine loob aluse lepingu tühistamiseks. Leping on oma sisult haldusleping HMS § 95 mõttes, kuna: lepingu sõlmimisega täidetakse vahetult Tapa Vallavalitsuse seadusest tulenevaid haldusülesandeid (Tapa valla haldusterritooriumil olmejäätmete käitlemise korraldamine, vt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 1 ning jäätmeseaduse § 66 lõige 2 ja § 67 lõige 1); leping on avalik-õigusliku iseloomuga, sellega antakse jäätmeveo ainuõiguse saanud vedajale avaliku võimu volitused ning reguleeritakse jäätmevaldajate subjektiivseid avalikke õigusi viimase suhtes (vt näiteks PKD lisaks 2 oleva lepinguprojekti punkte 4.1.2, 4.1.4, 4.1.5, 4.2.4 - 4.2.6)1. Jäätmevaldaja ei vabane kohustustest ainuõiguse saanud jäätmevedaja ees ka juhul, kui ta ei sõlmi viimasega jäätmekäitluslepingut. Seda põhjusel, et jäätmeseaduse § 69 lõike 1 ja määruse § 6 lõikude 5 ja 7 koosmõjus loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks sõltumata lepingu sõlmimisest. Sellisel juhul tühjendatakse jäätmevaldaja jäätmemahutit vastavalt määruse lisas 1 näidatud sagedustele ning jäätmevaldajal on kohustus vastavas osas vedajale jäätmeveoteenuse eest maksta. Seoses kaebuse esitaja õigusega vaidlustada lepingu õiguspärasust ja kehtivust viitab kaebaja Riigikohtu erikogu 20.12.2001.a kohtuotsuse punktidele 15-18 ja 21-25 haldusasjas nr 3-3-1-15-01, kus Riigikohus leidis analoogses asjas, et ettevõtjal on avalike hüvede kasutusse andmisel õigus nõuda hüvede andjalt kasutusse andmise korrast kinnipidamist ning muuhulgas vaidlustada ka tehingu kehtivust, mille osapooleks ta ise ei ole.

Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja AS Cleanaway esindajad Argo Luude ja vandeadvokaat Toomas Pikamäe kaebuse juurde ning palusid kohtul nende kaebus rahuldada.

Vastustaja Tapa Vallavalitsus leiab, et AS Cleanaway kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Jäätmehoolduse üldnõuded on sätestatud jäätmeseaduse 1. peatüki 3. jaos. Jäätmekäitlus peab olema kontrollitud (§ 28), sellega ei tohi kaasneda ülemäärast keskkonnasaastust (§ 29), jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat (§ 29 lg 3), jäätmekäitlus peab toimuma võimalikult lähedal jäätmete tekkekohale (§ 32) jne.

3-07-1859

6 Jäätmehoolduse üldnõuete täitmiseks, sihipärasema ja tõhusama jäätmekäitluse korraldamiseks on 01.05.2004.a. jõustunud jäätmeseadusega pandud kohalikule omavalitsusele terve rida kohustusi. Vastavalt jäätmeseaduse §`le 66 lg 2 korraldab kohaliku omavalitsuse organ oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmeveo mõiste on sätestatud jäätmeseaduse §`s 66 lg 1, mille kohaselt korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või – kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada oma haldusterritooriumil regulaarselt konkursse jäätmeveoettevõtte leidmiseks korraldatud jäätmeveoga kaetud piirkondades. Korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on kohaliku omavalitsuse üksuse määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo erivõi ainuõigus kuni viis aastat (§ 68). Vastavalt jäätmeseaduse §- le 69 lg 1 on jäätmevaldajal kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveoga ühinemise kohustus. Jäätmeseaduse § 66 lg 4 kohaselt jäätmeliigid, millele kohaldatakse jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega. Tapa Vallavolikogu 11.01.2007.a määrusega nr 43 on kinnitatud „Tapa vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend,“ milles on muu hulgas sätestatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, korraldatud jäätmeveo piirkond, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord. Nimetatud määruse § 3 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmeveo piirkond Tapa valla haldusterritoorium. Määruse § 10 lg 1 sätestab, et korraldatud jäätmeveo avaliku konkursi korraldab Tapa Vallavalitsus. Jäätmeseaduse § 67 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo erivõi ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Jäätmeseaduse §`st 67 lg 1 tuleneva kohustuse täitmiseks otsustas Tapa Vallavalitsus 03.04.2007.a korraldusega nr 185 läbi viia avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Tapa valla veopiirkonnas. Sama korraldusega kinnitati pakkumise kutse dokumendid. Jäätmeseadus ja erivõi ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord ei sätesta, milliseid dokumente võib kohaliku omavalitsuse üksus ettevõtjate kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõuda. Selle küsimuse lahendamine on antud kohaliku omavalitsuse pädevusse. Ettevõtjate kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgiks on välja selgitada, kas isik, kellele usaldatakse jäätmeveo ainuõigus, tuleb sellega toime. Õiguse andja peab kontrollima, et pakkumise teinud ettevõtja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad pakkumiskutse dokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Pakkumise teinud ettevõtja peab tõendama vastuvõetaval viisil, et temal on jäätmeveo lepingu täitmiseks vajalikud ja jäätmeveole vastavad vahendid olemas või vajadusel võimalik vastavaid vahendeid lepingu täitmiseks kasutada. Õiguse andjale on antud kaalutlusõigus, kas lepingu täitmiseks vajalike ja lepingu esemele vastavate vahendite olemasolu kohta esitatud tõendus on temale vastuvõetav või mitte. Pakkumise kutse dokumentide punkti 4.7 kohaselt tuli pakkuja kvalifikatsiooni hindamiseks esitada muu hulgas pakkuja kirjalik kinnitus selle kohta, et omab viimase kolme aasta jooksul vähemalt tuhandele kliendile lepingute alusel segaolmejäätmete veoteenuse osutamise kogemust. Oma kinnituse tõestamiseks pidi pakkuja esitama oma kinnituses piirkonna või piirkondade nimetused, teenindavate klientide arvu, sh. sõlmitud jäätmekäitluslepingute arvu aastate lõikes iga kohaliku haldusterritooriumi kohta eraldi. Pakkumiskutse dokumentidesse punkti 4.7 sisseviimise tingis asjaolu, arvestades Tapa valla elanike arvu, jäätmevaldajate arvu ning elumajade arvu, on tegemist tuhandetesse klientidesse küündiva arvuga. Seetõttu on

3-07-1859

7 kvalifitseerimisel vaja kontrollida pakkuja suutlikkust ja kogemust lepingute sõlmimiseks, kliendibaasi haldamiseks, infotöötluseks, arvelduste teostamiseks klientidega olmejäätmete veo valdkonnas. Kaebuse esitaja leiab, et vaideotsuses sisalduv selgitus pakkumise kutse dokumentide punkti 4.7 kohta on ebaõige. Kaebuse esitaja ei ole põhjendanud, kuidas vaideotsuses toodud väidetavalt ebaõige selgitus pakkumise kutse dokumentide ühe punkti kohta toob kaasa korralduse õigusvastasuse. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et pakkumise kutse dokumentide punkti 4.7 eesmärgi kohta antud selgitus on ebaõige. Pakkumise kutse dokumentide punktides 4.1 kuni 4.13 nõutud dokumendid olid vajalikud pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks, et kindlaks teha, kas ettevõtja omab tehnilist kompetentsust, finantsressursse, varustatust, kogemusi lepingu täitmiseks. Kaebuse esitaja märgib, et pakkumise kutse dokumentide punkti 4.7 eesmärgiks on hinnata pakkuja suutlikkust osutada veoteenust, kehtestades varasemaks kogemuseks vähemalt tuhandel erineval kinnistul paikneva jäätmemahuti tühjendamise viimase kolme aasta jooksul. Kaebuse esitaja leiab, et jäätmevaldajate arv ei anna ülevaadet jäätmevedaja suutlikkusest teostada korraldatud jäätmevedu. Kaebuses on järeldus, et jäätmevedaja kvalifitseerimine jäätmevaldajate pinnal ei anna tegelikku ülevaadet jäätmevedaja suutlikkuse kohta osutada segaolmejäätmete veoteenust, mistõttu põhjendatud on hinnata jäätmevaldaja suutlikkust eraldi kinnistute või maatükkide põhiselt, millel on jäätmemahuti. AS Cleanaway seisukoht on eksitav ning mitte millegagi põhjendatud. Kinnistu mõiste on sätestatud kinnistusraamatuseaduse §`s 51. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. Kui maatükk on jagatud korteriomanditeks, siis korteriomandite kui kinnistute arv kajastab õigesti klientide arvu pakkumise kutse dokumentide punkti 4.7 mõttes. Korteriomanikud on jäätmetekitajad ja jäätmevaldajad, kes on kohustatud olmejäätmed jäätmevedajale üle andma, olles seega jäätmevedaja klientideks. Kui kaebuse esitaja peab „kinnistu“ all silmas maatükki, siis vastustaja AS Cleanaway seisukohaga ei nõustu. Ettevõtja kvalifitseerimise üheks tingimuseks oli kolme viimase aasta jooksul vähemalt tuhandele kliendile lepingute alusel segaolmejäätmete veoteenuse osutamise kogemus. Tuginedes Tapa Vallavolikogu 11.01.2007.a määrusele nr 43 „Tapa vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend“ märgib kaebuse esitaja õigesti, et segaolmejäätmete veoteenuse osutamisel seonduvad kliendid jäätmevedaja poolt vaadatuna eeskätt jäätmemahutite tühjendamisega. Vastavalt jäätmeseaduse §`le 66 lg 4 on valla volikogul õigus määrusega kehtestada jäätmete vedamise sagedus. Korra § 5 lg 2 sätestab, et jäätmemahuteid tuleb tühjendada korterelamute juurest vähemalt lisas 1 toodud miinimumsagedustel ja väikeelamute juurest vähemalt üks kord kuus. Lisas 1 kohaselt sõltub kortermajades kogumismahutite tühjendamise minimaalne sagedus kuus korterite arvust ning konteinerite suurusest, igal juhul peab see toimuma 1-8 korda kuus, kui on paigaldatud üks kogumismahuti. Seega, ühel maatükil asuvate jäätmemahutite arv, suurus ning nende tühjendamise sagedus sõltub maatükil elavate või tegutsevate jäätmetekitajate arvust. AS Cleanaway soovitab oma koduleheküljel kasutada era-, ridaja paarismajade klientidel 140 l, 240 l ja 360 l kahe rattaga plastikkonteinereid. Neljarattalisi plastikkonteinereid mahuga 600 l, 800 l ja 1 100 l soovitab AS Cleanaway kasutada korterelamute ja väiksemate ettevõtete juures. Ilma ratasteta metallkonteinereid mahuga 1 500 l, 2 500 l ja 4 500 l soovitatakse kasutada suurema korterite arvuga elumajade või ettevõtete juures, kus tekib rohkem jäätmeid. Näiteks, kui ühepereelamu 140-liitrist prügikonteinerit tuleb tühjendada 1 kord kuus, siis korterelamu 1 500-liitrist konteinerit vähemalt 1-2 korda nädalas. Eelkõige korterite arvust ning jäätmemahutite suurusest sõltub ühes kuus äraveetavate jäätmete kogus ja jäätmemahutite tühjendamise kordade arv. Erinevatelt maatükkidelt jäätmete äravedamise kordade arv ning kogus ühes kuus võib erineda sadu kordi. Jäätmete hulk sõltub mitte

3-07-1859

8 maatükkide, vaid otseselt jäätmetekitajate arvust. Kaebuse esitaja lähtub ebaõigesti oma käsitluses maatükkidest, sõltumata sellest, kas sellel asub ühepereelamu või korterelamu. Maatükkide arv, millelt jäätmevedaja prügi ära veab, ei anna täielikku ülevaadet jäätmevedaja suutlikkusest teostada korraldatud jäätmevedu. Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides tuleb jäätmeseaduse §`st 67 lg 2 p 8 tulenevalt ära määrata veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes. JäätS § 10 kohaselt jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Vastavalt jäätmeseaduse §-le 9 on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. JäätS 4. peatükk reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldust. Vastavalt korteriühistuseaduse §`le 2 lg 1 on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kuna korteriühistu ülesandeks on muu hulgas ka korteriomanike prügi kogumine ja äraveo korraldamine, siis võimaldab JäätS § 69 lg. 2 lugeda korteriühistu jäätmevaldajaks käesoleva peatüki tähenduses, selle puudumisel aga selle kinnisasja omaniku, millel asub suvila, eluvõi äriruum. JäätS § 135 lg 3 sätestab, et jäätmevaldajaks käesoleva seaduse §`de 66-69 tähenduses loetakse ka suvila, eluvõi äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. Korteriühistu omab tähendust üksnes korraldatud jäätmeveoga liitumise seisukohalt. Eeltoodu alusel on vastustaja seisukohal, et jäätmevaldajate arv, kes tekitavad jäätmeid, olmejäätmete kogus ning jäätmemahutite tühjendamise sagedus on olulised asjaolud ettevõtja suutlikkuse ja kogemuse hindamisel. Kaebuse esitaja maatükkide põhine hindamine ettevõtjate kvalifitseerimisel nende asjaoludega ei arvesta ega anna seetõttu vajalikku ülevaadet. Vastustaja tegi kindlaks, et AS Jõgeva Elamu on täitnud kõik kvalifitseerimise tingimused. AS Jõgeva Elamu on osutanud viimase kolme aasta jooksul segaolmejäätmete veoteenust vähemalt tuhandele kliendile. AS Jõgeva Elamu on sõlminud kortermajade korteriomanikega võlaõiguslikud lepingud olmejäätmete veoks. Korteriomanikud on kliendid pakkumise kutse dokumentide punkti 4.7 tähenduses. Asjakohane ei ole kaebuse esitaja viide JäätS § 66 lõike 11 esimesele lausele, mille kohaselt jäätmeveo võib korraldada selliselt, et konkursi alusel valitud ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Kaebusele on lisatud AS Cleanaway 04.09.2007.a järelpärimine MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus poolt korraldatud jäätmeveo pakkumiskutse dokumentide sisu kohta ning MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus 10.09.2007.a vastus järelpärimisele. Kaebuse esitaja märgib, et MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, kes korraldab korraldatud jäätmeveo ainuõiguse avalikke konkursse 24 kohaliku omavalitsusüksuses, jagab kaebuse esitajaga sarnast seisukohta, so. et jäätmeveo teenuse osutamisel tuleb kliente samastada eraldi kinnistul või maatükkidel paiknevate isikutega. Vastustaja leiab, et nimetatud dokumendid tuleb jätta tähelepanuta kahel põhjustel: AS Cleanaway 04.09.2007.a järelpärimine MTÜ-le Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ning 10.09.2007.a vastus järelpärimisele ei ole käsitletavad tõenditena. Vastavalt HKMS §`le 5 lg 1 halduskohus juhindub käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest. TsMS § 229 lg 1 kohaselt tõendiks on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, helivõi elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab

3-07-1859

9 andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul (TsMS § 272 lg 1). AS Cleanaway järelpärimises ning vastuses järelpärimisele ei ole mitte ühtegi asjaolu, mistõttu tegemist ei ole tõenditega TsMS §`de 229 ja 272 mõistes. AS Cleanaway 04.09.2007.a järelpärimine ning 10.09.2007.a vastus järelpärimisele ei ole käesolevas haldusasjas asjakohased dokumendid. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse vastuses on avaldatud käesoleva asjaga mitteseotud ja mitteesitatud PKD 7.1.14 sisu selgituse. Tegemist on asjasse mittepuutuva isiku arvamusega asjaga mitteseotud pakkumise kutse dokumentide punkti sisu kohta.

Kohtuistungil jäi vastustaja Tapa Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Anne Tammer vastuväidete juurde, märkides, et kaebuse esitaja on taotlenud Tapa Vallavalitsuse ja AS Jõgeva Elamu vahelise 10.08.2007.a korraldatud jäätmeveo lepingu tühistamist. Kuna kaevatav korraldus on õiguspärane, siis lepingu tühistamiseks ei ole alust.

Kolmas isik AS Jõgeva Elamu palub jätta kaebuse rahuldamata, sest ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et kaevatav korraldus on vaidlustatud osas õigusvastane. Erivõi ainuõiguse andja peab pakkumisel kontrollima, kas ettevõtja vastab kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärk on välja selgitada ettevõtja suutlikkus täita jäätmeveo lepingut. Kvalifikatsiooni hindamiseks nõutavad dokumendid peavad kinnitama, et ettevõtja omab tehnilist kompetentsust, finantsressursse, varustatust ning muid eeldusi ja kogemusi kavandatava erivõi ainuõiguse nõuetekohaseks täitmiseks. Ettevõtja kvalifitseerimise üheks tingimuseks oli kolme viimase aasta jooksul vähemalt 1000-le kliendile lepingute alusel segaolmejäätmete veoteenuse osutamise kogemus (PKD p 4.7). AS Cleanaway väidab, et vaideotsuses sisalduv selgitus PKD p 4.7 eesmärgi kohta on ebaõige, kuid selle kvalifitseerimise tingimuse õiguspärasust kaebuse esitaja ei vaidlusta. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas väidetavalt ebaõige selgitus toob kaasa korralduse õigusvastasuse. AS Jõgeva Elamu on seisukohal, et vaideotsuses toodud Tapa Vallavalitsuse selgitus on õige. AS Jõgeva Elamu ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et PKD punkti 4.7 eesmärgiks oli hinnata pakkuja suutlikkust osutada veoteenust, kehtestades varasemaks kogemuseks vähemalt 1000-l erineval kinnistul paikneva jäätmemahuti tühjendamise viimase kolme aasta jooksul. PKD punktis 4.7 on kasutatud sõna klient, mitte kinnistu. Vaidlusaluse tingimuse sisustamine 1000 eraldi kinnistul jäätmeveoteenuse osutamisega on meelevaldne. AS Cleanaway käsitlus ei arvesta olmejäätmete kogust, jäätmetekitajate arvu ega jäätmemahutite tühjendamise sagedust. AS Jõgeva Elamu leiab, et just eeltoodud asjaolud on olulised pakkuja suutlikkuse ja kogemuse hindamisel. AS Jõgeva Elamu esitas PKD punktis 4.7 nõutava kirjaliku kinnituse vähemalt 1000 kliendile lepingute alusel segaolmejäätmete veoteenuse osutamise kogemuse kohta. AS Jõgeva Elamu esitas vallavalitsusele selgituse koos Jõgeva linnas haldamisel olevate korteriomandite e. jäätmevaldajate nimekirjaga ning isikute nimekirja, kes olid AS Jõgeva Elamu klientideks lisaks lisas nr 1 nimetatutele. Ainuüksi Jõgeva linnas oli 2006.a AS Jõgeva Elamu klientide arv 2 116. Korteriomandiseaduse § 1 lg 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandiseaduse § 1 lg 2 järgi on kaasomandi esemeks korteriomandiseaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed. Seega moodustab iga korterelamu korter ja selle juurde kuuluv kaasomandiosa iseseisva kinnistu. Mida rohkem on elamus kortereid ehk mida suurem on kinnistute arv, seda suurem on äravedamist vajavate olmejäätmete kogus. AS Jõgeva Elamu on sõlminud korteriomanikega elamutes, kus ei ole moodustatud korteriühistut, eluruumi hoolduslepingud, mille esemeks on ka olmejäätmete äravedu. Tegemist on võlaõigusliku lepinguga, mille pooled on AS Jõgeva Elamu ja korteriomandi

3-07-1859

10 omanik. AS Jõgeva Elamu suhtes on seega kliendiks iga korteriomandi omanik, kellele väljastatakse lepingu alusel igakuuliselt arve. Põhjendatud ei ole kaebuse esitaja seisukoht hinnata jäätmevedaja suutlikkust maatükkide põhiselt. Kuna jäätmete tekitajaiks pole mitte kinnisasjad, vaid isikud, siis tuleb PKD punktis 4.7 kliendi all mõista jäätmevaldajat, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed. JäätS § 9 kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. §-s 10 on sätestatud, et jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Maatükkide või jäätmemahutite põhine kliendiarvestus on ebaõige, kuna jäätmete kogus ei sõltu mitte maatükist, vaid eelkõige sellel asuvate korterite arvust. Eramu prügikonteinerit, mis on mahult väiksemad, tühjendatakse korra kuus. Korterelamu prügikonteinerit, mille maht on mitu korda suurem, tühjendatakse vähemalt korra nädalas. Seega on eramute omanikest klientide käideldav jäätmekogus väga väike. Jäätmeveo maht võrreldes eramutega on korterelamu puhul oluliselt suurem, sõltudes korterite omanike kui jäätmevaldajate arvust. Kaebuse esitaja ei ole arvestanud asjaoluga, et korterelamu juurest tuleb jäätmemahuteid tühjendada, olenevalt korterite arvust, jäätmemahutite suurusest ning korteriomanike tahtest, vähemalt neli korda kuus. AS Cleanaway arvutused eeltoodud asjaolusid ei arvesta ning on seetõttu väärad. Vaba konkurentsi ning konkurentsiõiguse üldtunnustatud eesmärk ja ülesanne on tagada turul nõudmise ja pakkumise optimaalse tasakaalu kaudu mitte ainult kaupade ja teenuste kvaliteet, vaid ka õiglased hinnad. Konkurentsivabadus ei seisne vaid ühe ettevõtja vabaduses teiste ettevõtjatega konkureerida, vaid ka toote või teenuse ostja õiguses olla vaba müüja poolsest lepingutingimuste dikteerimisest. Käesoleval juhul on muu hulgas kaebuse esitaja üheks eesmärgiks väiksema konkurendi kõrvaldamine jäätmeveo konkurentsist kohtumenetluse kaudu, et varjatult dikteerida vastustajale enda poolt pakutava teenuse (kõrgemat) hinda. AS Jõgeva Elamu palub siinjuures silmas pidada, et kolmanda isiku pakkumise parimaks tunnistamisel omas otsustavat tähtsust just tema pakkumise hind, kusjuures kaebaja ei ole kolmanda isiku poolt pakutud hinna suurust vaidlustanud. Pakkumise hind oli Tapa Vallavalitsuse jaoks olulise (määrava) tähtsusega. Selline põhimõte nähtub otseselt ka pakkumise kutse dokumentidest. Asjakohatu on kaebuse esitaja viide JäätS §`le 66 lõike 11. Asjasse mittepuutuvad on AS Cleanaway järelpärimine ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse vastus. AS Jõgeva Elamu palub need jätta tähelepanuta. Kuna vaidlustatud korraldus on õiguspärane, siis ei ole põhjust tühistada 10.08.2007.a Tapa valla ja AS Jõgeva Elamu vahel sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingut.

KOHTU PÕHJENDUSED

Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3-07-1859 materjalidele ja kohtuistungi protokollile.

Vastavalt JäätS § 66 lõikele 2 korraldab kohaliku omavalitsuse organ oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo.

Tapa Vallavolikogu 11.01.2007.a määrusega nr 43 on kinnitatud „Tapa vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend,“ milles on muu hulgas sätestatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, korraldatud jäätmeveo piirkond, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused,

3-07-1859

11 sealhulgas vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord. Nimetatud määruse § 3 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmeveo piirkond Tapa valla haldusterritoorium ning määruse § 10 lg 1 sätestab, et korraldatud jäätmeveo avaliku konkursi korraldab Tapa Vallavalitsus.

JäätS § 67 lõikest 1 tulenevalt korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo erivõi ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Tapa Vallavalitsuse 03.04.2007.a korraldusega nr 185 otsustati läbi viia avalik konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Tapa valla veopiirkonnas. Sama korraldusega kinnitati pakkumise kutse dokumendid. Korraldus on seaduslik ja seda pole vaidlustatud.

Menetlusosaliste vahel on vaidlus Tapa Vallavalitsuse 03.04.2007 korraldusega nr 185 kinnitatud pakkumise kutse dokumentide punkti 4.7 tõlgendamise üle. Pakkumise kutse dokumentide punkti 4.7 kohaselt tuli pakkuja kvalifikatsiooni hindamiseks esitada muu hulgas pakkuja kirjalik kinnitus selle kohta, et omab viimase kolme aasta jooksul vähemalt tuhandele kliendile lepingute alusel segaolmejäätmete veoteenuse osutamise kogemust. Oma kinnituse tõestamiseks pidi pakkuja esitama oma kinnituses piirkonna või piirkondade nimetused, teenindavate klientide arvu, sh sõlmitud jäätmekäitluslepingute arvu aastate lõikes iga kohaliku haldusterritooriumi kohta eraldi.

Vastustaja Tapa Vallavalitsuse selgituste kohaselt viidi pakkumise kutse dokumentidesse sisse punkt 4.7, arvestades Tapa valla elanike so tuhandete klientide arvu, jäätmevaldajate arvu ning elumajade arvu. Seetõttu on kvalifitseerimisel vaja kontrollida pakkuja suutlikkust ja kogemust lepingute sõlmimiseks, kliendibaasi haldamiseks, infotöötluseks, arvelduste teostamiseks klientidega olmejäätmete veo valdkonnas.

Kaebuse esitaja AS Cleanaway leiab, et vaideotsuses sisalduv selgitus pakkumise kutse dokumentide punkti 4.7 kohta on ebaõige. Kaebuse kohaselt kuulus pakkuja suutlikkus ja kogemus lepingute sõlmimiseks kontrollimisele pakkumiskutse dokumentide punkti 4.8 alusel, mille kohaselt pakkuja peab esitama veopiirkonnas korraldatud jäätmeveole üleminekuks teostatavate tööde kava, milles on kirjeldatud jäätmevaldajate teavitamise ning jäätmekäitluslepingute õigeaegse ja kliendisõbraliku sõlmimisega seotud tegevused ning mahutipargi paigaldamise ja väljavahetamise ajagraafik. Kaebuse esitaja arvates kuulus pakkuja suutlikkus ja kogemus kliendibaasi haldamiseks ja infotöötluseks, sealhulgas klientidega arvelduste teostamiseks kontrollimisele punkti 4.12 järgi, vastavalt millele peab pakkuja esitama kirjaliku kinnituse selle kohta, et pakkujal on jäätmeveoteenuse osutamise andmebaasi haldamise kogemus ning selleks vajaminev arvuti riistja tarkvara (arvutitarkvara M-expert 3.0 või sellega ühilduv tarkvara) või lisama eellepingu nimetatud vahendite soetamiseks. Kaebuse esitaja AS Cleanaway on seisukohal, et kui pakkumiskutse dokumentide punkti 4.7 eesmärgiks oleks muuhulgas kontrollida pakkuja suutlikkust ja kogemust lepingute sõlmimisel, kliendibaasi haldamisel ja infotöötluse teostamisel, siis puuduks igasugune vajadus antud küsimust veelkord pakkumiskutse dokumentide punktides 4.8 ja 4.12 täpsemalt ja konkreetsemalt üle reguleerida. Kaebuse esitaja arvates tõendab seda täiendavalt asjaolu, et pakkumiskutse dokumentide punktis 4.7 puudub igasugune viide kliendibaasi haldamisele, infotöötlusele või klientidega arvelduste teostamisele.

Konkurentsiseaduse § 14 lg 1 kohaselt erivõi ainuõigusena käsitatakse käesolevas seaduses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ettevõtjale antud õigust, mis võimaldab tal olla

3-07-1859

12 kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks sellel kaubaturul. Sama paragrahvi teise lõike järgi erivõi ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a määrusega nr 303 on kehtestatud „Erivõi ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord.“ Nimetatud korra § 15 punkti 2 kohaselt pakkumiskutse dokumendid peavad sisaldama ettevõtjate kvalifikatsiooni hindamiseks nõutavate dokumentide loetelu. Järgides korra § 15, oli pakkumisdokumentides so pakkumise kutse dokumentide punktides 4.1 kuni 4.13 märgitud nõutud dokumendid, mis olid vajalikud pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks, et kindlaks teha, kas ettevõtja omab tehnilist kompetentsust, finantsressursse, varustatust, kogemusi lepingu täitmiseks.

Vastavalt korra §-le 16 kontrollib õiguse andja pakkumisel ettevõtjate kvalifikatsiooni, milleks tal on õigus nõuda dokumentide esitamist, mis kinnitavad, et ettevõtja omab tehnilist kompetentsust, finantsressursse, varustatust ning muid eeldusi ja kogemusi kavandatava erivõi ainuõiguse nõuetekohaseks täitmiseks (toimingute teostamiseks, kaupade tootmiseks, tööde teostamiseks, teenuste osutamiseks).

Kuna pakkumise kuulutab välja ja vastavad pakkumise tingimused seab vastavalt korra §- dele 10, 11, 14 ja 15 erivõi ainuõiguse andja, antud juhul Tapa Vallavalitsus, siis oli korrast tulenevalt vallavalitsusel õigus määratleda pakkumiskutse dokumendid ja hindamiskriteeriumid.

Vastavalt erivõi ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra §-le 38 õiguse andja hindab ja võrdleb kõiki pakkumisi vastavalt pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele. Sama korra § 44 punkti 2 kohaselt lükkab õiguse andja pakkumise tagasi, kui ettevõtja ei ole kvalifitseeritud vastavalt §- le 16.

Pakkumiskutse dokumentide punkt 11 sätestab pakkumiste kvalifitseerimise, vastavaks tunnistamise, tagasilükkamise ja edukaks tunnistamise tingimused. Vastavalt punktile 11.1 vallavalitsus kontrollib pakkujate kvalifikatsiooni vastavalt punktis 4 toodud tingimustele. Punkti 11.2.4 kohaselt vallavalitsus jätab pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja ei vasta tegutsemiseks vastavas valdkonnas õigusaktidega ettenähtud nõuetele või tema majanduslik seisund või tehniline kompetentsus ei vasta ostja esitatud tingimustele.

Jäätmeseadus ja erivõi ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord ei sätesta, milliseid dokumente võib kohaliku omavalitsuse üksus ettevõtjate kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõuda. Selle küsimuse lahendamine on antud kohaliku omavalitsuse pädevusse.

Ettevõtjate kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgiks on välja selgitada, kas isik, kellele usaldatakse jäätmeveo ainuõigus, tuleb sellega toime. Õiguse andja peab kontrollima, et pakkumise teinud ettevõtja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad pakkumiskutse dokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad ettevõtja jäätmeveolepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed konkursi esemeks olevate teenuste olemuse, koguse ja otstarbega. Pakkumise teinud ettevõtja peab tõendama vastuvõetaval viisil, et temal on jäätmeveo lepingu täitmiseks vajalikud ja jäätmeveole

3-07-1859

13 vastavad vahendid olemas või vajadusel võimalik vastavaid vahendeid lepingu täitmiseks kasutada.

Õiguse andjale on antud kaalutlusõigus, kas lepingu täitmiseks vajalike ja lepingu esemele vastavate vahendite olemasolu kohta esitatud tõendus on temale vastuvõetav või mitte. Vastavalt erivõi ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra §-le 31 on ettevõtjal õigus saada selgitusi pakkumiskutse dokumentide sisu kohta. Õiguse andja on kohustatud selgitusi andma ja antud selgitused edastama ka teistele ettevõtjatele enne pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumist.

Haldusasja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja on kasutanud korra § 31 nimetatud võimalust saada selgitusi pakkumiskutse dokumentide sisu kohta. Nii ettevõtjate kvalifikatsiooni hindamiseks nõutavate dokumentide loetelu, kui ka pakkumise hindamiskriteeriumid olid kinnitatud Tapa Vallavalitsuse 03.04.2007.a korraldusega nr 185 ning juhul, kui pakkumisel osaleda sooviv ettevõte leidis, et pakkumise kutse dokumentide punkt 4.7 on mitmeti tõlgendatav ( pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks nõutavad dokumendid, milles nõutakse viimase 3 aasta jooksul vähemalt 1000 kliendile lepingute alusel segaolmejäätmete veoteenuse osutamise kogemuse kinnituseks dokumente), siis oleks olnud ettevõtjal õigus saada selgitusi pakkumiskutse dokumentide sisu kohta või siis oli ettevõtjal võimalus nimetatud korraldust vaidlustada enne avaliku konkursi läbiviimist.

Kuna kaebaja ei olnud enne konkursil osalemist vaidlustanud pakkumisdokumentides esitatud tingimusi, siis leiab halduskohus, et pakkumise edukaks tunnistamise korraldust ei saa vaidlustada konkursitingimuste punkti 4.7 väidetava ebaõigsuse või mitmeti tõlgendamise tõttu. Jättes vaidlustamata Tapa vallavalitsuse 03. 04.2007 korralduse nr 185, millega kehtestati korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Tapa valla veopiirkonnas avaliku konkursi pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks nõutavad dokumendid, nõustus kaebaja AS Cleanaway pakkumistingimustega. Lähtudes õiguskindluse põhimõtetest, ei saa kaebuse esitaja enam vaidlustada pakkumistingimusi, kuna kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kuna õiguse andja poolt kehtestatud pakkumise kutse dokumente ja hindamiskriteeriume kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel, siis puudutavad need otseselt pakkuja õigusi.

Halduskohus leiab, et iga isik, kes soovib konkursil osaleda, peab esitama pakkumises nõutud dokumendid kehtivate nõuete kohaselt. Vastasel korral rikutakse pakkumismenetluses osalejate võrdset kohtlemist, samuti muutub kaheldavaks pakkumismenetluse läbipaistvus ja kontrollitavus.

Ülaltoodu alusel puudub tegelikult sisuline vajadus hinnata, kas pakkumistingimused ja pakkumiskutsedokumentide punkt 4.7 olid asjakohased ja seaduslikud või mitte.

Halduskohus märgib ka, et erivõi ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord ei sätesta edasikaebamise korda. VÕS § 1012 (Konkursi kohta tehtud otsus ) lg 2 sätestab:

Konkursi kohta tehtud otsus on asjaosalistele siduv ning seda ei saa kohtus vaidlustada. Käesolevas lõikes sätestatu ei välista ega piira konkursi tingimuste rikkumise tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõuete esitamist konkursi korraldaja vastu.

3-07-1859

14 HMS § 87 lg 2 p 1 kohaselt oli kaebajal võimalus taotleda halduskohtult haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud (t lk vaideotsus t lk 32 jj).

Tapa Vallavalitsuse ja AS`i Jõgeva Elamu vahel on sõlmitud 10.08.2007.a korraldatud jäätmeveo leping. Leping hakkas kehtima alates 01.11.2007.a (vt t lk 109 jj).

Kaebuse esitaja nõuab 10.08.2007.a sõlmitud lepingu tühistamist.

Tapa Vallavalitsuse 03.04.2007.a korraldus nr 185 on Tapa Vallavalitsuse ja AS`i Jõgeva Elamu vahel 10.08.2007.a sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingule eelhaldusaktiks HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes.

Nii AS Jõgeva Elamu’l kui avalikkusel on õiguspärane ootus (usaldus), et konkursitingimused ja -tulemused on õiguspärased ning korraldatud olmejäätmeveoga liitumiseks sõlmitud lepingud jäävad kehtima.

Kuna halduskohus vaidlustatud Tapa vallavalitsuse 03.04.2007 korralduse nr 185 punkte 1 ja 3 osaliselt ( so AS`ga Jõgeva Elamu seonduvas osas) ja punkti 5 ei tühista, siis langeb ära ka alus HMS § 95 alusel 10.08.2007 sõlmitud halduslepingu tühistamiseks.

Vaidlustatud haldusakt on kontrollitav ja rajaneb kõigile menetlusosalistele kättesaadavatele ja teadaolevatele dokumentidele. Haldusakt vastab HMS §-s 54 märgitud nõuetele. Halduskohus leiab, et vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jääb kaebaja poolt kantud menetluskulu HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud.

HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, § 92 lg 1

Ülle Polluks Kohtunik