3-07-350/14 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-350 Haldusasi OÜ Redstar Invest kaebus Pärnu maavanema kohustamiseks anda maa ostueesõigusega erastamise korraldus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.05.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Redstar Invest apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 18.03.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Redstar Invest Vastustaja Pärnu maavanem Kaasatud isikud Maa-amet ja Majandusja Kommunikatsiooniministeerium

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.05.2007 otsus nr 3-07-350 ja teha uus otsus.

Kohustada Pärnu maavanemat lahendama OÜ-le Redstar Invest maa ostueesõigusega erastamine kahe kuu jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest.

Apellatsioonkaebus ja kaebus rahuldada osaliselt.

Mõista Pärnu Maavalitsuselt OÜ Redstar Invest kasuks välja 11 290 (üksteist tuhat kakssada üheksakümmend) krooni asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

09.05.2003 sõlmisid Edelaraudtee Infrastruktuuri AS (müüja) ja OÜ Redstar Invest (ostja) müügilepingu nr 3486, mille esemeks on Pärnu linnas Riia mnt 116 asuv ehitis Raeküla

3-07-350

2(7) raudteejaam (jaamahoone ja katlamaja-abihoone) koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Pärnumaa Hooneregistri 27.05.2003 tõendi nr 2032 kohaselt kuulub OÜ-le Redstar Invest Riia mnt 116 asuv jaamahoone suletud netopinnaga 108,4 m2 ja ehitusealuse pinnaga 146 m2 ning katlamaja –abihoone suletud netopinnaga 83 m2 ja ehitusealuse pinnaga 114 m2; hoonestuse juurde kasutada antud maatüki suurus on 2362 m2. 26.05.2003 esitas Redstar Invest OÜ Pärnu Linnavalitsusele avalduse Riia mnt 116 maa suurusega 3 532 m2 ostueesõigusega erastamiseks. Pärnu Linnavalitsuse 15.12.2003 korraldusega nr 1571 määrati Riia mnt 116 teenindusmaa suuruseks 3 532 m2 ning nõustuti selle erastamisega OÜ-le Redstar Invest.

19.02.2007 esitas OÜ Redstar Invest kaebuse Pärnu maavanema tegevusetuse (viivituse) peale ning taotles maavanemale ettekirjutuse tegemist Pärnus Riia mnt 116 asuva maa ostueesõigusega erastamise korralduse andmiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt paiknesid kaebaja omandatud ehitised varem maatükil suurusega 2 362 m2 (Pärnu Linna RSN TK 19.10.1984 otsus nr 407), kuid Pärnu Linnavalitsuse 22.02.1999 korraldusega nr 458 määrati ehitiste juurde ostueesõigusega erastamisele kuuluva maatüki suuruseks 3 532 m2. Maatükk samas suuruses on fikseeritud ka Pärnu Linnavolikogu 21.02.2002 otsusega nr 10 kehtestatud Riia mnt - Papiniidu - raudtee vahelise maa-ala detailplaneeringus, mille Pärnu maavanem 18.02.2002 kirjaga kooskõlastas. Pärnu Linnavalitsuse 15.12.2003 korraldusega nr 1571 määrati teenindusmaa lähtuvalt samadest alustest. 3 532 m2 suurune maaüksus registreeriti maakatastris 10.02.2004 ning maa erastamise toimik edastati Pärnu maavanemale erastamise korralduse andmiseks ja kaebajale maa ostueesõigusega erastamiseks. Käesoleva ajani pole maavanem seda teinud, viivitades kaebajale maa erastamisega õigusvastaselt. Maavanem leidis 14.01.2005 Pärnu Linnavalitsusele saadetud kirjas, et kohaliku omavalitsuse 15.12.2003 korraldus ei ole õigusaktide nõuetega kooskõlas. Linnavalitsus pole oma haldusakti muutnud, kuid ka maavanem pole erastamise korraldust andnud. Maavanema tegevusetus rikub kaebaja õigust saada maa omanikuks seaduses sätestatud tähtajal ja korras ja põhjustab ka varalist kahju, sest ehitisi ei saa vallasasjana käsutada.

Pärnu maavanem kaebust ei tunnistanud, leides, et ta pole olnud tegevusetu kaebajale maa ostueesõigusega erastamisel ega ole maa erastamise korralduse andmisega õigusvastaselt viivitanud. Maa erastamise korraldust ei saa anda, sest Pärnu Linnavalitsus on määranud teenindusmaa ka parkimisplatsile ja haljasalale, mille omandiõiguse kohta pole kaebaja dokumente esitanud. Kaebajat teavitati juba 2004 suvel, et viidatud põhjusel on teenindusmaa määramine vastuolus maareformi seadusega. Kaebaja lubas rajatiste omandiõigust kinnitavad dokumendid esitada, kuid pole seda teinud. Maavanema käsutuses olevate dokumentide põhjal (riigivara munitsipaalomandisse andmise 01.02.1993 akt nr 18/518, milles munitsipaalomandisse antavate varade nimekirjas on ka haljasalad, sõiduteed, kõnniteed ja parklad) saab järeldada, et kõik eelnimetatud Pärnu linna haldusterritooriumil asuvad ehitised (rajatised) on linna omandis. 14.01.2005 kirjaga tagastas maavanem maa erastamise toimiku Pärnu Linnavalitsusele, juhtides linnavalitsuse tähelepanu maareformi käsitlevate õigusaktide rikkumisele Riia mnt 116 teenindusmaa määramisel ja maa kaebajale ostueesõigusega erastamise võimaldamisel. 11.05.2006 toimus maavalitsuse ja linnavalitsuse esindajate nõupidamine kaebajale maa ostueesõigusega erastamise küsimuse lahendamiseks, kuid ühisele seisukohale ei jõutud ning linnasekretäri ettepanek oli tagastada erastamise toimik maavalitsusele. 17.07.2006 pöördus vastustaja MRS § 38 lg 2 p 4 alusel selgituste saamiseks Maa-ameti poole ning kuna kõnealune maaüksus asub vahetult projekteeritava Via Baltica maanteetrassi tsoonis, siis 17.10.2006 kirjaga ka Maanteeameti poole riigi huvi

3-07-350

3(7) väljaselgitamiseks. Maa-amet toetas vastustaja seisukohta, et olemasolevad dokumendid ei tõenda kaebaja omandiõigust rajatisele ning seetõttu ei saa kohaliku omavalitsuse haldusaktiga lubatud ulatuses kaebajale maad ostueesõigusega erastada. Maanteeameti selgituse kohaselt seoses kavandatava maanteega muutub oluliselt linnavolikogu 21.02.2002 otsusega kehtestatud Riia mnt – Papiniidu - raudtee vahelise maa-ala detailplaneeringu kohane liiklusskeem, mis mõjutab oluliselt nii kehtivat detailplaneeringut kui ka Riia mnt 116 teenindamiseks määratud maa piire. Eeltoodud asjaoludele tuginedes pole olnud ega ole ka käesoleval ajal võimalik kaebaja taotletud korraldust anda.

Kaasatud isiku Maa-ameti arvamuse kohaselt on asfaltteeritud maa-ala puhul tegemist rajatisega ning kuivõrd selle kuulumine kaebajale pole tõendatud, siis ei saa ta selle juurde ka maad erastada. Kaebajale kuuluvad jaamahoone ja katlamaja-abihoone. Kõnealune 900 m2 suurune asfalteeritud maa-ala on kasutusel autoparklana. Hooned on ümbritsetud haljasaladega, mille kuulumine ehitiste teenindamiseks vajaliku maa hulka on samuti küsitav. Pärnu maavanema kirjas esitatud asjaoludest järeldub, et parkla ja haljasalad anti 1993.aastal munitsipaalomandisse. Linnale kuuluva parkla ja haljasala alune maa ei kuulu MRS § 20 lg 1 ja § 28 lg 1 punktidest 1 ja 4 tulenevalt erastamisele, vaid munitsipaalomandise andmisele. Kaebaja viidatud detailplaneeringu koostamisel oleks pidanud arvestama ka MRS ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatuga. Pärnu Linnavolikogu 21.02.2002 otsusega kehtestatud Riia mnt- Papiniiduraudtee vahelise maaala detailplaneeringuga määratud ostueesõigusega erastatava Riia mnt 116 maaüksuse piirid ei vasta seadusele. Planeerimisja ehitusseadus maa erastamise küsimusi ei reguleerinud. Ostueesõigusega erastatava maa ulatuseks saab olla üksnes ehitise teenindamiseks vajalik maa, mille suuruse määramine saab toimuda vaid maareformi seaduse sätete alusel. Pärnu maavanem pole kaebajale maa erastamisega põhjendamatult viivitanud. Vastustaja on teostanud MRS-s ja maa ostueesõigusega erastamise korras sätestatud maavanema kui erastamise korraldaja õigust ja kohustust kontrollida talle esitatud erastamisdokumentide ja andmete õigsust, samuti põhjendatult arvestanud muutunud olustikus ka riigi võimaliku huviga maa jätmiseks riigi omandisse maareservina, et tagada riiklikult tähtsate teetrasside rajamiseks vajaliku maa reserveerimine.

Kaasatud isiku Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi selgituse kohaselt asub vaidlusalune maa piirkonnas, kus on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti 2002/EE/16/P/PA/009 raames koostamisel Pärnu ümbersõidutee eelprojekt, mille tehniline projekt peaks valmima 2007 juuli lõpus. Kuni nimetatud projektlahenduse selgumiseni ei ole võimalik üheselt määratleda riigi huvi antud asjas. Arvestada tuleb aga sellega, et ka riik on üheks omandireformi õigustatud subjektiks. MRS § 20 lg 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida ei tagastaa, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Tähtaega, mille jooksul peab riik esitama maa riigi omandisse jätmise taotluse, õigusaktid ei sätesta. Käesoleval juhul oleks õigem erastamine peatada kuni riigi huvide selgumiseni.

Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Põhjendused. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra (edaspidi Kord) p 3 sätestab, et maa ostueesõigusega erastamist korraldab maavanem (edaspidi erastamise korraldaja), kui käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti. Sama korra p 23 kohaselt kontrollib erastamise korraldaja maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Kuna maa ostueesõigusega erastamise lõplik otsustaja on maavanem ning erastatava maa lõplik suurus määratakse maavanema haldusaktiga, ei saa erastamise eeltoimingute raames

3-07-350

4(7) antud korraldused reeglina anda erastamise õigustatud subjektile õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügi leping. MRS § 22 lg 1 järgi saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna vastavalt seadusele ning korra p 11 alapunkt 1 kohaselt tuleb maa ostueesõigusega erastamise avaldusele lisada ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid. OÜ Redstar Invest esitatud avalduses taotleb ta Pärnus Riia mnt 116 asuvate ehitiste juurde

3 532 m2 suuruse maatüki erastamist. Hooneregistri tõendi nr 2032 kohaselt on äriühingu omandis jaamahoone ja katlamaja-abihoone ning hoonestuse juurde kasutada antud maatüki suurus on 2 362 m2. Teenindamiseks vajalik maa määratakse MRS § 7 lg 5 alusel üksnes konkreetsele ehitisele. Pärnu Linnavalitsuse 15.12.2003 korralduses nr 1571 on ehitiste osas märgitud, et OÜ Redstar Invest omandas Riia mnt 116 asuvad ehitised 09.05.2003 ostu-müügilepingu nr 3486 alusel. Seega tulenevalt tõenditest on nendeks ehitisteks vaid jaamahoone ja katlamaja-abihoone, mille juurde saab ka teenindusmaad määrata.

Asjas esitatud tõenditest ja plaanimaterjalidest selgub, et Pärnu Linnavalitsuse 15.12.2003 korraldusega nr 1571 määratud teenindusmaal asuvad lisaks jaamahoonele ja katlamajaabihoonele veel autoparkla ning haljasala. Vastustaja viitab õigesti 01.02.1993 riigivara munitsipaliseerimise aktile nr 18/518, millele lisatud nimekirja kohaselt on Pärnu linnas asuvad sõiduteed, kõnniteed, parklad, pargid ja haljasalad üle antud munitsipaalomandisse. Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit Riia mnt 116 asuvate välisheakorra objektide omandiõiguse kohta.

Maavanem tagastas 14.01.2005 Riia mnt 116 asuva maatüki erastamistoimiku linnavalitsusele põhjusel, et Pärnu Linnavalitsuse 15.12.2003 korraldusega nr 1571 määratud ostueesõigusega erastava maa piirid ja suurus ei ole kooskõlas MRS sätetega. Viidatud kirjaga on tutvunud ka kaebaja. Vastustaja esindaja selgituste kohaselt eeldas maavanem, et linnavalitsus vaatab erastamistoimiku läbi ja arvestab maavanema seisukohtadega ilma maavanema kohustusliku ettekirjutuseta, kuid seda ei juhtunud ja mais/juunis 2006 toimik saadeti uuesti maavanemale, kes kaalub ettekirjutuse tegemist erastamisel tekkinud puuduste kõrvaldamiseks.

MRS § 20 lg 1 sätestab, et erastamisele kuulub maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalmandisse. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusalune maatükk asub piirkonnas, mis on seotud Via Baltica raames Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimisega ning maavanema esindaja kinnitusel piirnevad või läbivad vaidlusalust maad kõik Via Baltica erinevad projektid ja konkreetse projekti kinnitamisel selguvad ka riigi huvid asjas. Pärnu maavanema väiteid selle kohta, et asja menetlemisel on riigil asjas oluline huvi, kinnitab Majandusja Kommunikatsiooniministeerium.

Kuna maavanem esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest, siis pöördumised Maa-ameti ja Maanteeameti poole juulis ja oktoobris 2006 riigi huvide väljaselgitamiseks oli põhjendatud. Põhjendatud on ka vastustaja seisukoht, et enne riigi huvide väljaselgitamist ei saa maa erastamise menetlust jätkata. Asjas kogutud tõendite kohaselt on vaidlusaluse maa osas riigi huvide väljaselgitamine võimalik 2007 juuli lõpus. Eeltoodust järelduvalt ei ole Pärnu maavanem põhjendamatult ja õigusvastaselt viivitanud vaidlusaluse maa erastamiseks korralduse vastuvõtmisega ning asjas tuvastatud asjaolusid arvestades ei ole maavanemal võimalik kaebaja taotletud korraldust anda.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

OÜ Redstar Invest apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kohustada Pärnu maavanemat andma korraldus Pärnus Riia mnt 116 asuva maa ostueesõigusega erastamiseks kaebajale.

3-07-350

5(7) Maa erastamisega põhjendamatu viivitamine on toimunud alates veebruarist 2005 kuni kaebaja pöördumiseni linnavalitsuse poole 05.04.2006, aga samuti alates 15.06.2006 kuni käesoleva ajani. Vaidlusalune maatükk kanti maakatastrisse 10.02.2004 ning seejärel saadeti maa erastamise toimik Pärnu maavanemale maa kaebajale ostueesõigusega erastamiseks. Toimik on kogu aeg olnud maavalitsuses ning maavanem on kogu aeg teadnud, et linnavalitsus oma korraldust, millega määras kaebaja ehitiste juurde teenindusmaa 3 532 m2 ja pidas võimalikuks selles ulatuses maad kaebajale erastada, muutnud ei ole. Pärnu Linnavalitsuse viidatud korralduse näol on tegemist HMS § 61 lg 2 tähenduses kehtiva ja apellandi hinnangul õiguspärase haldusaktiga. Maavanem ei ole siiani nõudnud Vabariigi Valitsuse seaduses ette nähtud korras Pärnu Linnavalitsuse korralduse muutmist ning asjakohased ei ole vastustaja väited, et ta lootis, et linnavalitsus teeb seda omal algatusel. Kohus, võttes aluseks maavanema vastuväited ja Maa-ameti arvamuse linnavalitsuse korralduse õiguspärasuse (õigusvastasuse) kohta, asus põhjendamatult kontrollima linnavalitsuse korralduse aluseks olevaid asjaolusid (teenidusmaa suurus, omandiõigus ehitistele jmt). Väär on halduskohtu seisukoht, et kaebaja pole Pärnu linnas Riia mnt 116 asuva parkla kui rajatise omanik. Kaebaja omandas nimetatud parkla 05.09.2003 Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-ga sõlmitud ehitiste ostu-müügilepinguga. Selle lepingu järgi ostis kaebaja ehitised koos oluliste osade ja päraldistega (p 1.1). Parkla on päraldis TsÜS § 57 lg

1 tähenduses. Raudteejaama hoone ja vahetult selle kõrval asuv parkimisplats on seotud ühise majandusliku eesmärgiga ning parkimisplats teenib raudteejaama hoonet. Ehitiste ja platsi vahel on olemas ka ruumiline seos - parkimisplats on projekteeritud ja asub vahetult raudteejaama hoone kõrval ning kaebuses märgitud detailplaneeringu järgi on parkla raudteejaama hoonega ühel krundil. Maa mitteerastamise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla asjaolu, et rahvusvahelise trassi Via Baltica projekteerimisel võib tekkida vajadus maa riigi omandisse jätmiseks. Vastustaja ja kaasatud isikute ebamäärane seisukoht võimaliku riigi huvi kohta ei kaalu üles kaebaja huvi saada maaomanikuks MRS-s sätestatud korras ja ajal.

Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, olles jätkuvalt seisukohal, et pole maa ostueesõigusega erastamisega põhjendamatult viivitanud ning kaebaja taotletud korraldust ei saa anda, sest kaebaja pole tõendanud omandiõigust rajatisele, samuti on veel välja selgitamisel riigi huvi kõnealuse maaüksuse suhtes. Parkla on erastamise toimikus olevate dokumentide kohaselt munitsipaalomandis alates aastast 1993 ning linnale kuuluvate rajatiste alust maad saab anda vaid linna omandisse, mitte erastada kolmandale isikule.

Kaasatud isikud vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata, jäädes esimese astme kohtule esitatud arvamuste juurde

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja lõppeesmärk on erastada talle kuuluvate ehitiste juurde ostueesõigusega maad tema poolt taotletud ja kohaliku omavalitsuse haldusaktiga võimaldatud ulatuses. Vastavalt MRS-s ja Korras sätestatule teostab erastamise eeltoimingud maa asukoha järgne valla/linnavalitsus ning maa erastamise korraldaja on maavanem, kes Korra § 23 p 4 kohaselt võtab maareformi seaduses sätestatu, esitatud dokumentide, täiendavalt kogutud andmete ja riigi maakatastri andmete alusel vastu maa ostueesõigusega erastamise otsuse.

3-07-350

6(7) Seega õige ning õigusaktidega kooskõlas on vastustaja seisukoht, et maavanem erastamise korraldajana peab kontrollima maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Erinevalt esimese astme kohtust on ringkonnakohus aga seisukohal, et vastustaja on käesoleval juhul põhjendamatult viivitanud Korra § 23 p 4 kohase otsuse tegemisel. Asjas tuvastatud asjaolude kohaselt teostas kohalik omavalitsus Korra kolmandas peatükis sätestatud erastamise eeltoimingud aastatel 2003/2004 ning esitas seejärel Riia mnt 116 Pärnus maa ostueesõigusega erastamise toimiku Pärnu maavanemale, kuid erastamise korraldaja tagastas toimiku 14.01.2005 kirjaga Pärnu Linnavalitsusele leides, et linnavalitsuse 15.12.2003 korraldusega nr 1571 antud nõusolek 3 532 m2 suuruse ehituskrundi ostueesõigusega erastamiseks ei ole kooskõlas MRS § 7 ja § 6 lg 3.3 sätestatud nõuetega.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 1 kohaselt on maavanemal õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle ning sama paragrahvi lg 4 järgi, kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga vastavusse ning kui volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem protestiga halduskohtusse.

Asja materjalidest nähtuvalt pole vastustaja linnavalitsuse 15.12.2003 korralduse nr 1571 seaduslikkuse üle järelevalve menetlust alustanud ning apellandi väide, et jõustunud ja vaidlustamata haldusakt kehtib ja on täitmiseks kohustuslik võimalikule õigusvastasusele vaatamata, on põhjendatud. Kuna linnavalitsuse korraldus ei ole käesoleva vaidluse esemeks, siis on õigustatud ka apellandi etteheide, et kohus asus põhjendamatult kontrollima selle andmise aluseks olevaid asjaolusid. Õigusaktid ei sätesta maavanemale võimalust jätta erastamise korraldus vastu võtmata põhjendusega, et teenindusmaa suurust ja maa erastamist võimaldav kohaliku omavalitsuse haldusakt ei ole kooskõlas seadusega, ilma haldusakti üle järelevalve menetlust alustamata ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lõikes 4 sätestatud toiminguid tegemata.

Kui kohalik omavalitsus keeldub oma haldusakti muutmast ja maavanem protestiga kohtusse ei pöördu, siis tuleb maavanemal Korra §-s 23 sätestatud toimingute teostamist jätkata ning erastamise korraldus vastu võtta ja kohaliku omavalitsuse poolt määratud ulatuses ja piirides maa taotlejale erastada. Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta kaebaja taotletud korralduse andmisega viivitamist vastustaja ja kaasatud isikute väidetud riigi võimaliku huvi väljaselgitamine. Nagu eelpool märgitud, tagastas maavalitsus erastamise toimiku Pärnu Linnavalitsusele jaanuaris 2005, riigi võimaliku huvi välja selgitamiseks astus maavanem esimesed sammud poolteist aastat hiljem.

Kaasatud isikute selgituste kohaselt seoses asjaoluga, et kavandatava teetrassi asukoht pole täpselt teada, ei ole üheselt võimalik määratleda riigi huvi antud asjas. Maa erastamise protsess ei saa seiskuda määramatuks ajaks ning asjaolu, et kunagi võib riigil tekkida huvi kõnealuse maatüki vastu, ei saa ringkonnakohtu arvates erastamise korralduse andmist takistada.

Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse ning rahuldab kaebuse ja apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus annab vastustajale tähtaja Pärnu Linnavalitsuse korralduse seaduslikkuse üle järelevalve menetluse alustamiseks ning vajaduse korral protestiga kohtusse pöördumiseks. Viidatud toimingute tegemata jätmise

3-07-350

7(7) korral tuleb maavanemal vastu võtta Korra § 23 p 4 kohane otsus maa kaebajale erastamise kohta.

Kaebaja taotles menetluskulude hüvitamist kahe kohtuastme peale kokku 22 580 kr. Kuludokumentide järgi koosnevad menetluskulud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust kokku 160 kr ning esindaja kulust esimese astme kohtus

17 700 kr ja teise astme kohtus 4 720 kr. Kulude kandmine on tõendatud. Ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja apellatsioonkaebuse osaliselt ning peab seetõttu põhjendatuks rahuldada menetluskulude taotluse pooles ulatuses, so vastustajal tuleb hüvitada kaebaja kantud menetluskulu kohtuastme peale kokku 11 290 kr.

Oliver Kask Kaire Pikamäe Silvia Truman