2-07-13159/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-07-13159 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Igor Amann ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2008, Tallinn Tsiviilasi AS Maag Grupp hagi Eldar Abdullajevi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.10.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eldar Abdullajevi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 25. märts 2008, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Maag Grupp (reg kood xxxxxxxx, asukoht Ropka tee 22, Tartu 51013), esindaja adv Marko Paabumets Kostja Eldar Abdullajev (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x)

Resolutsioon 1. Jätta Harju Maakohtu 31.10.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik 1. 03.04.2007 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Pooled sõlmisid juunis 2004 ostu-müügileping nr 23, mille kohaselt müüs hageja kostjale toiduaineid. Kostja poolt on tasumata kaupade eest kokku 31 406, 20 krooni.

2(3) Võlgnevus tuleneb järgmistest arvetest: arve 22.12.2005 nr T142963 summas 4 985, 90 krooni; arve 28.12.2005 nr T143333 summas 24 201, 20 krooni; arve 29.12.2005 nr T143462 summas 4 938, 70 krooni, kokku 31 406, 20 krooni. Kostja tunnistab võlga, kuid ei soostunud seda vabatahtlikult kohtuväliselt maksma. Kostja kinnitas võlgnevust nii esitatud arvete väljavõttel, kui maksegraafikul. 2. Vastavalt lepingu p-le 6 kohustus ostja kauba eest tasuma 14 päeva jooksul arvates kauba üleandmisest müüjalt ostjale. Tasumise tähtaegadest mittekinnipidamisel kohustus ostja maksma müüjale viivist iga viivitatud päeva eest 0,5% päevas kauba maksumusest. Seisuga 09.02.2007 oli viiviste võlgnevuse kokku 67 570, 01 krooni, mida hageja vähendas kuni põhivõlgnevuse summani 31 406, 20 krooni ja seejärel kuni 15 000 kroonini. 3. Kostja hagi ei tunnistanud. Arve-saatelehel 28.12.2005 nr T143333 puudub kostja allkiri kauba vastuvõtmise kohta. Seega on hageja nõue 24 201, 20 krooni osas alusetu. Hageja poolt esitatud viiviste arvestus ei ole kostja poolt allkirjastatud. Kostja ei ole sellist viiviste arvestust kunagi saanud. 4. Kostja müüs oma kioskid FIE S. K, kes pidi ka hageja ees võlgnevuse likvideerima. Koostati maksegraafik, mille järgi kohustus S. K tasuma kostja võla hagejale. Seega loovutas kostja võlakohustuse hageja ees S. K, kes peab täitma raha tagasimaksmise kohustuse hageja ees.

Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused 5. Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja Eldar Abdullajevilt 31 406, 20 krooni põhivõlgnevuse ja 15 000 krooni viivise katteks AS-le Maag Grupp. Menetluskulud jäid kostja kanda. 6. Arve-saatelehtedega on tõendatud, et kauba üleandmisel väljastati arve. Asjaolu, et arve- saatelehel nr T143333 ei ole kostja allkirja, ei muuda kostja maksekohustust olematuks, kuna see ei teki mitte allkirja andmisega, vaid kauba kättesaamisega (võlaõigusseadus (VÕS) § 208 lg 1 ja pooltevaheline leping p 6.1). 7. Kostja poolt esitatud maksegraafikut ei saa käsitleda konstitutiivse võlakirjana, kuna hageja pole tõendanud poolte tahet luua just konstitutiivne võlatunnistus. Nimetatu ei tulene ka poolte poolt esile toodud asjaoludest, mille kohaselt ei olnud maksegraafiku allkirjastamisel selge, kas kohustust asub täitma kostja või S. K. Kostja on tunnistanud kohustuse olemasolu. Kuivõrd tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, on kostja kohustus tõendada, et võlga ei ole või see on lõppenud. Kostja pole tõendanud, et tal ei ole kohustust maksta hageja poolt hagiavalduses nõutud summat, kuivõrd S. K on võlgnevuse osaliselt või täielikult tasunud. 8. S. K poolt maksegraafiku allkirjastamine on vaadeldav kohustusega ühinemisena (VÕS § 178 lg 1 ja 2). Kuivõrd kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus, on hagejal õigus valida, kelle vastu ta võlgnikest oma nõude pöörab. Seega on hageja nõue võla ja viivise osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6).

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus 9. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. 10. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna ei pööranud piisavalt tähelepanu esitatud tõenditele. 11. Kostja ja S. K vahel oli sõlmitud kokkulepe, et S. K võtab üle kohustuse tasuda hageja poolt üle antud kauba eest. Seega on õigeks kostjaks S. K. Samuti maksis S. K hagejale maksegraafiku alusel, kuid hiljem katkestas selle. Kostja oli veendunud, et S. K täidab endale võetud kohustuse.

3(3) 12. Samuti vaidleb hageja vastu sellele, et ta sai kauba arve-saateleht nr T14333 alusel. Nimetatud arve-saatelehel ei ole kostja allkirja ning ei saa lugeda, et kaup on üle antud. Teistel arve-saatelehtedel allkiri on.

Vastustajate seisukoht 13. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht 14. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme. Kolleegium ei tuvastanud ka menetlusnormide rikkumist esimese astme kohtu poolt, mis võiks olla aluseks ebaõigele kohtulahendile. Seetõttu tuleb otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. 15. Kostja ei ole esimese astme kohtus esitanud vastuväidet, et hageja ei ole arve-saateleht nr T14333 alusel kaupa tegelikult üle andnud ja seetõttu puudub ka kohustus tasuda. Vastupidi, kostja tunnistas võlgnevust kõigi arvete osas ja palus võimalust tasuda maksegraafiku alusel. Kostja vastuväide seisnes selles, et ta müüs oma kioskid FIE S. K, kes võttis üle ka hagejale kauba eest tasumise kohustuse. 16. Õige ei ole kostja seisukoht, et ta ei ole käesolevas asjas õige kostja, kuna tasumise kohustuse võttis üle S. K. Asjaolu, et kostja ja S. K sõlmisid omavahel kokkukleppe võlakohustuse ülevõtmise kohta ja S. K kirjutas ka alla võlatunnistusele ja maksegraafikule, ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest võlausaldaja ees, kui viimane ei ole kohustuse üleminekuks nõusolekut andnud. VÕS § 175 lg 2 kohaselt võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Tõendeid hageja nõusoleku kohta kohustuse üleminekuks S. K kostja esitanud ei ole. Seega leidis kohus õigesti, et tegemist on kohustusega ühinemisega VÕS § 178 lg 1 mõttes. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus, kus hagejal on õigus valida, kelle vastu ta võlgnikest oma nõude pöörab. Kostja saab omakorda esitada nõude S. K vastu vastavalt nende vahel sõlmitud lepingule. 17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega kannab kostja kõik menetluskulud.

Igor Amann Gaida Kivinurm Tiit Kollom