2-07-39868/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-07- 39868 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.04.2008, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Ülle Jänes, Reet Allikvere Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Kasmar Tunderi vastu 150 000 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.01.2008 tagaseljaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Balti Investeeringute Grupi Pank AS apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood 10183757, Rüütli 23, 51006 Tartu) ja tema esindaja Artur Maljukov; Kasmar Tunder

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.01.2008 tagaseljaotsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel 03.11.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva võla 80 000 krooni, intressi 16 607,05 krooni, viivise 9498,69 krooni, leppetrahvi 16 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 700 krooni ning kahjuhüvitise 27 264,26 krooni, kokku 150 000 krooni.

Kostja seisukoht

2. Kostja kirjalikku vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus

3. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis Kasmar Tunderilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks välja 122 105,74 krooni.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Maakohus mõistis kostjalt välja tagastamata krediidi 80 000 krooni, tasumata intressi

16 607,05 krooni, viivise 9498,69 krooni, leppetrahvi 16 000 krooni ja jättis rahuldamata nõude võla sissenõudmisega seotud kulude 700 krooni ning kahjuhüvitise 27 264,26 krooni saamiseks. Kohus leidis, et võla sissenõudmisega seotud kulu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 5 alusel. Osundatud sätte kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas ja kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Hageja nõutav kahju 700 krooni ei ületa viivist 9498,69 krooni. Kohus leidis, et VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 127 ning § 416 lg 3 ja § 421 alusel ei ole õiguslikult põhjendatud kahjuhüvitise nõue 27 264,26 krooni. VÕS § 416 lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. VÕS §

421 kohaselt on osundatud sättest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega ei ole ülesütlemisele järgnenud perioodi eest intressi nõue õiguslikult põhjendatud ja nõude rahuldamine on välistatud ka juhul, kui kostja nimetab nõutavat intressi kahjuks.

6. Kohus leidis, et ülejäänud osas on hagi hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kuna kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud, rahuldas kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

7. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Kaebuse põhjendustel kohaldas kohus ebaõigesti VÕS § 416 lg 3. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. Hageja esitas lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele leppetrahvi ja viivist ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude. Apellandi poolt saamata jäänud tulu ehk kasuna tuleb mõista intressi, mille tasumises olid pooled kokku leppinud lepingu põhitingimustes ning mille saamisega apellant krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas, aga samuti intressi, mida apellant oleks võinud saada kostja poolt tasumisele kuulunud summade edasilaenamisest. Apellant ei nõua tuleviku intressi kui sellist, vaid saamata jäänud tuluna kahjuhüvitist. Hea usu põhimõttest tulenevalt ja kahju hüvitamise eesmärke arvestades ei ole aktsepteeritav olukord, kus lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud isik on tunduvalt paremas positsioonis kui lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitvad isikud (kostja vabanes lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tuleviku intressimaksete tasumisest ehk ta peab maksma vähem isikust, kes täidab oma lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt). Lisaks intressimaksete saamise võimaluse kaotamisele põhjustas kostja poolne lepingu rikkumine hagejale kahju ka seetõttu, et ta ei saanud lepingujärgselt tasumisele kuulunud summasid edasi laenata ja teenida planeeritud intressitulu. Apellant leiab, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud.

9. Võla sissenõudmisega seotud kulude nõue ei ole kahjunõue, vaid kostjale saadetud kirjade kulu, mille tasumist apellant nõuab seaduse ja üldtingimuste p 9.3 alusel. Tegemist on tasuga teenuse eest, milles pooled on lepingus eraldi kokku leppinud.

10. Kohus on rikkunud otsuse tegemisel protsessiõiguse norme. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, kuid kohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis kahjuhüvitise ja võla sissenõudmisega seotud kulud välja mõistmata. Alusetu on viide VÕS § 416 lg-le 3. Nimetatud sätte järgi vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seda on apellant ka teinud, nõudes lepingu ülesütlemisel üksnes selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi. Hageja nõue oli õiguslikult põhjendatud.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

11. Ringkonnakohus leiab, et asja võib otsustada TsMS § 646 korras üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.

12. TsMS § 657 lg 2 kohaselt kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

13. Kohus tegi asjas tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hagile vastamata jätmise eeldusel. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. Hageja on kahju hüvitamise nõuet õiguslikult põhjendanud ja selgitanud, et tema kahjuks on saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk saamata kasuna tuleb mõista summat, mis vastab intressi suurusele, mille tasumises olid pooled kokku leppinud ning millise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg 3 kohaselt kaotas. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et TsMS § 407 lg 1 eeldused hagi rahuldamiseks olid olemas. Menetluskulud jaotab kohus asja uuel läbivaatamisel.

M. Klaar

Ü. Jänes R.Allikvere