2-07-46972/7 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-07-46972 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.04.2008, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Ülle Jänes, Reet Allikvere Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Kaja Valdaru vastu

112 000 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.01.2008 tagaseljaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Balti Investeeringute Grupi Pank AS apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood xxxxxxxx,) ja tema esindaja Artur Maljukov; Kaja Valdaru (ik xxxxxxxxxxx; x)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 02.01.2008 tagaseljaotsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel 27.07.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva võla 56 709,81 krooni, intressi 10 745,69 krooni, viivise 8258,26 krooni, leppetrahvi 14 959,02 krooni ning kahjuhüvitise 21 327,22 krooni, kokku

112 000 krooni.

Kostja seisukoht

2. Kostja kirjalikku vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus

3. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis Kaja Valdarult Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks välja 90 672,78 krooni.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Maakohus mõistis kostjalt välja tagastamata krediidi 56 709,81 krooni, tasumata intressi

10 745,69 krooni, viivise 8258,26 krooni, leppetrahvi 14 959,02 krooni ja jättis rahuldamata kahjuhüvitise nõude 21 327,22 krooni saamiseks.

6. Kohus leidis, et hagejal ei saanud tekkida kahju saamata jäänud intressi näol. VÕS § 416 lg

3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seaduses sätestatud imperatiivse keelu tõttu lõppeb tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus ülesütlemisele järgneva aja eest. Seega ei ole võimalik nõuda intressi ka kahjuna ajavahemiku eest, mil võlausaldaja kaotas võimaluse saada kasu tasutava intressina.

7. Kohus leidis, et ülejäänud osas on hagi hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kuna kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud, rahuldas kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

8. Hageja vaidlustas otsuse osas, millega kohus jättis kahjuhüvitise 21 327,22 krooni välja mõistmata. Apellant palub teha selles osas uue otsuse, millega mõista välja kahjuhüvitis

21 327,22 krooni. Ülejäänud osas palub apellant jätta kohtuotsuse muutmata.

9. Kaebuse põhjendustel kohaldas kohus ebaõigesti VÕS § 416 lg 3. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. Hageja esitas lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele leppetrahvi ja viivist ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude. Apellandi poolt saamata jäänud tulu ehk kasuna tuleb mõista intressi, mille tasumises olid pooled kokku leppinud lepingu põhitingimustes ning mille saamisega apellant krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas, aga samuti intressi, mida apellant oleks võinud saada kostja poolt tasumisele kuulunud summade edasilaenamisest. Apellant ei nõua tuleviku intressi kui sellist, vaid saamata jäänud tuluna kahjuhüvitist. Hea usu põhimõttest tulenevalt ja kahju hüvitamise eesmärke arvestades ei ole aktsepteeritav olukord, kus lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud isik on tunduvalt paremas positsioonis kui lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitvad isikud (kostja vabanes lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tuleviku intressimaksete tasumisest ehk ta peab maksma vähem isikust, kes täidab oma lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt). Lisaks intressimaksete saamise võimaluse kaotamisele põhjustas kostjapoolne lepingu rikkumine hagejale kahju ka seetõttu, et ta ei saanud lepingujärgselt tasumisele kuulunud summasid edasi laenata ja teenida planeeritud intressitulu. Apellant leiab, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud.

10. Kohus tõlgendas vääralt VÕS § 416 lg-t 3. Hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi ja kulude hüvitamist ka ajavahemiku eest alates lepingu ülesütlemisest kuni kogu krediidisumma tagastamiseni. Hageja nõue oli õiguslikult põhjendatud.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

11. Ringkonnakohus leiab, et asja võib otsustada TsMS § 646 korras üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.

12. TsMS § 657 lg 2 kohaselt kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtul puudub õigus otsus osaliselt tühistada ja samuti ei ole õigust teha otsuse tühistamisel uut otsust.

13. Kohus tegi asjas tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hagile vastamata jätmise eeldusel. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. Hageja on kahju hüvitamise nõuet õiguslikult põhjendanud ja selgitanud, et tema kahjuks on saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk saamata kasuna tuleb mõista summat, mis vastab intressi suurusele, mille tasumises olid pooled kokku leppinud ning millise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg 3 kohaselt kaotas. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et TsMS § 407 lg 1 eeldused hagi rahuldamiseks olid olemas. Menetluskulud jaotab kohus asja uuel läbivaatamisel.

M. Klaar

Ü. Jänes R.Allikvere