2-06-1847/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-06-1847 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Meelika Aava Tsiviilasi AIRES LIISING OÜ hagi Janoš Mikloši, Alla Mitina ja Tomoš Mikloši vastu korteriomandi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.10.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Janoš Mikloši ja Tomoš Mikloši apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 20.03.2008, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AIRES LIISING OÜ (reg.kood 10995828), esindaja Juhan Raudam Kostjad Janoš Mikološ (IK xxxxxxxxxxx), Alla Mitina (IK xxxxxxxxxxx), Tomaš Mikloš (IK xxxxxxxxxxx), kostjate elukoht x) Kostja Janoš Mikloši nõustaja Merika Lätt (IK xxxxxxxxxxx), x

RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 02.10.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Esimese astme menetluskulud jätta võrdsetes osades Janoš Mikloši ja Alla Mitina kanda ja apellatsioonimenetluse kulud Janoš Mikloši kanda.

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 30.01.2006 esitas Aires Liising OÜ hagiavalduse Janoš Mikloši vastu asja väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Harju Maakohtu 26.03.2006 määrusega kaasati menetlusse kostjatena ka Alla Mitina ja Tomoš Mikloš.

2. 02.04.2007 esitatud täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Total Inkasso OÜ korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja omandas korteriomandi asukohaga x. Hageja on omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Kolmandatel isikutel korteriomandi suhtes õigusi ei olnud. Pärast korteri omandamist sai hageja teada, et vaidlusalune korter on kostjate valduses, kes elavad seal. Sellega seoses on piiratud hageja võimalused korterit ise vallata ja kasutada.

3. Kostjatel puudub korteri kasutamiseks igasugune õiguslik alus. Seega on korter kostjate ebaseaduslikus valduses. Hageja on teinud kostjatele korduvalt ettepanekuid korteri vabatahtlikuks vabastamiseks, kuid kostjad seda teinud ei ole. Hageja palus x asuva korteri kostjate ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja valdusse. Väljakolimisest keeldumise korral palus hageja kostjad nimetatud korterist välja tõsta.

Kostjate vastuväited

4. Kostjad Janoš ja Tomoš Mikloš hagiga ei nõustunud ning vaidlesid sellele vastu. 20.11.2000 toimunud avalikul enampakkumisel müüdi Janoš Miklošile vallasasjana kuulunud korter x B. Na. Kuna Janoš Mikloš leidis, et täitemenetluses rikuti enampakkumise olulisi tingimusi, palus ta tunnistada enampakkumise kehtetuks. Tallinna Linnakohtu 15.09.2003 otsusega tunnistati enampakkumine kehtetuks ja otsus jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2003 otsusega. Seega on Janoš Miklošil õiguslik alus korteri kasutamiseks ja korter on kostjate seaduslikus valduses.

5. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg-s 1 on sätestatud, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kuna on olemas jõustunud kohtuotsus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja arvestades asjaolu, et B.N ei ole korterit üle antud, siis ei saanud viimasel ka omandit tekkida. Korteriomandi esmakinnistamisel kanti selle omanikuna kinnistusraamatusse Jevgeni Burdanov, kellele B. N arvatavasti korteri võõrandas. Kuna B. N ei saanud korteri omanikuks, siis ei olnud tal ka õigust korterit võõrandada. Sellist kannet omandiõiguse kohta tuleb pidada ebaõigeks, kuna see ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale.

6. Korter on kostja seaduslikus valduses ning hagejal puudub õiguslik alus korteri väljanõudmiseks.

Maakohtu otsus

7. Maakohus rahuldas hagi ja nõudis x asuva korteri kostjate ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse. Korteri vabastamisest keeldumise korral tuleb kostjad vaidlusalusest korterist välja tõsta. Vastavalt AÕS § 56 lg-le 1 eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Seega on kostjate kohus tõendada, et hageja ei ole korteri omanik. Seda kostjad tõendanud ei ole. Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2003. otsusest nr 2-2/1549/2003 nähtub, et Tallinna Linnakohtu 15.09.2003 otsusega tunnistati kehtetuks x asuva korteri suhtes läbiviidud enampakkumine. Ringkonnakohtu otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Samuti puuduvad tõendid, et kostjad oleksid korteri valduse kellelegi üle andnud. Kohus ei nõustunud sellega, et enampakkumise kehtetuks tunnistamine ning korteri valduse mitteüleandmine mõjutaksid vahetult nende tehingute kehtivust, millega hageja omandas Total Inkasso OÜ-lt korteri. Korterit on kinnisasjana korduvalt võõrandatud, hageja on kinnistusraamatusse kantud alates 19.10.2005.

8. Vastavalt AÕS §-le 641 ei oma kinnisomandi üleandmisel valduse üleandmine tähendust ning hageja poolt kinnisasja omandamist ei saa takistada asjaolu, et ta ei ole saanud korterile valdust. Ka asjaolu, et enampakkumine tunnistati kehtetuks, ei anna iseenesest alust järelduseks, et Total Inkasso OÜ ei saanud korteri omanikuks ning ei olnud sellest tulenevalt korteri võõrandamiseks õigustatud isik. Kostjad ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et Total Inkasso OÜ ja hageja vahel sõlmitud müügileping ja asjaõigusleping on kehtetud ning kinnistusraamatu kanne hageja omandiõiguse kohta ebaõige.

9. Korteriomand kuulub hagejale ning kostjatel ei ole alust korteri valdamiseks. Järelikult valdavad kostjad korterit õigusliku aluseta. Korteriomand tuleb kostjate ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Põhjendatud on kohtuotsuse täitmise viisina kindlaks määrata, et korteri vabastamisest keeldumise korral tõstetakse kostjad korterist välja.

Apellatsioonkaebus

10. Kostjad Janoš ja Tomoš Mikloš esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid otsuse tühistada. Kohus ei ole tõendeid igakülgselt ja objektiivselt hinnanud. Kohus ei võtnud arvesse asjaolu, et vaidlusalune korteriomand on kostjate seaduslikus valduses, kuna enampakkumise kehtetuks tunnistamisega kaotas asja omandaja tagasiulatuvalt omandamise õigusliku aluse. Põhjendamata on kohtu seisukoht, et kostjatel puudub asjaõiguslik alus korteri valdamiseks. Kohus oleks pidanud eeldama, et korter kuulus vallasasjana kostjale, kuna vastasel juhul ei oleks 20.11.2000 saanud toimuda enampakkumist, mille tulemusel korter võla katteks müüdi.

11. Kohus ei võtnud arvesse, et omandi üleminekuks pidi olemas olema õiguslik alus. Kuna enampakkumine tunnistati kehtetuks, siis nimetatud alus puudus. Kostja soovib tõendina esitada 20.04.1995.a sõlmitud vahetuslepingu, mis tõendab korteri omandamisõigust. Nimetatud leping on vajalik asja õigeks lahendamiseks.

12. Kohus märkis otsuses, et nõustus hageja väitega, mille kohaselt on hageja korteri omanik kinnistusraamatu õigsust eeldades, kuid ei ole arvestanud kostja vastuväidetega ega hinnanud esitatud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt. Kostjal on korteri valdamiseks õiguslik alus ning ta on selle omanik.

Vastus apellatsioonkaebusele

13. Hageja Aires Liising OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Samuti on hageja vastu kostjate poolt uute tõendite esitamisele. Kostjad ei selgitanud, miks ei olnud apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid võimalik esitada esimese astme kohtus.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 14.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse põhjendustega, mille kohaselt maakohus ei hinnanud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt. Maakohus on andnud hinnangu enampakkumise kehtetuks tunnistamisele ja selgitanud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamine ja korteri valduse mitteüleandmine ei mõjuta vahetult nende tehingute kehtivust, millega hageja omandas TOTAL INKASSO OÜ-lt korteriomandi. Korteriomandi esmakinnistamisel 01.05.2003 on selle omanikuna kinnistusraamatusse kantud omanikuna Jevgeni Burdakov, kelle järgi on omanikuna kantud Jevgeni Zeleznjakov, TOTAL INKASSO OÜ ning alates 19.10.2005 hageja. Seega on korterit kinnisasjana korduvalt võõrandatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamine iseenesest ei anna alust järelduseks, et TOTAL INKASSO OÜ ei saanud korteriomandi omanikuks ning et ta ei olnud sellest tulenevalt korteriomandi võõrandamiseks õigustatud isik. Kinnisomandi üleandmisel ei oma valduse üleandmine tähtsust. Kostjad on väitnud, et korter on nende seaduslikus valduses ja neil on asjaõiguslik alus korteriomandi valdamiseks. Ringkonnakohus kostjatega ei nõustu ja peab õigeks maakohtu otsuses tuvastatut, et korteriomand kuulub hagejale ja kostjatel puudub asjaõiguslik alus korteriomandi valdamiseks.

Maakohtu otsus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus on tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohtu istungil on kostja selgitanud, et ta taotle menetlusabi ega esita vastuhagi (t.lk. 92-93). Kohus on hinnanud kõiki esitatud tõendeid ja teinud asjas seadusliku lahendi, rikkumata kaebuses väidetud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud apellantide kanda.

U.Loonurm M.Merimaa M.Aava