3-07-750/22 · 3-07-750/22 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-750 Haldusasi X X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 05.11.2007 otsus Menetluse alus ringkonna- kohtus X X apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja X X

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 05.11.2007 otsus nr 3-07-750 muutmata ja X X apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

13.04.2007 esitas L. X halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tallinna Vanglat lubada kaebajale kambrisse spordikotid. Kaebuse põhjenduste kohaselt 27.12.2006 Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse saabumisel olid kaebaja isiklikud asjad pakitud spordikottidesse. Kotte Tallinna Vangla viitega Vangla sisekorraeeskirja punktile 58 kaebajal kambrisse kaasa võtta ei lubanud ja käskis asjad vangla poolt antavatesse mustadesse kilekottidesse ümber laduda.

Vangistusseadus (VangS) ja Vangla sisekorraeeskiri muutusid veebruaris 2007. Kinnipeetavale keelatud asjade nimekirjas spordikotte enam ei nimetata. Pärast uute eeskirjade kehtestamist esitas kaebaja vangla administratsioonile taotluse isiklike asjade saamiseks laost kambrisse, kuid spordikottide lubamise osas taotlust ei rahuldatud.

3-07-750

2(5) Spordikottide kambris kasutamise keelamine on ebaproportsionaalne ja ebaotstarbekas. Nende kasutamine ei kujuta ohtu vangla julgeolekule ning ka teistes vanglates pole spordikottidest tulenevat ohtu prognoositud. Seega on tegemist vaid vastustaja teoreetilise põhistusega. Soovi korral suudab kinnipeetav peita asju ükskõik kuhu, sealhulgas ka Tallinna Vangla poolt antavatesse mustade kilekottidesse, mis on spordikottidest tunduvalt ohtlikumad, sest neist võib nt valmistada kiiresti nööre jne. Kilekott ei võimalda hoida eraldi toiduaineid ja riideid. Vastustaja väide, et kambris võib asjad kilekotist välja võtta ja kappi panna, pole asjakohane. Kaebaja ei soovi kasutada seest roostetanud ning reeglina WC vastas paiknevat ja haisvat kappi. Pealegi on kapp väike ning sinna kõik kaebaja riided, ostetud asjad, toiduained ja jook ära ei mahu. Spordikott, mida kaebaja kambrisse soovis, on tavaline, metallist lisanditeta, mõlemas otsas on tasku ja külje peal üks tasku, kott on varustatud topeltpõhjaga. Sellist kotti on läbiotsimisel või vaatlusel kerge kontrollida. Vanglale taotluse esitamise ajal soovis kaebaja kambrisse kahte spordikotti. Asja kohtuliku menetlemise ajal leidis kaebaja, et talle piisaks ka ühest kotist, sest kinnipeetavale lubatud asjade mahtu on vähendatud ning osa asju on ta ära saatnud.

Vastustaja kaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt keeldus vangla kaebajale kambrisse spordikoti väljastamisest julgeolekukaalutlustel. Spordikott on olemuselt ese, millel on taskud, äravõetav põhi, õmblused jne, kuhu on võimalik peita erinevaid keelatud esemeid. Seetõttu on spordikoti ja selles olevate asjade läbiotsimine keerukas ja ajamahukas ning seeläbi kiire ja operatiivne läbiotsimistegevus takistatud. Läbiotsimist on efektiivsem ja lihtsam teostada olukorras, mil kinnipeetava isiku kambris olevad esemed on visuaalsed kohe nähtavad, näiteks kapis, mitte aga pakituna spordikotis. Samuti peab järelevalve tagamiseks olema kamber visuaalselt jälgitav. Põrandal, kappidel, vooditel või voodite all asuvad spordikotid takistavad oluliselt kambri sisemuse visuaalset jälgitavust.

Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata järgmistel motiividel: Asja materjalide kohaselt esitas X. X 15.02.2007 taotluse isiklike asjade laost kambrisse saamiseks ning taotlus rahuldati, välja arvatud spordikottide osas. Ebatäpne on kaebaja seisukoht, et kinnipeetavale keelatud asjade ja ainete loend vangla sisekorraeeskirja § 64.1 on ammendav ning spordikotid on kinnipeetavale igal juhul kambrisse lubatud asjadeks. VangS § 15 lg 4 kohaselt võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Käesoleval juhul ei oma tähendust asjaolu, et spordikotid soetas kaebaja vangla vahendusel. Asjaolu, et kaebaja väitel teistes vanglates lubatakse spordikottide kasutamist kambrites, ei tähenda, et vastustaja oleks toiminud kaebaja suhtes õigusvastaselt. Vanglate võimalused korra ja julgeoleku tagamiseks ei ole ühesugused. Juhul, kui vanglate direktoritel puuduks õigus hinnata olukorda vanglas ning korra tagamiseks ja vangistuse eesmärkide saavutamiseks vajalikku olukorda konkreetses vanglas, siis ei oleks seadusesse kirjutatud lubavat õigusnormi, so VangS § 15 lg 4. Julgeolek peab olema tagatud mitte üksnes kaebaja, vaid ka kaaskinnipeetavate, vanglatöötajate ning vanglat külastatavate isikute huvides. Ohtusid kuritarvituste vastu pole võimalik absoluutselt välistada, kuid neid saab aimata ning olukordi leevendada. Asjakohane on vastustaja põhjendus, et kinnises ja ülerahvastatud Tallinna Vanglas ei suuda vanglatöötajad tagada efektiivset kambri jälgitavust ja läbiotsimist, kui asjad on spordikottides. Kottidesse võib peita keelatud asju ja esemeid, mis kilekottide kasutamisel on raskendatud või vähem tõenäoline. Kui vanglatöötaja ei saa kiirelt läbi viia toiminguid, visuaalselt jälgida olukorda kambris vms, siis ei saa ta avastada kambris olevate asjade seisu ning keelatud ainete olemasolu. Julgeolekukaalutlused kaaluvad üle kaebaja soovi kasutada kambrites spordikotte. Asjade

3-07-750

3(5) kontrollimist raskendavad tegurid saab viia miinimumi, kui nõutakse asjade hoidmist ja ladustamist vastavalt kambrisse rajatud sisustust kasutades.

Kaebaja väide, et kapid on roostesed ja mustad, on paljasõnaline ja tõendamata. Asja materjalidest ei nähtu, et vastava pretensiooniga oleks kaebaja pöördunud vangla administratsiooni poole ning ka kaebus on esitatud põhjusel, et kaebaja arvates ei keela õigusaktid spordikottide kasutamist ning et teistes vanglates on spordikotid lubatud. Veenev pole kaebaja põhjendus, et Tallinna Vanglas kasutusele võetud must kilekott on kokkuvõttes suuremaks ohu allikaks vangla julgeolekule ja sisekorrale kui tema taotletud spordikott.

Kohtumenetluse käigus tõi kaebaja uue probleemina esile asjaolu, et ta ostab toiduaineid ja jooke sedavõrd suurtes kogustes, et neid ei ole võimalik kuskile paigutada. Ühe spordikoti lubamine kambrisse ilmselgelt seda probleemi ei lahendaks. Kui kaebaja tarbib toiduaineid kogustes, mida ta kohtuistungil nimetas, siis ei ole asjade paigutamine ja toiduainete hoidmine otseses sõltuvuses küsimusest, kas kambrisse on lubatud spordikotid või kilekotid. Kaebaja pole toonud esile ühtegi asjaolu, mis takistaks hoida toiduaineid vangla poolt antud kilekottides.

Kaebuses pole esile toodud ka ühtegi asjaolu, mis viitaks või kinnitaks, et kaebajat koheldakse inimväärikust alandavalt. Mitteusutav ja ebaloogiline on kaebaja väide, et teised kinnipeetavad naeravad tema üle seetõttu, et ta transpordib asju vangla poolt eraldatud mustades kilekottides. Nõnda transpordivad oma isiklikke asju kõik Tallinna Vangla kinnipeetavad, sest vangla pole teinud erandeid spordikottide kambrisse mittelubamise osas. Kinnipidamisega vältimatult kaasnevad ebameeldivused ei tähenda kaebaja inimväärikuse rikkumist.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

Apellatsioonkaebuses palub X. X tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. Kinnipeetavale keelatud asjade nimekiri on toodud vangla sisekorraeeskirja punktis 64.1 ning spordikotid selles nimekirjas pole. Kott, mida kaebaja kambrisse asjade pakkimiseks soovis, oli soetatud vangla vahendusel ning arusaamatu ja põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et viidatud asjaolul pole tähendust. Vanglasse saabumisel kaasa võetud, samuti vangla vahendusel soetatud asju on lubatud hoida kas kambris või laos. Sama on sedastanud Riigikohus 21.06.2007 asjas nr 3-3-1-29-09. Kaebaja õigus valida, kas ta võtab spordikoti kambrisse isiklike asjade hoidmiseks, on põhiseaduse § 19 lg 1 sätestatud üldise vabadusõiguse kaitsealas. Vastustaja pole käskkirjaga VangS § 15 lg 4 alusel spordikottide kambris kasutamist keelanud, mistõttu ei saa ka kohus väita, et vastustaja on keelanud spordikoti põhjusel, et see ohustab vangla julgeolekut. Asjade hoidmine ja transportimine spordikotis, mis on vangla enda poolt müüdud, ei saa kuidagi vangla julgeolekut ohustada. Kohtuotsusest ei selgu, millistest õigusnormidest on vastustaja oma keelduva otsustuse tegemisel lähtunud. Ebaõige on kohtu järeldus, et teised kinnipeetavad pole spordikotti taotlenud ja ebavõrdsele kohtlemisele pole kaebaja viidanud. Kaebaja viitas sellele, et kõikides teistes vanglates on spordikotid lubatud ning põhjendatud pole kohtu seisukoht, et Tallinna Vangla oli õigustatud sellest keelduma. Asjakohane pole kohtu arutlus selle üle, et spordikoti kambris hoidmine raskendab läbiotsimist ja kambri jälgitavust. Spordikoti läbiotsimine pole jope või dresside läbiotsimisest keerukam. Kambri visuaalsel vaatlusel ei oma tähtsust, kas kott on voodi all või mitte, sest uksesilmast ei ole voodite alune nähtav.

3-07-750

4(5) Kambris olevad kapid on väikesed ega mahuta kõiki kinnipeetavate asju. Vaidlus ei käi kaebaja poolt vangla poest ostetavate kaupade koguste üle ning kohtuotsuse vastavad viited on asjakohatud. Sisseoste võib kinnipeetav teha ühes kuus palga alammäära piires. Spordikoti lubamine/mittelubamine pole ostudega seotud.

Tallinna Vangla leidis vastuseks apellatsioonkaebusele, et apelleeritud kohtuotsus on õige, ning jäi esimese astme kohtule esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlus puudub selles, et 27.12.2006 võeti kaebajalt tema Tallinna Vanglasse saabudes spordikott. Vangla toimingut kaebaja ei vaidlustanud, vaid esitas 15.02.2007, seoses kinnipeetavale keelatud/lubatud asjade regulatsiooni muutmisega 01.02.2007, taotluse spordikoti kinnipeetavate isiklike asjade laost kambrisse saamiseks. Vastustaja keeldus sellest. Kaebaja palub tunnistada keeldumine õigusvastaseks ja kohustada vanglat spordikott kambrisse anda, väites, et vajab seda asjade hoidmiseks ning keeldumine pole õiguslikult põhjendatud ja rikub kaebaja vabadusõigusi.

VangS alates 01.02.2007 kehtima hakanud § 15 lg 3 kohaselt kehtestatakse justiitsministri määrusega kinnipeetavatele keelatud asjade loetelu. 11.02.2007 jõustunud Vangla sisekorraeeskirja § 641 määrab esemed, mis on kinnipeetavatele vanglas keelatud. Ringkonnakohus ei jaga apellandi arvamust, et vangla vahendusel ostetud ja keelatud asjade nimekirjas mitteoleva eseme kambrisse mittelubamine on igal juhul õigusvastane. Sisekorraeeskirja § 641 järgi pole spordikott keelatud, küll on VangS § 15 lg 2 kohaselt keelatud esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. VangS § 15 lg 4 võimaldab vangla direktoril keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud tingimustele. Vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1 järgi on kinnipeetaval lubatud hoida asju nii enda juures kambris kui ka kinnipeetavate isiklike asjade laos. Isiklike asjade väljastamine vangla laost on reguleeritud Vangla sisekorraeeskirja § 61 lõikes 4, mille kohaselt asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad loa eest vastutav ametnik ja kinnipeetav allkirjadega. Seega on asjade laost väljastamise puhul tegemist haldustoiminguga ning isiklike asjade mittelubamist kinnipeetava kambrisse ei otsusta vangla haldusaktiga. Toimingu sooritamisest keeldumist ei pea igal juhul kirjalikult kinnitama ja põhjendama. Ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et spordikoti hoidmine kinnipeetava juures kambris pole õigusaktidega keelatud ning et väidetavalt on osa vanglates spordikott kambris lubatud, ei tähenda, et konkreetsel juhul ei saa vangla asjaolusid ja põhjendusi kaaluda ning teisiti otsustada. Käesoleval juhul on kaebaja taotletud spordikoti kambris ebasoovitavaks pidamist vastustaja veenvalt põhjendanud. Kaebaja enda selgituste järgi spordikott, mida ta kambrisse soovis, oli külje- ja otsataskutega ning varustatud topeltpõhjaga. Vastustaja on vastustes kaebusele ja apellatsioonkaebusele selgitanud, et sellise spordikoti kambrisse mittelubamisel oli kindel põhjus ning tõi esile koti kambris hoidmisega kaasneda võivad järgmised negatiivsed tagajärjed – spordikott võib raskendada kambri jälgitavust, takistada operatiivset läbiotsimist ja kotti võidakse kasutada keelatud esemete peitmiseks. Seetõttu vastupidiselt apellandi arvamusele on asjakohased kohtuotsuse põhjendused, kus vastustaja sellekohaseid väiteid analüüsitakse ja hinnatakse. VangS § 66 kohaselt kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Tallinna Vangla poolt asja menetlemise käigus esile toodud asjaolud seonduvad vangla

3-07-750

5(5) julgeolekuga ning on seetõttu spordikoti kambrisse lubamise otsustamisel tähtsust omavad ja võivad tingida eseme keelamise. Kaebaja kirjeldatud lõikega kotti on võimalik peita väikseid esemeid nii, et nende asjade läbiotsimine on raskendatud. Jagades kaebaja seisukohta, et asju on võimalik peita ka mujale kui kotti ning et spordikoti läbiotsimine pole teiste esemete (nt jope) läbiotsimisest keerulisem, nõustub ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse põhjendustega, et vastustaja poolt viidatud asjaolud aitavad kaasa julgeolekut ohustavate tegurite minimaliseerimisele. Halduskohtu seisukoht, et julgeolekukaalutlused kaaluvad üle kaebaja soovi hoida spordikott enda juures kambris, on põhjendatud. Vangla vaidlusalune toiming - spordikoti kambrisse mittelubamine – võib küll riivata kaebaja õigusi, kuid riive on proportsionaalne ning efektiivse järelevalve teostamise kaalutlustel põhjendatud ja õiguspärane.

Eeltoodu alusel jättis esimese astme kohus õigesti kaebuse rahuldamata ning apellatsioonkaebuse väited ei anna apelleeritud kohtuotsuse muutmiseks alust.

Oliver Kask Kaire Pikamäe Silvia Truman