3-08-98/9 · Tallinna Ringkonnakohus

T Ä I E N D A V K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-98 Haldusasi AS Jõgeva Elamu vaidlustus Maksuja Tolliameti peadirektori 30.11.2007 käskkirja nr 466-P punktide 1 ja 2 osaliseks ning punkti 3 tervikuna tühistamiseks Vaidlustatud otsus Riigihangete Ameti vaidlustuskomisjoni 08.01.2008 otsus nr 139-07/102279 Menetluse alus ringkonnakohtus AS Jõgeva Elamu kaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – AS Jõgeva Elamu Vastustaja – Maksuja Tolliamet Kolmas isik – OÜ Pesumati

RESOLUTSIOON

RHS § 126 lg 6 alusel mõista Maksuja Tolliametilt AS Jõgeva Elamu kasuks 10 000 (kümme tuhat) krooni vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu katteks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolevas asjas tehtud kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates täiendava otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2008 kohtuotsusega käesolevas asjas rahuldati AS Jõgeva Elamu kaebus, tühistati vaidlustuskomisjoni otsus ning tühistati Maksuja Tolliameti peadirektori 30.11.2007 käskkirja nr 466-P punktid 1 ja 2 osas, milles kvalifitseeriti OÜ Pesumati ja tunnistati vastavaks tema pakkumine, ning punkt 3 tervikuna. Kohtuotsusega mõisteti Maksuja Tolliametilt kaebaja kasuks kantud kohtukuluna välja riigilõiv 10 000 krooni.

Käesolevaks ajaks on selgunud, et otsuse tegemisel jäi tähelepanuta kaebaja taotlus vaidlustuskomisjonile esitatud riigilõivu kui menetluskulu väljamõistmiseks.

2. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas esineb TsMS § 448 lg 1 p 1 ettenähtud alus täiendava otsuse tegemiseks. TsMS § 448 kuulub kohaldamisele HKMS § 25 lg 6 kohaselt.

3-08-98 2(2) TsMS § 448 lg 4 alusel pole vaja täiendava otsuse tegemiseks pidada kohtuistungit, kui asi lahendati kirjalikus menetluses.

3. Ringkonnakohus on jätnud lahendamata kaebaja taotluse vaidlustuskomisjonile tasutud riigilõivu hüvitamiseks, kuigi taotlus koos tõendiga oli esitatud (vaidlustuskomisjoni toimik, lk 29). Kaebaja on tasunud vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustuselt riigilõivu 10 000 krooni.

4. Riigihangete seaduse (RHS) praegu kehtiva redaktsiooni § 129 lg-st 1 tulenevalt on vaidlustuskomisjoni otsuse kontroll allutatud ringkonnakohtule. Halduskohus ei ole pädev läbi vaatama kaebusi RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades. RHS 126 lg 6 kohaselt vaidlustusmenetluse lõppemisel seoses vaidlustuse rahuldamise ja hankija tehtud hankemenetlusega seotud otsuse kehtetuks tunnistamisega (RHS § 126 lg 1 p 5) mõistab vaidlustuskomisjon hankijalt välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu. RHS § 129 ega muud sama seaduse sätted ei reguleeri vaidlustusmenetluses kantud kulude hüvitamist, kui vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebus ringkonnakohtus rahuldatakse. RHS § 129 lg 1 näeb ette, et kaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus lähtutakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatust RHS 7.peatükis sätestatud erisustega. Vaidlustusmenetlus ei ole kohtumenetlus ning seetõttu pole alust asuda seisukohale, et vaidlustusmenetluses kantud riigilõiv sisaldub HKMS § 83 lg 2 nimetatud kohtukulu koosseisus, mistõttu poleks seda alust kaebuse rahuldamisel HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt menetluskulude koosseisus välja mõista. Sellisele järeldusele lisab kindlust ka asjaolu, et vaidlustusmenetluse kulude hüvitamine ja kohtumenetluse kulude hüvitamine on reguleeritud erinevalt – kulud, mis kohtumenetluses kuuluvad hüvitamisele (näiteks esindajakulu) ei kuulu hüvitamisele vaidlustusmenetluses vaatamata vaidlustuse edukusele.

5. RHS § 129 lg 4 näeb ette, et ringkonnakohus ei tühista hankija sama seaduse § 117 lg 2 nimetatud otsuseid, kui on sõlmitud kehtiv hankeleping. Eeltoodust saab järeldada, et seadusandja on vaidlustuskomisjoni otsuse õiguspärasuse kontrollimisel soovinud ringkonnakohtule anda volituse ka hankemenetluses tehtud otsuste tühistamiseks, ehk siis volitused, mis olid RHS § 126 lg 1 kohaselt vaidlustuskomisjonil. Seega võib eeldada, et seadusandja soovis ringkonnakohtule anda volituse ka vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmiseks mahus, milles selline õigus oli antud vaidlustuskomisjonile. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesoleval juhul tegi ringkonnakohus vaidlustuskomisjoni asemel uue otsuse, peab ta vaidlustuskomisjoni asemel välja mõistma ka vaidlustuse esitaja poolt tasutud riigilõivu. Seega tuleb lähtudes RHS § 126 lg-st 6 Maksuja Tolliametilt välja mõista 10 000 krooni vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu katteks.

Kohtunikud

Lilianne Aasma

Lauri Madise Viive Ligi