3-07-724/25 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-724 Haldusasi Rene Vainiku kaebus Tallinna Vangla kohustamise nõudes lubada kaebajale kambrisse isiklike asjadena juukselõikusmasin, pikendusjuhe, toaantenn ning spordi/turukotid Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 1. novembri 2007. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Rene Vainiku apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 3. aprill 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Rene Vainik Vastustaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Rene Vainiku apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rene Vainik esitas halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemiseks lubada kaebajale kambrisse isiklikud asjad: juukselõikusmasin, pikendusjuhe, toaantenn ja spordi/turukotid. Kaebaja põhjendused kaebuses ja kohtuistungil olid järgmised: a) kaebaja esitas 14.02.2007 taotluse isiklike asjade saamiseks laost kambrisse. V.J kriipsu- tas taotluse blanketil mainitud esemed maha ja ütles, et neid esemeid kambrisse ei saa. Vangla sisekorraeeskirja § 64 on sätestatud ammendav loetelu kinnipeetavale keelatud esemetest, mille seas ei ole kaebaja poolt taotletavaid esemeid. Kaebajale on teadmata Tallinna Vangla keeldumise põhjendused. Tallinna Vangla rikkus diskretsioonireegleid, mis seisnes diskretsiooni mittekasutamises. Tallinna Vangla toimingud on vastuolulised, kontrol- limatud ja ebaselged. Kaebaja sai vangla seisukohtadest teada alles vangla vastusest kohtule; b) juuksuriteenust osutatakse vanglas enamasti üks kord kuus. Juukselõikusmasin on kambris vajalik, kuna kõõma tõttu soovib kaebaja juukseid lõigata tihedamini. Kuna kae- baja on kambris üksi, siis puudub juukselõikusmasinaga vigastuste tekitamise oht;

3-07-724

2(5) c) pikendusjuhe on kambris vajalik tee keetmiseks ajal, mil televiisor on sisse lülitatud. Tele- viisor hõivab pool lauast. Kuna telerit ei ole võimalik püsivalt mujale paigutada, siis tuleb teler vee keetmise ajaks laualt ära tõsta. Kambri teises seinas on topeltkontakt, kuid seal ei ole võimalik kuhugi asetada teekannu; d) toaantenn on vajalik ETV teleteksti lugemiseks, kuna vangla poolt paigaldatud kaabel seda ei võimalda. Kaebaja soetas antenni koos televiisoriga komplektina, milleks tegi ra- halisi kulutusi. Pikendusjuhtmest ei tulene ohtu, kuna nööridena tuleks siis käsitleda ka riie- tuse ja jalatsite juurde kuuluvaid paelu. Hommikused uudised teistelt kanalitelt võivad olla edastatud ajal, kui kaebaja on hõivatud jalutuskäigu või muu tegevusega, samuti on kaebaja õhtusel ajal hõivatud muu tegevusega. Ajalehti saab tellida üks kord kuus; e) kaebajal ei ole toas ühtegi kotti. Isiklike asjade laos on kaks tavalist luku ja sangadega turukotti mõõtudega 100 cm x 45-50 cm. Kotid ei saa takistada kambri vaadeldavust, uk- sesilmast ei ole näha voodi alla. Turukottidel puuduvad taskud ja kahekordsed põhjad. Teistes vanglates lubatakse kasutada kotte. Kui riided asuvad kotis, siis saab neid kaitsta suitsetamisel tekkiva halva lõhna eest.

2. Vastustaja Tallinna Vangla leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seisukoha põh- jendused olid järgmised: a) vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Keelatud esemete loetelu on tulenevalt VangS § 15 lg-st 3 kehtestatud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“. Peale sel- le on VangS § 15 lg-s 4 antud vanglale volitus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid mis vastavad sama paragrahvi lg-s 2 toodud tingi- mustele. Vangla sisekorraeeskirja § 641 p 1 kohaselt on vanglas keelatud esemed, millega on võimalik tekitada vigastusi; b) juukselõikusmasina hooletul või oskamatul kasutamisel on sellega võimalik tekitada vi- gastusi. Juukselõikusmasina kambris hoidmine ei ole vajalik, sest kinnipeetavale on vangla poolt tagatud juuksuriteenus; c) vangla sisekorraeeskirja § 641 p 1 kohaselt kuulub vanglas keelatud esemete hulka nöör kui ese, millega on võimalik tekitada vigastusi. Pikendusjuhe on nööritaoline ese, mi- da saab kasutada samadel eesmärkidel kui nöörigi, näiteks ohustada teisi isikuid. Peale selle tekib mitme seadme üheaegsel kasutamisel ülepinge; d) toaantenni kasutamine ei ole vajalik, sest igas kambris on kaabel, mille abil on võimalik telesaateid jälgida. Üleliigsed esemed kambris takistavad järelevalvetoimingute teosta- mist: läbiotsimist ja kambri jälgitavust; e) spordi/turukotil on tavaliselt erinevad taskud, äravõetav põhi, õmblused jne, kuhu on võimalik peita erinevaid esemeid. Koti ja selles olevate asjade läbiotsimine on keerukas ja ajamahukas, mistõttu kiire ja operatiivne läbiotsimistegevus on takistatud. Põrandal, kap- pidel, voodite peal ja all asuvad kotid takistavad oluliselt kambri visuaalset jälgitavust. Sel põhjusel ei lubatud tulenevalt VangS § 15 lg-st 4 kaebaja kambrisse spordi/turukotti; f) haldusmenetluse seadus (HMS) ei näe ette toimingu sooritamise korral haldusakti vor- mistamist. Seega võib toimingu sooritamisest keeldumise teha teatavaks vormivabalt. Tal- linna Vangla praktika kohaselt tehakse otsustus teatavaks suuliselt, reeglina teatab sellest inspektor-kontaktisik. Kinnipeetava soovil selgitatakse talle suuliselt toimingu sooritamata jätmise põhjuseid. Kui kinnipeetav soovib saada kirjalikke põhjendusi, siis tuleb tal HMS § 108 lg-st 2 tulenevalt esitada viivitamatult kirjalik nõue toimingu põhjenduste saamiseks.

3. Tallinna Halduskohtu 01.11.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põh- jendused olid järgmised: a) R. Vainiku 14.02.2007 taotluse lahendamine on viidud lõpule. Taotlusest nähtub, et selle kinnitas 15.02.2007 vangistusosakonna peaspetsialist ja taotlusega on tutvunud direktori asetäitja. Asja kambrisse toomine on toiming ning taotluse blanketile tehakse minimaal- sed märked ning selgitus antakse suuliselt. Haldusakti motiveerimatusele viitamine ei ole

3-07-724

3(5) asjakohane, sest haldusakti välja ei antud. Kaebaja ei esitanud vanglale toimingu kirjaliku põhjendamise nõuet. Antud juhul ei ole tegemist kaalutlusõiguse kasutamata jätmisega; b) vastavalt VangS § 15 lg 2 on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julge- olekut. VangS § 15 lg 3 kohaselt kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määru- sega. VangS § 15 lg 4 kohaselt võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tin- gimustele. Kaebaja jätab tähelepanuta, et kinnipeetavatel on vanglates palju asju, mis- tõttu on raskendatud asjade ja tubade läbiotsimine, kui kinnipeetavad sooviksid hoida kambris kõiki asju, mis neil on vanglasse tulles kaasas või mis on vangla vahendusel soeta- tud; c) kambritesse spordikottide viimise keelamine on põhjendatud, sest spordikotid on reeg- lina mitmekordsete õmblustega, voltidega, taskutega, kahekordse põhjaga ning neisse on lihtne peita keelatud esemeid ja aineid. Asjade hoidmiseks on kapid ja asju saab transportida kilekottides. See tagab parema ülevaate esemetest ja läbiotsimise efektiivsu- se. Asjaolu, et teistes vanglates on kotid lubatud, ei riku kaebaja õigusi, sest erinevates vanglates on vangistusseaduse eesmärkide saavutamiseks olukorrad erinevad. Asjaolu, et kaebajal on võimalus kambris suitsetada ja see jätab asjadele juurde halva lõhna, ei ole põhjuseks, et muuta asjade ja riiete hoidmise üldist korda. Kaebajal on võimalus mitte suit- setada; d) toaantenni kambrisse lubamisest keeldumine ei ole õigusvastane, sest antennist on võimalik valmistada ohtlikke esemeid ja antenn risustab kambrit. Tallinna Vanglas on ga- ranteeritud kinnipeetavatele mitme telekanali jälgimine. Uudiseid tuleb erinevatel aega- del. Kui hommikune jalutuskäik langeb hommikuste uudiste ajale, saab kaebaja hilisema- te uudiste ajaks sättida muud tegevused nii, et samal päeval jõuavad temani kõik vajali- kud uudised. Kui kinnipeetavatele lubada tuppa televiisoriga ostmisel kaasas olnud an- tenn, siis tekib võimalus vaadata saateid ka öörahu ajal. Isegi kui kaebaja oleks tõesta- nud teleri ja antenni soetamist komplekssena ja oma raha eest, oli vangla direktoril õigus piirata asjade kasutust nii, et antenn jäeti kaebaja isiklike asjade lattu. Seadusega ei ole kinnipeetavale ette nähtud kõikide telekanalite jälgimise võimalust ja seda igal ajal. Tea- vet on võimalik saada ka ajalehtede ja raadio vahendusel; e) VangS 2. peatüki 5. jaos ei ole sätestatud, et kambris võiks olla pikendusjuhtmed. Vangla sisekorraeeskirja § 6 ja § 7 ei nimetata kambri sisustuse osas pikendusjuhtmeid. Pi- kendusjuhet on lihtne kasutada teise isiku või enda vigastamiseks. Samuti saab vangla julgeolekut ohustava tegurina arvestada olukorra tekkimist, kus mitme pikendusjuhtme kasutamisel võimendatakse üle elektrilahenduse tehnilised võimed. Kaebaja ei ole seda- võrd hõivatud, et ei saaks paigutada telerit ümber, kui soovib keeta vett. Kinnipeetavale on tagatud võimalus keeta vett ja jälgida telerit ning ülemääraseks piiranguks ei saa lu- geda seda, kui ta ei saa neid tegevusi teha üheaegselt. Kaebaja saab teha avalduse, mille alusel otsustatakse, kas on võimalik kasutusele võtta ka teine seinakontakt; f) juukselõikusmasina lubamine kambrisse ei ole võimalik, kuna seda saab kohandada as- jaks, mis on ohtlik kinnipeetavale või teistele isikutele. Juuksuriteenust saab kaebaja enda sõnul kasutada kord või paar kuus, mis on piisav. Kõõmaprobleemiga tuleb kaebajal pöörduda arsti poole.

ASJAOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Rene Vainiku apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsu- sega kaebus rahuldada. Apellant põhjendab taotlust järgmiselt: a) õige ei ole kohtu järeldus, et taotlus on vangla administratsiooni poolt lahendatud. Kaebajale ei ole suuliselt ega kirjalikult selgitatud, miks talle ei lubata vaidlusaluseid ese- meid;

3-07-724

4(5) b) vastustaja otsus ei ole VangS § 15 lg-ga 2 kooskõlas. Vangla sisekorraeeskirja § 641 sä- testatud keelatud esemete hulgas ei ole spordikotti, juukselõikusmasinat, pikendusjuhet ega toaantenni; c) õige ei ole kohtu väide, et kinnipeetavatel on palju asju. Kinnipeetavate asjade kogu- kaal on limiteeritud, mis on hetkel 50 kg. Ainuüksi teler kaalub juba 8 kg; d) kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väitega, et spordikott aitab pa- remini säilitada asju, seda enam, et kapiuksed ei ole korralikult suletavad. Väide keelatud esemete kottidesse peitmise kohta on alusetu, kuna kaebaja kottidest ei ole kunagi kee- latud esemeid leitud. Samuti ei takista kotid läbiotsimist. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas spordikott takistab läbiotsimist. Kaebajat solvav on kohtu seisukoht, et kaebaja võiks kaa- luda suitsetamisest loobumist. Suitsetamine on kaebaja vaba tahe; e) kohus ei ole põhjendanud, kuidas on toaantennist võimalik valmistada ohtlikke ese- meid ja kuidas antenn risustab kambrit. Isegi kui kaebaja sooviks öösel telerit vaadata, ei ole selleks vaja toaantenni. Paljasõnaline on kohtu väide, et infot saab ajalehtede ja raadio vahendusel. Kaebajal ei ole raadiot ja ajalehti ei väljastata. Praeguseks puudub Tallinna Vanglas ka TV3 teletekst ja kaebaja ei saa vaadata saatekava; f) kohus ei põhjendanud, kuidas ja kellele võib tekitada vigastusi pikendusjuhtmega. Kae- bajal ei ole 11 aasta jooksul vanglas esinenud ühtegi kallaletungi või vägivallakatset; g) kohus jättis põhjendamata, kuidas saab juukselõikusmasinaga tekitada ohtliku olukor- ra.

5. Vastustaja Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Isiklike asjade mittelubamist kinnipeetava kambrisse ei otsusta vangla haldusaktiga. Isik- like asjade väljastamine vangla laost on reguleeritud vangla sisekorraeeskirja § 61 lõikes 4, mille kohaselt asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nime- kirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav amet- nik ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. Seega on asjade laost väl- jastamise puhul tegemist haldustoiminguga. Halduskohus märkis õigesti, et toimingu soori- tamisest keeldumist ei pea haldusorgan igal juhul kirjalikult kinnitama ja põhjendama. Kir- jalik põhjendus tuleb esitada toimingu sooritamist taotlenud isikul. Käesolevas asjas on vastustaja vähemalt kohtumenetluse käigus selgitanud, miks soovitud asjade lubamine kambrisse ei ole lubatud. Kolleegiumi arvates ei ole seetõttu põhjendatud vastustaja ko- hustamine apellandi avalduse uueks läbivaatamiseks.

7. Halduskohus viitas õigesti VangS § 15 lõigetele 2 ja 4, mis annavad aluse keelata kinni- peetavale ka selliste asjade omamist kambris, mis ei ole vangla sisekorraeeskirjas loetle- tud. Asjade keelamine täiendavalt viidatud loetelus nimetatutele on lubatav ja nõutav juhul, kui need esemed ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Nende asjaolude olemasolu tuleb hinnata igal üksikul juhul eraldi, võttes arvesse konkreetsest taotletavast asjast lähtuvat ohtu. Ohu ole- masolul ei tohi vangla asja kinnipeetavale lubada.

8. Juukselõikusmasina ebaõige kasutamise korral on võimalik sellega peavigastuste teki- tamine kolleegiumi arvates ka ilma seda ümber kohandamata. Ringkonnakohtu istungil selgitas vastustaja esindaja õigesti, et juukselõikusmasinal olev juhe on samuti ohtlik inime- se julgeolekule. Olukorras, kus vanglas on tagatud piisav juuksuriteenus, ei ole sellise sead- me kasutamiseks ega valdamiseks kinnipeetaval vajadust. Halduskohus märkis õigesti, et üks kord kuus juuksuris käimine on piisav ning terviseprobleemide korral on võimalik ravi osutamine teistsugusel viisil.

3-07-724

5(5) 9. Halduskohus märkis ka õigesti, et pikendusjuhtme kasutamisega on võimalik vigastuste tekitamine. Tähtsust ei oma ringkonnakohtu hinnangul, kas apellant on seni kinnipidamis- kohas viibides tekitanud kellelegi vigastusi või kas talle kuuluvate esemetega on keegi teine kehavigastusi tekitanud. Oht inimese julgeolekule ja vangla turvalisusele ei lakka va- rasemate rikkumiste puudumisel. Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, et apel- landil on võimalik teleri vaatamine ja vee keetmine vaheldumisi ning pikendusjuhtme puudumise korral ei ole tema tavapärane elukorraldus vanglas ülemääraselt kahjustatud.

10. Kolleegium on seisukohal, et teleri toaantenni keelamise aluseks saab põhimõtteliselt olla kas sellest lähtuv oht inimese julgeolekule või vangla julgeolekule. Halduskohus ei tu- vastanud, millise ehitusega apellandi taotletud toaantenn on ja kas sellest saab lähtuda oht inimese julgeolekule. Ringkonnakohtu istungil selgitas apellant, et antenn on pikk me- tallist varras, mille küljes on kaabel teleriga ühendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul võib nii antenni küljes oleva kaabli kui metallist vardaga tekitada inimesele vigastusi. Seega on apellandi taotletav antenn ohtlik inimesele ning alus selle keelamiseks on põhjendatud. Kolleegium ei nõustu siiski halduskohtu ja vastustajaga, et antenn risustab kambrit ja takis- tab selle visuaalset jälgimist. Piirangud kambri üleliigsele sisustusele on sätestatud juba kambrisse lubatud asjade kaalule seatud piiranguga ning konkreetse asja keelamisel ei ole vanglal alust hinnata selle vajalikkust kinnipeetavale, vaid üksnes VangS § 15 lõigetes 2 ja 3 sätestatud aluste olemasolu.

11. Apellant taotles kahe koti lubamist kambrisse. Halduskohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud, millise tegumoega kotte apellant soovis. Oht inimesele või vangla jul- geolekule, samuti asja kasutamise sobilikkus eriti vara kahjustamiseks saab olla seotud konkreetse esemega, mitte mistahes kotiga. Nagu vastustaja selgitustest nähtub, lubatak- se kambrisse kilekotte, mida ohtlikuks ei peeta.

Apellandi selgituste kohaselt on tegemist pealt lukuga suletavate suurte kottidega, mille küljel on taskud, kuid millel on ühekordne põhi ja sisemisi taskuid ei ole. Ringkonnakohtu arvates ei ole välistatud, et sellise tegumoega kotti on võimalik peita väikseid esemeid nii, et asjade läbiotsimine on raskendatud. Sellisel viisil koti kasutamisega kinnipeetava poolt võib tekitada seega ohu vangla julgeolekule. Vangla julgeolekule tekitatavad ohud on minimeeritud, kui kinnipeetavatel on võimalikult vähe võimalusi raskendada asjade läbi- otsimist. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebuse esitajal on võimalik asju hoida vanglat vähem ohustaval viisil kilekottides või kapis.

12. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask