2-07-6289/8 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-6289 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Angelika Androni ja Rein Jõe vastu solidaarselt 104 956, 46 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29. novembri 2007 tagaseljaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Balti Investeeringute Grupi Pank AS apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu), esindaja Riina Rebane Kostja Angelika Andron (ik XXXXXXX elukoht XXX XX ) Kostja Rein Jõe (ik XXXXXXX elukoht XXX XX )

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29. novembri 2007 tagaseljaotsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused 1. 26.02.2007 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Angelika Androni ja Rein Jõe vastu, paludes kostjatelt solidaarselt välja mõista 104 956, 46 krooni, millest on tagastamata krediidisumma 52 825, 70 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7112, 97 krooni, viivis 1502, 65 krooni, leppetrahv 10 565, 14 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1450 krooni ning kahjuhüvitis 31 500 krooni. 2. Kostjad hagile kirjalikku vastust ei esitanud.

Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 3. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja

73 456, 46 krooni, millest põhivõlg on 52 825, 70 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7112, 97 krooni, viivis 1502, 65 krooni, leppetrahv 10 565, 14 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulud 1450 krooni Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjatelt solidaarselt kahjuhüvitise

31 500 krooni saamiseks. Menetluskulud jättis kohus 80% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 20% ulatuses hageja kanda. 4. Kohus juhindus otsuse tegemisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõla 52 825, 70 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 7112, 97 krooni, viivise 1502, 65 krooni, leppetrahvi 10 565, 14 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulude 1450 krooni osas ning hagi tuleb tagaseljaotsusega selles osas rahuldada. 5. Juhindudes VÕS §-st 416 lg 3 ja §-st 421 jättis maakohus rahuldamata nõude kahjuhüvitise 31 500 krooni saamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Intressi kui tasu krediidi kasutamise eest tuleb tasuda üksnes aja eest, millal krediiti reaalselt kasutati, st krediidiandjal ei ole krediidilepingu ennetähtaegse lõpetamise korral õigust lepingu järgi loodetud intressitulule.

Apellatsioonkaebuse põhjendused 6. Hageja palus tagaseljaotsuse tühistada osas, millega jäeti kahjuhüvitis kostjatelt välja mõistmata ja menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjatelt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 31 500 krooni ja solidaarselt menetluskulud 100% ulatuses.

7. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 416 lg 3. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. Kostjad on rikkunud hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tasumata krediidija intressimaksed ning täitmata pärast lepingu ülesütlemist tekkinud kohustused. Kostjate poolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest on hagejale tekkinud varaline kahju. Hageja esitas lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele leppetrahvi ja viivist ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude.

Hageja poolt saamata jäänud tulu ehk kasuna tuleb mõista intressi, mille tasumises olid tarbijakrediidilepingu pooled kokku leppinud lepingu põhitingimustes ning mille saamisega apellant krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas, aga samuti intressi, mida apellant oleks võinud saada kostja poolt tasumisele kuulunud summade edasilaenamisest. Hea usu põhimõttest tulenevalt ja kahju hüvitamise eesmärke arvestades ei ole aktsepteeritav olukord, kus lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud isik on tunduvalt paremas positsioonis kui lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitvad isikud (kostjad vabanesid lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tuleviku intressimaksete tasumisest).

Kahjuhüvitise väljamõistmine kõrvaldaks nimetatud ebaõigluse. Lisaks intressimaksete saamise võimaluse kaotamisele põhjustas kostjate poolne lepingu rikkumine hagejale kahju ka seetõttu, et ta ei saanud lepingujärgselt tasumisele kuulunud summasid edasi laenata ja teenida planeeritud intressitulu. Ka Riigikohus on 14.06.2005 kohtuotsuses nr 3-2-1-66-05 väljendanud seisukohta, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega saab kahju tekkida mh saamata jäänud tuluna, mida isik oleks võinud teenida näiteks raha viivituse ajal pangas hoiustades või edasi laenates.

Hageja peamiseks majandustegevuseks on laenude väljaandmine. Väljastatud laenudelt makstavaid intresse kasutab hageja omakorda uute laenude väljastamisel. Kuna kostjad tasusid viimase makse lepingu täitmise raames hagejale 01.09.2006, ei ole hagejal olnud kostjate poolt tasumisele kuulunud summasid oma laenutegevuses kasutada. Hageja leiab, et eeltoodu põhjal tuleb kahju tekkimist eeldada.

8. Kohus on rikkunud otsuse tegemisel protsessiõiguse norme. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, kuid kohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis kahjuhüvitise välja mõistmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et asja võib otsustada TsMS § 646 korras üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. 10. TsMS § 657 lg 2 kohaselt kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtul puudub õigus otsus osaliselt tühistada ja samuti ei ole õigust teha otsuse tühistamisel uut otsust, nagu hageja apellatsioonkaebuses taotles. 11. Kohus tegi asjas tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hagile vastamata jätmise eeldusel. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. Hageja on kahju hüvitamise nõuet õiguslikult põhjendanud ja selgitanud, et tema kahjuks on saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk saamata kasuna võib mõista summat, mis vastab intressi suurusele, mille tasumises olid pooled kokku leppinud ning millise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg 3 kohaselt kaotas. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei kata. Seega oli hageja nõue õiguslikult põhjendatud. 12. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et TsMS § 407 lg 1 eeldused hagi rahuldamiseks kahjuhüvitise nõude osas olid antud juhul olemas. Menetluskulud jaotab kohus asja uuel läbivaatamisel.

Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav