2-07-32665/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtmisel põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-32665 Tsiviilasi AS-i E (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi VS(S ; isikukood XXX, registreeritud elukoht XX; viibib XXX Vanglas) vastu 5 794,42 krooni saamiseks Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista VS AS-i E kasuks 5 794,42 krooni.

3. Otsus kuulub viivitamata täitmisele Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta VS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud AS E esitas 31.08.2007 a. hagi VS vastu 5 794,42 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel 24.05.2005 sõlmitud liitumislepingust, E Esindused AS-i ja kostja vahel 24.05.2005 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust ning 30.08.2004 hageja ja E Esindused AS-i vahel sõlmitud nõuete loovutamise raamlepingust ja selle lisadest, milledest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja esitas 07.01.2008 kohtule vastuse, milles teatab, et ei saa võlgnevust käesoleval ajal tasuda kinnipidamisasutuses viibimise tõttu ning palub võimalust tasuda võlg peale vabanemist. Hageja esitas 25.01.2008 kohtule seisukoha kostja vastusele, milles teatab, et on nõus kostjaga sõlmima kompromissi ning pakub kostjale võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel alates aprillist 2009 minimaalse osamaksega 601 krooni kuus.

Kohus saatis kostjale hageja esitatud kompromissi sõlmimise ettepaneku ning andis tähtaja seisukoha esitamiseks. Kostja ei ole hageja kompromissettepanekule seisukohta esitanud.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohtul ei ole alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud vastuses avaldanud soovi kogu võlgnevus tasuda peale kinnipidamisasutuses vabanemist ning kostja ei ole kompromissi sõlmimise ettepanekule reageerinud, loeb kohus, et kostja on hageja nõude omaks võtnud ning lahendab asja õigeksvõtul põhineva otsusega. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 1 kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Poolte vahel 24.05.2005 sõlmitud liitumislepingust, E Esindused AS-i ja kostja vahel 24.05.2005 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust ning 30.08.2004 hageja ja E Esindused AS-i vahel sõlmitud nõuete loovutamise raamlepingust ja selle lisadest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 2 897,71 krooni ja viivise 2 896,71 krooni, kokku

5 794,42 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 5 794,42 krooni. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Jaanus Saaremõts Kohtunik