3-08-566/6

3-08-566

•» »» KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldususja number Haldusasi Menetlustoimingud RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Indrek Paukštys 03.04.2008.a, Tallinn 3-08-566 K. T. kaebus Politseiameti toimingu - andmebaasis POLIS oluliste andmete mittetäielik või liigne esitamine või nende mittetäielik nähtavaks tegemine - õigusvastaseks tunnistamiseks, põhjendamatute päringute andmebaasi POLIS õigusvastaseks tunnistamiseks ning õigusliku hinnangu andmiseks liiklusjärelevalve meetoditele, mille puhul keskendutakse juhtide karistamisele, jättes laitmata kohustuse teostada liiklusjärelevalvet muude, samuti politsei pädevuses olevate liiklusjärelevalve objektide üle Kaebuse tagastamine Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult 2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates KAEBUS JA ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLUS 1. K.T. esitas 24,03,2008.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palutakse tunnistada õigusvastaseks Politseiameti toiming - andmebaasis POLIS oluliste andmete mittetäielik või liigne esitamine või nende mittetäielik nähtavaks tegemine. Samuti palutakse tunnistada õigusvastaseks põhjendamatud päringud andmebaasi POLIS ning anda õiguslik hinnang liiklusjärelevalve meetoditele, mille puhul keskendutakse juhtide karistamisele, jättes täitmata kohustuse teostada liiklusjärelevalvet muude, samuti politsei pädevuses olevate liiklusjärelevalve objektide üle. Kaebuse põhjenduste kohaselt, koostati K.T.le 12,03,200&.a väärteoprotokoll liiklusseaduse § 74 " rikkumise eest. Kuna tegemisi oli piiripealse rikkumisega, mis konkreetses liiklussituatsioonis ei tekitanud reaalset ega kujutanud endast ka abstraktset ohtu ning kaebaja tunnistas oma

rikkumist, järeldas kaebaja politseiametniku käitumisest, et politseinik piirdub hoiatamisega. Kuid andmebaasi kontrollimise järgselt, kust politsei leidis kande 23,01.2008.a väärteootsuse kohta, vormistas politseinik kaebajale kiirmenetluse otsuse. Märkuse peale, et kuna kaebaja on väärteomenetluse otsuse kohtus vaidlustanud, ci ole tegemist jõustunud otsusega, vastas politseinik, et tema seda andmebaasist ei näe. Kaebaja leiab, et olulise tähendusega andmete väärteootsuse jõustumise kohta politsei andmebaasis märkimata jätmisega on rikutud tema süütuse presumptsiooni ja politseiametnik oli õigusvastaselt kallutatud kohaldama kaebaja suhtes rangemaid meetmeid kui juhul, kui väärteootsuse puhul oleks andmebaasis märgitud andmed vaidlustamise või jõustumise kohta. Samuti on kaebaja jaoks küsitav, kas liiklusjärelevalvet teostav politseinik on õigustatud nägema isiku varasemal karistatust rikkumiste puhul, mille korduvus ci oma tähtsust. 2. Vältimaks politsei poolt kaebaja süütuse presumptsiooni jätkuval rikkumist, palub kaebaja kohaldada esialgset õiguskaitsel ja kohustada Politseiametit viima politsei andmebaasis POLIS kaebaja kohta käivad väärteootsuste andmed kooskõlla väärteomenetluse seadustiku §-ga 4 ning karistusregistri andmetega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, cl K.T. kaebuse menetlusse võtmisest tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (IIKMS) § 11 lõike 31 punkti 5 alusel keelduda. Vastavalt IIKMS § 11 lõikele 31 punktile 5 tagastab halduskohus kaebuse, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. IIKMS § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Sama lõike teise lause kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemaolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Kui vaidlustatud haldusakt, või toiming kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku või kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kaebuses märgitud põhjendatud huvi, puudub isikul kaebeõigus. 4. IIKMS § 4 lõike 2 järgi on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kohus leiab, et politsei infosüsteemis POLIS andmete esitamine ega kasutamine ei ole käsitletavad toimingutena HKMS § 4 lõike 2 tähenduses. Käesolevas asjas vaidlustatud politsei väidetavad päringud infosüsteemi POLIS ega andmete esitamine infosüsteemi ei too kaebajale kaasa õiguslikke tagajärgi ega saa seetõttu iseseisvalt rikkuda tema õigusi või vabadusi. Siseministri 03.10.2007.a määrusega nr 66 kehtestatud „Politsei andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimääruse" § 2 lõike 3 kohaselt kasutatakse infosüsteem POLIS andmeid politseitegevusega seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel ja statistilistel eesmärkidel koos politsei sisemise töökorralduse vajadusteks peetavale andmekogudega. Viidatud põhimääruse § 3 lõike 1 kohaselt ei ole infosüsteemi andmetel õiguslikku tähendust. Isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel lähtutakse karistusregistri seaduse § 31 lõike I kohaselt karistusregistri andmetest, mis omavad Õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni karistusregistri seaduse §-des 25-28 sätestatud lähiaegadel.

Indrek Paukštys Kohtunik