2-08-781/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-781

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-781 Tsiviilasi Narva Linna avaldus eestkoste seadmises ja eestkostja määramises A.M. üle Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn /Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, registrikood xxxxxxxx, asukoht: xxx x, .xxx/ Avaldaja esindaja: Tatjana Zelenjajeva, volikiri 08.01.2008 nr 1.23/33 ja volikiri 08.01.2008 nr 16-6 Eestkostetava esindaja: Tatjana Massalina, vandeadvokaat Asjast puudutatud isik: I. M. /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx x-xx, xxx /

Kohtuistungi toimumise aeg

02. aprill 2008 Istungisekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt

Resolutsioon

Narva linna Sotsiaalabiameti avaldus rahuldada. Seada piiratud teovõimega A. M. üle eestkoste. Piiratud teovõimega A.M. , isikukood xxxxxxxxxxx, eluneva Narvas xxx x-xx, määrata eestkostjaks I.M. ,isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx x-xx, xxx, tähtaega 3 aastat. Tunnistada, et A. M.ei või iseseisvalt tehinguid teha. Kohus tunnistab A. M. ühtlasi valimis osas teovõimetuks. Ta kaotab valimisõiguse.

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, ta on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostja ei saa teostada PkS §-des 99 ja 100 ette nähtud tehinguid.

Eestkostja peab korraldama A. M. igapäevaelu ( poes käima, süüa tegema, pesema, söötma, riietama,koristama, puhtust pidama jne), langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, korraldama tema rahaasju jne. Ühest toast teise viimiseks on vaja teda kätel kandma, teda ei saa üksi jätta.

Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande.

2-08-781

Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti.

01 aprill 2011.a. on aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruskaebuse esitajale määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Asjaolud

Viru Maakohtu menetluses on Narva Linna avaldus eestkostja määramiseks A. M. üle.Esitatud avalduse kohaselt A.M. on puudega isik, elab koos vanematega. Tal on kaasasündinud närvisüsteemi kahjustus, liikumisfunktsiooni raske häire, kõnevõimetus, düskineesiad, arengupeetus. Isik vajab kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt, kuna ei tule iseseisvalt toime, söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ja suhtlemisega. Antoni ema andis oma nõusoleku selle kohta, et olla oma poja eestkostjaks. Juhindudes TsUS § 8 lg 3; Perekonnaseaduse § 92 lg 4, 98; TsMS § 110, 475 lg 1 p 5 palub avaldaja määrata I. M. poja eestkostjaks tähtajaga kolm aastat poja huvide kaitseks ja pensioni saamiseks, tema eest pidevaks hoolitsemiseks. Perearsti tõendi ja psühhiaatri tõendi kohaselt on Irina Meštšerjakova terve ja võib olla eestkostja. Tervisliku seisundi tõttu ei saa A. M.mingeid tehinguid teha.

Eelmenetlus

Kooskõlas TsMS § 522 lg 1 nõuetega on kohtumäärusega A. M. suhtes määratud kohtupsühhiaatriline ekspertiis.

Kohtuprotsessi käik

Kohtuistungil avaldaja esindaja jääb oma nõude juurde. Ir.M. kinnitas oma nõusolekut olla eestkostjaks. Avaldaja esindaja, I. M. ning A.M.esindaja paluvad eestkoste seada A. M. üle ja eestkostjaks määrata I. M..

Kohtu põhjendused

Kuulanud ära avaldaja esindaja, A. M. esindaja ning Ir. M. seletused, uurinud asjas kogutud kirjalike tõendeid, kohus jõudis arvamusele, et avaldus kuulub rahuldamisele. Oma seisundi tõttu A.M.vajab tema üle eestkoste seadmist.

TsÜS § 8 kohaselt füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse

2-08-781

või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

28.02.2008.a. ambilatoorse kohtupsühhiaatrilisi ekspertiisi akti nr 8 kohaselt tuleb kõne alla A. M. suhtes eestkostja määramine. A. M. kannatab kahepoolse koreatetoosi (tantstõbi) all, pidevate sõrmede ja varvaste krambitaoliste liigutuste, mis on seotud kaasasündinud närvisüsteemi kahjustusega. Vaimse seisundi tõttu ei ole ta suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigus. Eestkostja peab uuritava igapäevaelu korraldama, tema eest tihinguid tegema ja otsuseid langetama, korraldama tema rahaasju.

PkS § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § lg

1 kohaselt eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja:

1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega;

2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus;

3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused;

4) pantida eestkostetava vallasasju;

5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest;

6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta.

PkS § 100 kohaselt (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. (4) Eestkostja ja eestkostetava kohta käesoleva paragrahvi 1.-3. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes.

PkS § 101 (Eestkostja aruanne) kohaselt eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande.

Kohus leidis, et I. M. võib olla määratud eestkostjaks seoses tema isiklike omadustega ja võimetega täita eestkostja kohustusi. Ta töötab, varaliselt kindlustatud, praktiliselt terve. J.M. andis oma nõusoleku, et abikaasa I. oleks poja A. eestkostjaks.

TsMS § 526 kohaselt (1) kohus määrab piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. (2) Määruses märgitakse:

1) isik, kellele eestkostja määratakse;

2) eestkostjaks määratud isik või asutus;

3) eestkostja ülesanded;

4) kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta;

5) aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. (4) Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. (5) Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

2-08-781

TsMS § 531 lg 6 järgi kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse ja isik kaotab valimistel hääleõiguse, samuti kui selline eestkoste lõpeb muul põhjusel kui eestkostetava surma tõttu või kui sellist eestkostet piiratakse, teatab kohus sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele.

Vastavalt TsMS § 532 eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

TsMS § 478 järgi hagita menetluse lahend on kohtumäärus. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Registrikanded jõustuvad nende tegemise päeval. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ja juhindudes PkS §-dest 92 lg 4, 93 lg 1, 95, 96, 98, 99, 100, TsÜS §-st 8 ja TsMS §-st 477, 478, 479, 526, 532.

Natalja Losevtsova Kohtunik