2-08-1033/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-08-1033 Määruse tegemise aeg ja koht 02.aprill 2008, Tallinn Tsiviilasi OÜ M hagi NM´e vastu 415 793,00 krooni saamiseks Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ M (registrikood XXX asukoht XXX); seaduslik esindaja juhatuse liige KM Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares (XXX) Kostja: NM (isikukood XXX elukoht XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat Jaanus Mody (AB XXX) Korraldava kohtuistungi aeg 01.04.2008 Istungil osalesid

K. Metsmaaker, adv A. Vares ja adv J. Mody

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ M hagi NM´e vastu 415 793,00 krooni saamiseks läbi vaatamata.

2. Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja OÜ M kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

30 päev jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. 14.01.2008 OÜ M esitas kohtule hagi NMe vastu võlgnevuse 415 793 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2005.a jaanuaris suulise tähtajatu laenulepingu, millega hageja kohustus andma kostjale laenu jooksvalt vastavalt OÜ M rahalistele võimalustele ning M. M kohustus laenu hageja esimesel nõudmisel tagasi maksma. Kokkuleppe kohaselt olid laenusummade vastuvõtjaks erinevad NMe poolt määratud isikud, kellele anti raha nii sularahas, kui ka ülekannetega pangaarvele. Ajavahemikul 12.07.2005 kuni 24.01.2007 sai

M. M hagejalt laenu summas 414 793 krooni. Faktiliselt on kostjale kirjeldatud kombel laenu antud veelgi suuremas summas, kuid laenu täpne maht on täpsustamisel, mistõttu hageja reserveeris endale õiguse suurendada nõudesummat. 20.10.2007 hageja esitas kostjale kirjaliku avalduse laenulepingu ülesütlemiseks.

Hageja on esitanud kaks alternatiivset nõuet: esimese eelistusena mõista taotletav summa kostjalt välja laenulepingu alusel ning kui laenulepingu sõlmimise fakt ei leia kohtus tõendamist, siis taotleb hageja nimetatud summa kostjalt välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel.

2. 17.01.2008 kohus võttis hagi menetlusse ja saatis vastamiseks kostjale. 14.02.2008 kirjalikus vastuses hagile kostja vaidles hagile vastu, väites, et ei ole kunagi sõlminud hagejaga mistahes laenulepingut, ei ole kunagi avaldanud hagejale soovi temalt laenu saada ega ka mingeid summasid kunagi laenuna saanud. Samuti on põhjendamatu hageja alternatiivnõue kostja vastu tulenevalt alusetust rikastumisest.

3. 01.04.2008 korraldaval kohtuistungil hageja selgitas, et suulise laenulepingu sõlmimisel lepiti kokku ainult laenu andmise faktis, laenusummat, tagastamise tähtaega ega intressi kokku ei lepitud. Hageja soovis hageja ja kostja vahel laenulepingu sõlmimise fakti tõendada tegelikult raha saanud isikute ütlustega selle kohta, mis ulatuses, kelle nimel ja mis eesmärgil nad võtsid hagejalt vastu rahalisi vahendeid.

4. Hagi eesmärk on saada tagasi väidetavalt kostjaga sõlmitud laenulepingu alusel ja kostja korraldusel kolmandatele isikutele makstud raha, alternatiivnõudena saada tagasi raha, mille võrra kostja on hageja arvel alusetult rikastunud. Kohus leiab, et esitatud hagiga ei ole võimalik seda eesmärki saavutada.

4.1. Hagiavaldusele lisatud tõendite ning eelistungil arutatu põhjal kohus jõudis veendumusele, et hageja võimalus tõendada laenulepingu sõlmimist kostjaga on olematu. Hageja enda seletuste kohaselt ei leppinud pooled 2005.a jaanuaris, kui väidetavalt laenuleping sõlmiti, tegelikult kokku laenulepingu olulistes tingimustes: laenusumma, tagastamise tähtaeg, intress. Hageja väidetel tegi hageja juhatuse liige teistele isikutele väljamakseid kostja suuliste korralduste alusel. Raha maksmine hagis nimetatud isikutele on tõendatud maksekorralduste ning kassa väljamineku orderitega. Hageja eeldas, et nimetatud isikud tunnistajatena tõendavad, et andsid hagejalt saadud vahendid üle kostjale. Samas hageja kinnitas, et kostjaga oli hagejal ka töösuhe ning töötasuna kostjale arvestatud summasid maksti nii kostjale endale kui kanti kostja palvel samuti üle teistele isikutele, samuti hageja olevat tasunud arveid kostja poolt kasutatud teenuste eest. Hagiavaldusest ja istungil hageja seadusliku esindaja antud selgitustest nähtuvalt puudub hagejal endal selge ülevaade, millises ulatuses kujutavad väljamaksed kostjale arvestatud töötasu ja millises ulatuses laenu. Seega ei ole tunnistajate ütlustega võimalik tõendada, kas ja millistel tingimustel oli poolte vahel laenusuhe.

4.2. Hageja väidetel kolmandatele isikutele maksete tegemist õigustavaid alusdokumente raamatupidamises olemas ei ole, on ainult fikseeritud väljamaksed maksete saajate järgi. Hageja ei ole väitnud, et väidetava laenulepingu alusel oleks NM isiklikult hagejalt raha saanud. Samuti ei ole hagejal esitada täiendavalt mingeid tõendeid, et väljamakseid on tehtud kostja korraldusel. Kohtule esitatud kolmandatele isikutele väljamaksete tegemise maksekorraldustes ja kassa väljamineku orderites puuduvad igasugused viited sellele, et väljamakse on tehtud M. M korraldusel või temale kolmandate isikute poolt osutatud teenuste hüvitamiseks. Kohus leiab, et võimalus tõendada raha kostja korraldusel saamist või kolmandate isikute poolt raha M. M edastamist tunnistajate ütlustega on praktiliselt olematu. Kuna M. M kasuks ütluste andmine tooks kaasa tunnistaja enda vastutuse hageja ees, on tunnistajad isiklikult huvitatud hagi rahuldamisest M. M vastu ning seetõttu ei saa nende tunnistajate ütlused olla usaldusväärsed. Hageja seisukoht, et tõenäoliselt raha saanud isikud andsid raha M. M üle kirjaliku akt vms alusel ning tunnistajatena saavad nad need esitada, on oletuslik ja ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetega. TsMS § 230 lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Tunnistajatel tõendi esitamise õigust ei ole. Kohus määras pooltele eelmenetluses tähtaja tõendite ja taotluste esitamiseks, seega oli hagejal piisavalt aega täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja seda võimalust ei kasutanud ja väidetavalt olemasolevaid tõendeid kohtule esitanud ei ole, samuti ei osanud hageja eelistungil nimetada tema nõuet tõendavaid konkreetseid tõendeid

5. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi kostja M. M vastu on esitatud ennatlikult. Hagejal on võimalus esitada nõue raha tegelikult saanud isikute vastu, kuid mitte käesolevas hagis esitatud õiguslikul alusel. Raha saanud isikute vastu esitatud hagi menetlemisel on võimalik asjakohaselt tõendada, millisel alusel raha on saadud ning kas ja kellele raha on edasi antud.

6. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel ning pidades ühtlasi silmas menetlusökonoomia printsiipi, kohus jätab hagi läbi vaatamata.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

7. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 kannab hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja.

Heli Käpp Kohtunik