2-08-225/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtmisel põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 02.aprill 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-225 Tsiviilasi OÜ S hagi OÜ B ja APvastu 20 000,00 krooni saamiseks Menetlustoiming Hagi läbivaatamine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ S (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: Sem Kolk Kostja I: OÜ B(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja II: AP(isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada seoses kostjate õigeksvõtuga.

2. Välja mõista OÜ-lt B(registrikood XXX) ja AP´lt (isikukood XXX) solidaarselt

20 000,00 (kakskümmend tuhat) krooni OÜ S (registrikood XXX) kasuks.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt OÜ B ja AP kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

04.01.2008.a esitatud hagiavalduses palub hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt 14.10.2004.a. sõlmitud müügilepingust tulenev põhivõlgnevus 11 032,85 krooni ja viivised 8967,15 krooni, kokku summas 20 000,00 krooni. Menetluskuludena palub hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1250,00 krooni.

Kostja AP, 04.03.2008.a. kirjalikus avalduses kohtule, tunnistab hagi ning ühtlasi väljendab valmisolekut kompromissi sõlmimiseks, kuid kohtu määratud tähtajaks, 31.03.2008.a., kompromisslepingut kohtule ei esitatud.

2-08-225

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjale on 10.01.2008.a kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 65 lg 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud). VÕS § 65 lg 2 alusel tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjatelt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud, kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 11 032,85 krooni põhivõlga ja 8967,15 krooni viiviseid, kokku

20 000,00 krooni.

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Heli Käpp kohtunik