2-07-22815/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht

02. aprill 2008.a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-22815 Tsiviilasi JBhagi OÜ BH vastu 12 506 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JB(isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Siiri Schneider (Advokaadibüroo Siiri Schneider, XXX) Kostja: OÜ BH(reg kood XXX; asukoht XXX) Kostja esindaja: Jürgen Kirsis (Attend Õigusbüroo OÜ, XXX) Asja läbivaatamine 06.03.2008, avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud Hageja JBja tema esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider ning kostja esindaja Jürgen Kirsis Juures viibis Sekretär Teele Roosimägi RESOLUTSIOON

1. Rahuldada JB hagi OÜ BH vastu 12 506 krooni väljamõistmiseks.

2. Välja mõista OÜ-lt BH 12 506 (kaksteist tuhat viissada kuus) krooni JBkasuks.

3. Kohtukulud jätta OÜ BH kanda.

4. Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.02.2007 töölepingu, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle portjee-kojamehena. Kostja esitas haigekassale ravikindlustuse andmekogusse hageja kindlustuskaitse algatamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid alles 19.04.2007. Hageja viibis haiglas ja seejärel ambulatoorsel ravil alates 23.03.2007 ja talle väljastati töövõimetusleht nr 000490008 töövabastuse perioodiga 23.03.-31.03.2007 ja töövõimetusleht nr 00004624 töövabastuse perioodiga 01.04.-02.05.2007. Kuna kostja ei olnud õigeaegselt esitanud haigekassale hageja kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikke dokumente, siis Eesti Haigekassa keeldus välja maksmast ajutise töövõimetuse hüvitist 23.03.-18.04.2007 (27 päeva) perioodi eest summas 12 506 krooni.

Tulenevalt eeltoodust ja Ravikindlustuse seaduse § 14 lg 1 alusel palub hageja kostjalt välja mõista 12 506 krooni hageja kasuks, kuna kostja ei esitanud õigeaegselt hageja dokumente haigekassale. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastusele esitatud kirjalikes seisukohtades jääb hageja kindlaks, et tegemist on poolte vahel sõlmitud töölepinguga, mitte töövõtulepinguga. Lepingul olid kõik töölepingule omased tunnused olenemata lepingu nimest – hageja allus kostja kontrollile ja juhtimisele, tööaeg oli kostja poolt määratud vastavalt graafikule, kostja otsustas ainuisikuliselt töö tegemise koha ja viisi, kostja maksis hagejale üks kord kuus palka tehtud töö eest, hagejaga oli sõlmitud täieliku isikliku materiaalse vastutuse leping. Isegi töövõtulepingu puhul on tööandjal kohustus esitada taotlus Eesti Haigekassale vastavalt RaKS § 5 lg 2 p 5, kui leping on pikem kui kolm kuud, mis antud juhul ka oli pikem kui kolm kuud. Arvestuste ja perioodide erinevuse leidmine kostja poolt on arusaamatu. Ilmselt ei ole kostja täielikult läbi lugenud ja süvenenud hagiavaldusse ning selle lisadesse. Samuti märgib hageja, et haigekassa poolt esitatud arvestus on vaid 23.03.-18.04.2007 perioodi kohta, millal hagejal puudus kindlustuskaitse tänu kostjale. Ülejäänud perioodi, s.o. 18.04.-02.05.2007, eest tasus hagejale kindlustuskaitse hüvitist Eesti Haigekassa.

Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist 12 506 krooni suuruses ning menetluskulude kostja kanda jätmist.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel ei ole sõlmitud tööleping vaid töövõtuleping ning sellest tulenevalt ei olnud kostjal ka kohustust kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide esitamiseks Eesti Haigekassale. Töövõtulepingu puhul kannab nimetatud riski töövõtja ehk siis hageja. Kostjale on arusaamatud erinevused hagis ja Eesti Haigekassa poolt esitatud arvestustes ravikindlustuse summades ja perioodis ning seega leiab kostja, et hagejal on täpselt ja selgelt määratlemata, millest nõue koosneb. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.

Kohtuistungil palus kostja jätta hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja kostja vastustega, kuulanud ära pooled kohtuistungil ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 2 lg 1 alusel on ravikindlustus tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 3 lg 1 alusel on Eesti Haigekassa ravikindlustuse kindlustusandjaks. Kindlustatud isikuks RaKS tähenduses on Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega käesoleva seaduse alusel või § 22 lõikes 1 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik. Sama paragrahvi 2.lõike punkt 5 alusel on sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu kindlustatud isiku eest üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundusvõi muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töövõi teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse või registreeritud elukohajärgses Maksuja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. RaKS § 9 lg 1 sätestab, et RaKS § 5 lõike 2 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest arvestatava kolmekuuse ooteaja möödumisel. Isiku ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama haigekassale sotsiaalmaksu maksja.

Poolte vaidlus asjaolu üle, kas poolte vahel oli tegemist töövõi töövõtulepinguga, ei oma tähtsust, sest viidatud RaKS alusel tekkis kostjal kohustus esitada hageja kohta vajalikud dokumendid haigekassale ka siis, kui hageja töötanuks kostja juures töövõtulepingu alusel kestusega üle kolme kuu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja töötas kostja juures üle kolme kuu. RaKS § 13 lg 3 alusel peab kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide ja andmete esitamiseks kohustatu täitma oma kohustuse seitsme kalendripäeva jooksul alates kohustuse tekkimisest.

Kusjuures § 14 lg 1 sätestab, et kui kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide esitamiseks kohustatud isiku kohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kindlustuskaitset taotleval isikul tekkinud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju kohustuse rikkuja. Kuna kostja on jätnud täitmata oma kohustuse esitada vajalikud dokumendid ja andmed hageja kohta haigekassale, on hagejal õigus nõuda tekkinud kahju ravikindlustushüvitise hüvitamiseks kostjalt.

RaKS § 50 lg 1 alusel on ajutise töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töövõi teenistuskohustustest või majandusvõi kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. § 54 p 1 sätestab, et haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 80 protsenti statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral. § 56 lg 1 alusel tekib õigus saada haigushüvitist töövõimetuslehel märgitud töövõi teenistuskohustuste täitmisest vabastuse teisest päevast alates.

Eesti Haigekassa 05.09.2007 ajutise töövõimetuse hüvitise arvestuse kohaselt on hageja haigushüvitise summa perioodil 23.03.-31.03.2007 koos tulumaksuga 3 848 krooni [(8 päeva x 601,27 x 80%) x 22%] ja perioodil 01.04.-18.04.2007 koos tulumaksuga 8 658 krooni [(18 päeva x 601,27 x 80%) x 22%], kokku 12 506 krooni brutos, mis ei kuulu hüvitamisele Eesti Haigekassa poolt, vaid kuulub hüvitamisele kostja poolt hagejale. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 12 506 krooni, mis jäi hagejal Haigekassalt saamata kostja poolt esitamisele kuulunud dokumentide esitamata jätmise tõttu.

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

T. Hiiuväin kohtunik