2-08-1984/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI 2-08-1984

ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.aprill 2008.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-1984

Tsiviilasi

G I hagi A I vastu elatise suurendamise

nõudes; A I vastuhagi G I vastu

vanema kande vaidlustamise nõudes.

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA/ vastuhagi KOSTJA G I , isikukood xxxx, elukoht xxxx; esindaja P P - TÜ Soter- Jõhvi, Jaama 14..

KOSTJA/vastuhagi HAGEJA A I , isikukood xxxx, xxxx

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega; vastuhagis menetlus lõpetada.

Välja mõista A I `ilt alates 21.01.2008.a. elatise katteks xxxx.a. sündinud poeg R ülalpidamiseks 1500 /üks tuhat viissada/ krooni igakuuliselt kuni lapse täisealiseks saamiseni G I kasuks.

Lõpetada menetlus A I vastuhagis G I vastu vanema kande vaidlustamise nõudes.

Menetluskulude jaotus

Gulžihan Ivanova menetluskulud jäävad A I kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded

Hagiavalduses esitatud nõude kohaselt soovib hageja kostjalt alates hagi esitamisest elatise katteks välja mõista 29.11.1994 sündinud poeg Rinati ülalpidamiseks igakuuliselt 2500 krooni, Menetluse käigus oli hageja nõus muutma elatise suurust ja soovib elatise katteks 1500 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt, leides, et ta ei ole võimeline maksma hageja soovitud summat. Menetluse käigus tunnistas nõuet vähendatud suuruses ja jäi selle juurde, et suudab maksta seni makstud 1500 krooni.

Vastuhagi põhjendused

Vastuhagi kohaselt hakkas hageja viimasel ajal kahtlema, kas ta on lapse isa. Kostja ei luba hagejal lapsega kohtuda ning hiljuti avaldas talle, et lapsega kohtuda pole mõtetki, kuna hageja ei olegi lapse isa. Hagejal on seega alus arvata, et isa kanne lapse sünniaktis on ebaõige ning Rinat Ivanov ei põlvne hagejast.

Vastuhagi vastuväited

Kostja vastuhagi ei tunnista. 22.06.1998 määrusega tsiv.asjas 2-426/98 on Viru Maakohus lõpetanud menetluse hageja samasuguses nõudes, kuna hageja tookord loobus hagist. Nii tol hetkel kehtinud, kui ka täna kehtiv menetlusseadustik sätestab, et menetluse lõpetamise korral ei saa sama hagiga sama kostja vastu samadel alustel nõude esitamisega uuesti kohtusse pöörduda. Seega ei kuulu esitatud vastuhagi läbivaatamisele ja menetlus selles osas kuulub lõpetamisele.

Kohtu järeldused

Kostja on hagi sisuliselt omaksvõtnud ja seega puudub vajadus hagi asjaolusid ja esitatud tõendeid täiendavalt hinnata.

PerekS § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

PerekS § 61 lg.2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PerekS § 61 lg.4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtesutatud kuupalga alammäära.

Antud hagis on alused elatise väljamõistmiseks alla miinimumsuurust olemas seetõttu, et kostja on 40% ulatuses töövõimetu ja hageja, nõustudes selgitusega, et sama suurusjärgu võrra väiksemas summas elatise miinimumsuurusest võiks ka nõuda elatist, oli nõus vähendama hagi summani, mille kohta kostja on kinnitanud, et tal on maksevõime olemas, ehk 1500 kroonini kuus.

Õigeksvõtul rajaneva otsuse võib TsMS § 444 lg.1 alusel esitada kirjeldava ja põhjendava osata.

Vastuhagi osas on tõendatud, et hageja on samasisulise nõude sama kostja vastu varasemalt kohtusse esitanud ja on selle menetlemisest loobunud, loobumine on vastu võetud, menetlus on lõpetatud ja see määrus on jõustunud.

Kohus on ka tuvastanud, et hageja väite kohaselt sai ta oma võimalikust mitteisadusest teada rohkem kui üks aasta tagasi ehk asjaolu, millest juhindumist ei saa kohus jätta tähelepanuta ja millest tulenevalt ei oleks võimalik ka vastuhagi rahuldada.

TsMS § 428 lg.1 p.2 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend.

TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 168 lg.2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

/allkiri/

M. Leimann Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 09. mail 2008.a Nooremreferent

I.Golubev