3-07-969/18 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008 Tartu

Haldusasja number

3-07-969

Haldusasi

OÜ Serwend kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

tollikeskuse 31.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/35 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2007 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Serwend apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

12. märts 2008

Menetlusosalised

Apellant (kaebuse esitaja) – OÜ Serwend, esindajad Paul Lõiv

ning advokaadid Anto Kasak ja Andrus Lillo

Vastustaja (haldusorgan) – Maksu- ja Tolliamet, esindajad Heli

Talvik ja Udo Mäesepp

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Halduskohtu 21. detsembri 2007 otsus muutmata.

Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest,

s. o alates 1. aprillist 2008.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Serwend esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna

maksu- ja tollikeskuse 31.01.2007 maksuotsus nr 12-5/35.

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus alustas 20.01.2006 korralduse nr 12-2.1/871

alusel OÜ Serwend tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kohustusliku

kogumispensioni maksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimist maksustamisperioodidel

november 2005 kuni jaanuar 2006. Kontrollimist alustati vaatluse läbiviimisega äriühingu

tegevuskohas. Vaatluse käigus selgunud asjaoludest tingituna pidas maksuhaldur vajalikuks viia

kontroll üle revisjoniks. Lõuna maksu- ja tollikeskuse 14.03.2006 korralduse nr 12-2.1/2494

alusel kontrolliti OÜ Serwend maksustamisperioodide jaanuar 2005 kuni jaanuar 2006

käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust.

31.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/35 kohaselt oli OÜ Serwend jätnud raamatupidamises ja

maksuarvestuses kajastamata käivet 1 981 609 krooni ning ei kajastanud maksudeklaratsioonides

töötajatele tehtud töötasu väljamakseid summas 1 161 150 krooni ja erisoodustusena

maksustatavaid väljamakseid 12 675 krooni. Maksuhaldur kohustas OÜ-d Serwend tasuma

käibemaksu 356 690 krooni, kinnipeetud tulumaksu 275 099 krooni, tulumaksu erisoodustuselt

4002 krooni, sotsiaalmaksu 388 683 krooni, töötuskindlustusmakseid 17 293 krooni ja

kogumispensioni makseid 789 krooni.

Kontrollimise käigus võttis maksuhaldur OÜ tegevuskohas aadressil Tähe 114 Tartu ära

OÜ-le Serwend kuuluva lauaarvuti ORDI nr 117765 ja võrdles programmis sisalduvaid andmeid

osaühingu poolt revideerimiseks esitatud raamatupidamise dokumentidega. Võrdlemisel selgus,

et programm sisaldas oluliselt rohkem andmeid, kui on kajastatud äriühingu raamatupidamise

dokumentides, mistõttu maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et OÜ Serwend reaalne

käive kajastus just nimetatud programmis, mille mitmetes osades tehtud sissekanded lähevad

kokku OÜ Serwend raamatupidamises paberkandjatel kajastatud andmetega.

OÜ Serwend maksuotsusega ei nõustunud ning esitas eelnimetatud maksuotsusele vaide. Maksu-

ja Tolliamet jättis 11.04.2007 vaideotsusega nr 6-1/68-1 Lõuna maksu- ja tollikeskuse

31.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/35 jõusse.

Kaebuse kohaselt on ebaõige maksuhalduri seisukoht, et maksukohustuslase raamatupidamine ei

kajasta AS-ile Autori, OÜ-le Nemm Auto, OÜ-le Atlante, AS-ile Elektritsentrum ja OÜ-le

Pupasters esitatud arveid. Kaebaja ei nõustunud maksuotsuses esitatud väitega, et

maksukohustuslane ei ole kõiki tehinguid oma raamatupidamise dokumentides kajastanud.

Kaebaja kasutas arvutiprogrammi mustandina, mis sisaldas andmeid tehingute ja tööde kohta,

mida lõpule ei viidud ja reaalselt ei osutatud ning, mis ei peakski raamatupidamise

dokumentatsioonis kajastuma. Maksuhaldur on programmi käsitlenud selektiivsena ning teinud

väljavõtted ainult maksuhaldurile kasulikest asjaoludest.

Kaebaja reis Kreekasse 2005 oktoobris oli seotud ettevõtlusega ning tehtud kulutusi reklaamile ei

saa käsitleda erisoodustusena.

Kuna maksuhaldur on lähtunud programmist, mis ei kajasta reaalseid tehinguid ja töid, siis ei ole

seal nn töötajate palgana märgitud numbrid tõesed. Programm arvutas iga sisestatud summa pealt

kindla protsendi palgaks, kuigi reaalselt ei pruukinud sellist tehingut toimuda, mis võimaldaks

selliseid numbreid sisestada. Lisaks ei ole programmist selektiivselt võetud andmed tõesed, kuna

kõigist reaalsetelt toimunud tehingutest ei arvutatud töötajate palka. Peale selle on kaebuse

esitaja poolt makstavad palgad poolte kokkuleppe küsimus. Kaebaja kinnitas, et töötajad on

saanud täpselt nii palju töötasu, kui palju kajastavad raamatupidamise dokumendid.

2. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastuse kohaselt on vaidlustatud otsus formaalselt ja ka materiaalselt õiguspärane. Kaebuse

esitaja ei kajastanud kõiki toimunud tehinguid maksuhaldurile paberkandjal esitatud

raamatupidamise dokumentides. Ü Serwend reaalne käive kajastus äravõetud arvutiprogrammis

Serwend Majandus. Kaebuse esitaja töötajate reis Kreekasse 2005 oktoobris ei olnud seotud

ettevõtlusega, mistõttu töötajatele tehtud erisoodustustelt on tööandja kohustatud tasuma

tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset. OÜ Serwend töötajatele on tehtud

suuremaid väljamakseid, kui on kajastatud samade maksustamisperioodide kohta maksuhaldurile

esitatud maksudeklaratsioonides vormil TSD. Maksuotsuses leitu, mille kohaselt töötajatele

makstud töötasud olid suuremad kui kaebuse esitaja ametlikult deklareeris, on maksumenetluses

kogutud andmetega tõendatud ja ka põhjendatud.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 21. detsembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse kohaselt on kaebus põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja väide, et äravõetud

arvutiprogrammi on maksuhalduri poolt muudetud, on paljasõnaline ja ei ole usutav.

Maksuhaldur kasutas ametlikku ja legaalset koopiat äravõetud arvutist ning seda toimingut

kaebaja vaidlustanud ei ole.

Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, et OÜ Serwend ei kasutanud programmi mustandina,

kuna programmis sisalduvate andmete võrdlemisel äriühingu poolt esitatud raamatupidamise

dokumentidega selgus, et programm sisaldas oluliselt rohkem andmeid, kui kajastati äriühingu

raamatupidamise dokumentides. Äravõetud programm koosneb erinevatest osadest, millest

peamine kannab nimetust „aruanded“, mis sisaldab müügiandmeid, ostuandmeid, andmeid

teostatud tööde kohta, andmeid kasumi kohta, palgaandmeid, andmeid kulutuste, tulude ja käibe

kohta, andmeid lao ning raha kohta jne. Programm sisaldas muuhulgas nullarveid, mis kaebaja

raamatupidamises ei kajastu, kuid millel kajastatud teenused on tegelikult osutatud ja millisele

asjaolule viitab arvetel olev märge sularahas tasumise kohta ja kinnitus, et arve on tasutud.

Nullarved on enamuses vormistatud eraisikutele, kelle isikut ei olnud maksuhalduril võimalik

kindlaks teha. Kolmandatelt isikutelt saadud vastused kinnitavad, et kaebaja ei ole

maksuhaldurile paberkandjal esitatud raamatupidamise dokumentides kajastanud kõiki toimunud

tehinguid – AS-le Autori, OÜ-le Nemm Auto, OÜ-le Atlante, AS-le Elektritsentrum ja OÜ-le

Pupasters esitatud arveid –, küll kajastab aga seda arvutiprogramm.

Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Serwend juhatuse liige P. Lõiv andnud maksuhaldurile

korduvalt seletusi äravõetud programmi kohta − 28.09.2006, 24.07.2006, 14.06.2006,

20.06.2006, 02.05.2006, 20.01.2006 ja 20.10.2006, kuid tema ütlused on vastuolulised ja

maksuhaldurit eksitavad ning ei kinnita, et ta kasutas arvutiprogrammi vaid mustandina.

Maksuhaldur jõudis maksumenetluse käigus õigele järeldusele, et kaebaja igapäevast

majandustegevust kajastas arvutiprogramm, mis sisaldas oluliselt rohkem andmeid, kui oli

kajastatud äriühingu raamatupidamise dokumentides, seega reaalne käive kajastus just nimetatud

programmis. Kaebaja on jätnud oma raamatupidamises kajastamata eelnimetatud äriühingutele

tehtud müügiarveid, jättes tasumata nimetatud summalt tasumisele kuuluva käibemaksu. Kokku

on kaebuse esitaja maksustamisperioodidel jaanuarist 2005 kuni detsembrini 2005

maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonides deklareerinud vähem 18% maksustatavat käivet

summas 1 981 609 krooni ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 356 690 krooni.

Väär on kaebaja väide, et töötajate Kreeka reis oli seotud osaühingu ettevõtlusega ning tehtud

kulutusi reklaamile ei saa käsitleda erisoodustusena. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole

kaebaja maksuhaldurile esitanud ühegi autosaundi EM võistlust kinnitavat dokumenti, mis

tõendaks reisiga seotud kulutusi, siis on maksuhaldur maksuotsuses jõudnud õigele järeldusele,

et 2005 oktoobris toimunud töötajate Kreeka reisiga seonduvad kulud (tasutud lennukipiletid), ei

ole seotud kaebuse esitaja ettevõtlusega ja käsitlenud neid vastavalt tulumaksuseaduse (edaspidi

TuMS) §-is 48 lg 4 sätestatud erisoodustusena. Erisoodustusena maksustatavaid väljamakseid on

tehtud summas 12 675 krooni, millelt on tööandja kohustatud tasuma tulumaksu summas

4002 krooni, sotsiaalmaksu summas 5503 krooni ja töötuskindlustusmakset.

Kaebaja väide, et töötajad on saanud täpselt nii palju töötasu, kui palju kajastavad

raamatupidamise dokumendid, ei olnud usutav ega tõele vastav. Arvutiprogrammist nähtuvalt on

väljamaksed osaühingu töötajatele olnud suuremad, kui kajastati samade maksustamisperioodide

kohta maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonides vormil TSD. Asjaolu, et töötajate palgad

olid suuremad, kui maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonides kajastati, kinnitas

kohtuistungil tunnistaja, OÜ Serwend endine töötaja, Mart Põldma, kes töötas autoelektrikuna.

Tema ütluste kohaselt „palk oli üle 7000 krooni kuus kätte, sularahas, ma võisin saada pigem

rohkem, aga mitte vähem, kindlat palgapäeva ei olnud, see toimus suvalistel päevadel, ilma et

oleksin allkirja kuskile andnud, teinekord nädalas mitu korda; see summa, mis mina palgaks sain,

oli erinev sellest summast, mis maksuametis oli märgitud; mingi arvestus oli mul endal ka,

kuskil 30-40% pidin saama tehtud töödest; Paul Lõiv pidas palga maksmise kohta arvestust,

arvepidamine oli tal arvutis“.

Kohus pidas OÜ Serwend endise töötaja M. Põldma ütlusi usaldusväärsemateks kui teiste

tunnistajate – Priit Pettai, Kristo Koppeli, Margus Matvei, Fredrik Punga - ütlusi palga suuruse

kohta, kuna viimatinimetatud isikud töötavad ka käesoleval ajal OÜ-s Serwend. Kohus nõustus

maksuhalduri väitega, et OÜ Serwend on varjanud ka töötajatele tehtud palgaväljamakseid,

eesmärgiga vähendada palgalt arvestatavaid ja kinnipeetavaid makse ja makseid.

Maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud andmetega on tõendatud, et äriühingu töötajatele

makstud töötasud olid suuremad, kui kaebuse esitaja ametlikult deklareeris. OÜ Serwend on

teinud maksustamisperioodidel jaanuar 2005 – jaanuar 2006 töötajatele töötasu väljamakseid

summas 1 161 150 krooni, mille on jätnud maksudeklaratsioonides TSD deklareerimata ja millelt

on jätnud kinni pidamata ja tasumata tulumaksu summas 275 099 krooni, sellest 270 173 krooni

2005 ja 4926 krooni 2006. Samuti on kaebuse esitaja jätnud töötasu väljamaksetelt summas

1 161 150

krooni

arvestamata,

deklareerimata

ja

tasumata

sotsiaalmaksu

summas

383 180 krooni. Kuna kaebuse esitaja on jätnud töötasu väljamaksetelt 1 161 150 kinni pidamata

töötuskindlustusmakset kogusummas 17 293 krooni, sellest kinnipeetud töötuskindlustusmakset

summas 11 530 krooni ja arvestamata tööandja töötuskindlustusmakset summas 5763 krooni ja

kohustusliku kogumispensioni makset summas 789 krooni, siis on maksuotsus ka nende

eelnimetatud summade osas põhjendatud ja seaduslik.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Serwend esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2007

otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna

maksu- ja tollikeskuse 31.01.2007 maksuotsus nr 12-5/35 või saata asi halduskohtule uueks

läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole põhjendatud, miks programmi vahetult ei uuritud. Sellega on kohus oluliselt rikkunud

HKMS § 19 lg 5. Programmi ei ole võimalik kasutada raamatupidamiseks. Seda kasutati

äriühingu töö paremaks korraldamiseks;

2) on ebaõigesti järeldatud, et programm sisaldas nullarveid, mis raamatupidamises ei

kajastunud. ERGO Kindlustuse AS-ile lõplik nullarve esitati arvete kokkuvõtte alusel. Samas on

vastustaja maksuotsuses nimetatud arved kajastanud topelt ehk leidnud, et OÜ-l Serwend tekkis

käive nii nullarvetest kui ka koondarvetest. Selline käibe topeltmaksustamine ei ole seaduslik ega

põhjendatud. Lisaks on halduskohtu poolt toimikusse esitatud arvete tähelepanuta jätmine ning

selle põhjendamata jätmine menetlusnormide oluline rikkumine;

3) on jäetud OÜ Serwend poolt esitatud tõendid tähelepanuta ning ei ole põhjendanud, miks ei

ole nimetatud tõendeid hinnatud. Sellega on kohus rikkunud HKMS § 25 lg 2. Samale

seisukohale asus ka Riigikohus lahendis nr 3-3-1-12-98. Kohus on ebaõigesti leidnud, et

OÜ Serwend ei ole maksuhaldurile esitanud raamatupidamise dokumentides kajastanud kõiki

toimunud tehinguid, s. o AS-le Autori, OÜ-le Nemm Auto, OÜ-le Atlante, OÜ-le

Elektritsentrum ja OÜ-le Pupasters esitatud arveid. Apellant esitas nimetatud arved

maksuhaldurile, mida tõendab e-kiri ja arved. Samuti kajastuvad nimetatud arved apellandi

raamatupidamises, mida tõestavad väljavõtted OÜ Serwend pearaamatust, milles on nimetatud

arved alla joonitud;

4) on ebaõigesti leitud, et väljamaksed OÜ Serwend töötajatele olid suuremad kui kajastati

osaühingu raamatupidamises. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-70-07 leidnud, et kohtuotsuse

põhjendatuse nõude üks element on tingimus, et otsuse resolutsioon ja põhjendused ei või olla

vastuolulised. Kuivõrd tunnistajad on kinnitanud, et nad ei tööta enam OÜ-is Serwend, kuid

kohus leidis, et nende ütlused ei ole usaldusväärsed, sest nad töötavad OÜ-is Serwend, siis on

kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused vastuolulised, mistõttu on kohus rikkunud

menetlusõiguse norme. M. Põldma kohtuistungil antud ütlused on vastuolus varem

tsiviilkohtumenetluses antud ütlustega. Halduskohtus 03.12.2007 toimunud kohtuistungil arvas

ta, et ta sai palka üle 7000 krooni, kuid varasemalt tsiviilkohtumenetluses on ta kinnitanud, et ta

palk oli 5000 krooni. Hoolimata asjaolust, et tunnistaja ise kinnitab, et ta mäletas vist varasemalt

täpsemalt, on kohus pidanud hilisemaid halduskohtus antud tunnistusi usaldusväärsemaks.

Töötajad said töötasu vastavalt töölepingule, mida pärast töötasu väljamaksmist ka deklareeriti.

Programmi järgi arvutatud töötasud maksuotsuses on meelevaldsed ja ebaõiged. Maksuotsuses

asutakse seisukohale, et tegelikult maksti töötajatele töötasu 40% käibest. Arvestades

OÜ Serwend majandustulemusi, siis ei olnud OÜ Serwend reaalselt võimalik maksta selliseid

töötasusid, mistõttu on maksuotsuses ebaõigesti määratud täiendavaid makseid seoses

töötasudega. Halduskohus on jätnud nimetatud väited tähelepanuta ning ei ole põhjendanud,

miks nimetatud väiteid ei arvestata;

5) on ebaõigesti leitud, et töötajate reis Kreekasse 2005 oktoobris ei olnud seotud ettevõtlusega.

Kreekas toimunud EM-ist võeti osa eesmärgiga reklaamida OÜ-d Serwend nii Eestis kui ka

mujal maailmas. Töötajad olid kaasas seepärast, et üritus eeldab meeskonnatööd ning autode ja

tehnika ülesseadmiseks on vaja mitut isikut. Seega oli reis Kreekasse seotud ettevõtlusega ning

tehtud kulutusi reklaamile ei saa käsitleda erisoodustusena. Antud väidete tõestamiseks esitas

apellant võistluste tulemuste nimekirja. Kohus ei ole nimetatud tõendile andnud hinnangut ega

põhjendanud, miks ta nimetatud tõendit ei hinda, millega rikuti apellandi arvates oluliselt

menetlusõiguse norme.

5. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palub jätta OÜ Serwend

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2007 otsuse muutmata.

Vastuväidete kohaselt:

1) on ebaõige väide, et halduskohus ei ole maksuotsuse aluseks olevat programmi vahetult

uurinud, millega on oluliselt rikkunud HKMS §-is 19 lg 5 sätestatut. Apellandi poolt programmi

sisestatud arved kajastasid tema reaalset majandustegevust ning revidendile esitatud

raamatupidamise dokumendid kajastasid vaid arveid, mida deklareeriti maksudeklaratsioonides.

Ka OÜ Serwend töötajad on kinnitanud, et programmi sisestati tegelikult teostatud tööd, mistõttu

on alusetu apellandi väide, et programmi kasutati nn mustandina. Kohus on eeltoodule andnud

hinnangu ning leidnud, et OÜ Serwend ei kasutanud programmi mustandina, samuti on

programmi kasutamise kohta vastuolulisi ja maksuhaldurit eksitavaid ütlusi andnud OÜ Serwend

juhatuse liige P. Lõiv;

2) ei ole juhatuse liige P. Lõiv osanud seletada, kui pika perioodi ja milliste tööde kohta ta Ergo

Kindlustusele koondarveid koostas. Juba maksumenetluses püüdis vastustaja kindlaks teha,

milliste programmis kajastuvate Ergo Kindlustuse nimele koostatud nullarvete kohta on hiljem

koostatud koondarved. Selleks võrdles vastustaja Ergo Kindlustusele väljastatud, OÜ Serwend

raamatupidamises kajastuvate, arvete summasid programmis olevate nullarvete summadega

erinevate ajaperioodide kohta, kuid ei suutnud kokku viia nullarveid väidetavate koondarvetega.

Ka ei nähtu OÜ Serwend raamatupidamises kajastatud Ergo Kindlustusele väljastatud arvetelt, et

tegemist on koondarvetega. Ka apellandi poolt kohtusse esitatud Ergo Kindlustuse arved ei suuda

anda ülevaadet Ergo Kindlustusele koostatud koondarvetest;

3) on väär väide, et halduskohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata apellandi poolt

maksuhaldurile esitatud ning OÜ Serwend pearaamatus kajastatud arved, mis puudutavad

toimunud tehinguid AS-dega Autori ja Nemm ning OÜ-dega Atlante, Elektritsentrum ja

Pupasters. Vastustaja tegi maksumenetluses kindlaks, et AS-de Autori ja Nemm ning OÜ-de

Atlante, Elektritsentrum ja Pupasters arveid ei ole OÜ Serwend vastavate kuude

käibedeklaratsioonides kajastanud (vt maksuotsuse lisa 2). Kuna käibedeklaratsioonides on

OÜ Serwend jätnud käibe deklareerimata, on ka maksu määramine põhjendatud. Apellant on

pearaamatu väljavõtte esitanud küll kohtule, kuid maksu määramisel on siiski oluline käibe

deklareerimine maksuhaldurile. Pearaamatu väljavõte on tehtud 18.04.2006, kuid see ei ole

usaldusväärne, sest selles on tehtud parandusi;

4) on maksuotsuses tehtud järeldused töötajatele makstud töötasude osas maksumenetluses

kogutud andmetega piisavalt tõendatud ja põhjendatud. Tunnistuste andmise ajal töötasid

K. Koppel ja M. Matvei OÜ-s Serwend ning lahkusid töölt alles 2007. M. Põldma seletus, mille

kohaselt töötajad said palka 30 - 40% töökäskude alusel tehtud tööde eest laekunud summast,

kattuvad programmi osas „saada palka“ andmetega, mistõttu on vastustaja asunud põhjendatult

seisukohale, et nimetatud osas kajastub kogu teenuste osutamisest saadud käive, millest 40% on

palk. Seisukoht, et programmis sisalduvaid palku aluseks võttes on OÜ Serwend poolt 2005 välja

makstav palk OÜ Serwend käibe juures ebamõistlikult kõrge, on alusetu ning paljasõnaline.

Kuna apellant on jätnud oma käivet maksuhaldurile deklareerimata summas 1 981 609 krooni,

siis on see tunduvalt suurem kui tegelikult väljamakstud töötasu 1 161 150 krooni. Kui sellele

lisada ka kohustuslik sotsiaalmaks 383 180 krooni ja 0,5 % töötuskindlustusmakseid

5806 krooni, mis kokku on 388 986 krooni, on ka see reaalne summa;

5) ei olnud töötajate Kreeka reis seotud OÜ Serwend ettevõtlusega. Apellant esitas halduskohtule

võistluste tulemuste nimekirja, mis ei saa olla alusdokumendiks, et lugeda töötajate

lennupiletitele tehtud kulutused OÜ Serwend ettevõtlusega seotud kuluks. K. Koppel on

11.05.2006 seletuses maksuhaldurile väitnud, et reis Kreekasse oli puhkusereis koos

messikülastusega. Ettevõtlusega seotuks võib lugeda kulusid, mis on tehtud maksustamisele

kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil ja seos nimetatud eesmärgiga on selgelt põhjendatud -

on vajalikud või kohased ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning vastav seos on selgelt

põhjendatud. Kreeka võistlustel ei osalenud mitte OÜ Serwend, vaid füüsiline isik P. Lõiv. Tema

isiklikud võistlustulemused ei anna alust lugeda OÜ Serwend töötajate reisikulusid ettevõtlusega

seotuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

21. detsembri 2007 otsus muutmata.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS

§ 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse

tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust

ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

7. Õige on halduskohtu seisukoht, et usutav ei ole apellandi väide, mille kohaselt on äravõetud

arvutiprogrammi maksuhalduri poolt muudetud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna

alust asuda teisele seisukohale. Vastustaja väitel on ta esitanud halduskohtule äravõetud

programmist sellega identse koopia ning apellandi seisukoht, et maksuhaldur on muutnud

kohtule esitatut koopiat, on paljasõnaline. Apellandi väitel tõendab programmi muutmist see, et

arvutiprogrammis on Ekstreemsport Pärnu OÜ nime taga arve nr 651206 puhul Error ning samuti

näitab arvutiprogramm Error Velma Mööbel OÜ sularahaarve nr 6167 kohal (toimik III tl 104).

Haldusasja materjalide juurde tõendina võetud väljatrükk arvutiprogrammist on toimikus I

tl 126-170 ja toimikus II tl 1-178. Väljatrükist nähtuvalt ei ole Ekstreemsport Pärnu OÜ nime

taga arve nr 651206 puhul Error (toimik III tl 32) ning samuti ei näita arvutiprogramm Velma

Mööbel OÜ sularahaarve nr 6167 kohal Error (toimik III tl 37). Halduskohus on nimetatud

tõendit vahetult asja läbivaatamisel uurinud ning seetõttu on alusetu apellandi väide, et

halduskohus on rikkunud HKMS § 19 lg 5 ja ei ole äravõetud arvutiprogrammi tõendina vahetult

uurinud.

8. Õige on halduskohtu seisukoht, et apellant kasutas programmi Serwend Majandus oma

raamatupidamises ning tegemist ei ole ainult nn. mustandiga, nagu väidab apellant. Apellandi

poolt programmi sisestatud arved kajastasid tema reaalset majandustegevust ning revidendile

esitatud

raamatupidamise

dokumendid

kajastasid

vaid

arveid,

mida

deklareeriti

maksudeklaratsioonides. Nimetatud seisukohta kinnitavad ka OÜ Serwend töötajate P. Pettai,

K. Koppeli, M. Matvei (toimik I tl 110-112; 116-118; 119-121) seletused, mille kohaselt

programmi sisestati tegelikult teostatud tööd. Programmi kasutamise kohta on OÜ Serwend

juhatuse liige P. Lõiv andnud vastuolulisi ja maksuhaldurit eksitavaid ütlusi (toimik I tl 81-103)

ning seetõttu on maksuhaldur õigesti põhjendanud nendega mittearvestamist.

9. Hinnates asjas olevaid tõendeid kogumis, on halduskohus õigesti jõudnud järeldusele, et

arvutiprogramm kajastab nullarveid, mis raamatupidamises ei kajastunud.

Siinkohal on apellant ebaõigesti leidnud, et maksuotsuses on kajastatud ERGO Kindlustuse

AS-ile esitatud arveid topelt, sest on leitud, et OÜ-l Serwend tekkis käive nii nullarvetest kui ka

koondarvetest.

Nähtuvalt juhatuse liikme P. Lõivu seletusest (toimik I tl 91-93) ei osanud ta öelda, kui pika

perioodi ja milliste tööde kohta ta Ergo Kindlustusele koondarveid koostas. Ka apellandi poolt

halduskohtule esitatud Ergo Kindlustuse arved (toimik III tl 17-24) ei suuda anda ülevaadet Ergo

Kindlustusele koostatud koondarvetest. Ergo Kindlustusele väljastatud arvetelt ei kajastatu, et

tegemist on koondarvetega. Vastustaja väitel võrdles maksuhaldur Ergo Kindlustusele väljastatud

ning OÜ Serwend raamatupidamises kajastuvate arvete summasid programmis olevate nullarvete

summadega erinevate ajaperioodide kohta, kuid ei suutnud kokku viia nullarveid väidetavate

koondarvetega.

10. Ebaõige on apellandi väide, et halduskohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata tema poolt

maksuhaldurile esitatud ning OÜ Serwend pearaamatus kajastatud arved, mis puudutavad

toimunud tehinguid AS-dega Autori ja Nemm ning OÜ-dega Atlante, Elektritsentrum ja

Pupasters. Maksuotsuse lisa nr 2 kohaselt (toimik I tl 62-64) ei ole OÜ Serwend vastavate kuude

käibedeklaratsioonides kajastanud AS-de Autori ja Nemm ning OÜ-de Atlante, Elektritsentrum

ja Pupasters arveid. Kuna käibedeklaratsioonides on OÜ Serwend jätnud käibe deklareerimata,

on ka maksu määramine põhjendatud. Maksu määramisel on siiski oluline käibe deklareerimine

maksuhaldurile, mitte aga see, kas arved on kajastatud pearaamatus. Lisaks sellele on õige

vastustaja seisukoht, et pearaamatu väljavõte (toimik III tl 10-14) ei ole usaldusväärne, sest selles

on tehtud parandusi.

11. Halduskohus on õigesti, hinnates asjas olevaid tõendeid, leidnud, et tuvastatud on

OÜ Serwend töötajatele suuremate väljamaksete tegemine, kui on kajastatud osaühingu

raamatupidamises.

Iseenesest õige on apellandi väide, et tunnistajad M. Matvei ja K. Koppel ei olnud enam

halduskohtus ütluste andmise ajal OÜ Serwend töötajad, kuid samas see asjaolu ei anna alust

tõendite ümberhindamisele kogumis. Tunnistaja K. Koppel on oma 11.05.2006 seletuses

maksuhaldurile (toimik I tl 118) väitnud, et ei mäleta, mis oli tema töötasu 2005. aastal, samas

aga halduskohtus ütluste andmisel, mis toimus 23.10.2007 (s. o rohkem kui aasta pärast), ta

mäletab, et palga suurus oli 2500 krooni. Tunnistaja M. Matvei poolt halduskohtu istungil antud

ütluste kohaselt (toimik III tl 83) palk kasvas iga natukese aja tagant, lõpuks oli 10 000 ringis;

2005. aasta vahepeal palk tõusis, aga täpselt ei mäleta. Seega ei selgu nimetatud tunnistajate

ütlustest, kui suurt palka nad täpselt said vaidlusalusel perioodil.

Halduskohus on õigesti hinnanud tunnistaja M. Põldma ütlusi ning apellatsioonkaebuses väidetu

ei anna alust hinnata neid teisiti. M. Põldma kohtuistungil antud ütluste (toimik III tl 101)

kohaselt see summa, mis talle tegelikult maksti ja see summa, mis deklareeriti maksuametile,

olid erinevad. Seda, et talle maksti nn. ümbrikupalka, on M. Põldma kinnitanud ka oma seletuses

maksuhaldurile 09.05.2006 (toimik I tl 122-125). M. Põldma seletus maksuhaldurile selle kohta,

et tegelikult said töötajad palka 30 - 40% töökäskude alusel tehtud tööde eest laekunud summast,

on kooskõlas ka arvutiprogrammi osa „saada palka“ andmetega.

12. Apellandi seisukoht, et programmis sisalduvaid palku aluseks võttes oleks OÜ Serwend poolt

2005 välja makstav palk osaühingu käibe juures ebamõistlikult kõrge, on alusetu. Arvestades

apellandi poolt maksuhaldurile deklareerimata jäetud käivet summas 1 981 609 krooni, siis kattis

see tegelikult väljamakstud töötasu 1 161 150 krooni. Kui sellele lisada ka kohustuslik

sotsiaalmaks 383 180 krooni ja 0,5 % töötuskindlustusmakseid 5806 krooni, mis kokku on

388 986 krooni, on ka see reaalne summa, mida oli apellandil võimalik maksta.

13. Halduskohus on õigesti leidnud, et töötajate Kreeka reis 2005 oktoober ei olnud seotud

OÜ Serwend ettevõtlusega.

Apellandi poolt halduskohtule esitatud võistluste tulemuste nimekiri (toimik III tl 12-16) ei

tõenda seda, et töötajate lennupiletitele tehtud kulutused saab lugeda OÜ Serwend ettevõtlusega

seotud kuluks. Kreekas toimunud võistlustel ei osalenud mitte OÜ Serwend, vaid füüsiline isik

P. Lõiv ning tema isiklikud võistlustulemused ei anna alust lugeda OÜ Serwend töötajate

reisikulusid ettevõtlusega seotuks.

Vastavalt TuMS §-le 32 lg 1 võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik

maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega

seotud kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kulu ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud

maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise

ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud.

Antud juhul ei ole tõendatud see, et kulu seoses Kreeka sõiduga olid tehtud maksustamisele

kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või see oli vajalik või kohane sellise ettevõtluse

säilitamiseks või arendamiseks. Kulu seos ettevõtlusega ei ole selgelt põhjendatud.

14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 kohaselt apellandi

poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude

taotlust ei ole esitanud.

Agu Timmi

Maili Lokk

Viivi Tomson