3-07-1484/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 31.märts 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1484 Haldusasi S.T kaebus Rapla Vallavolikogu 15.12.2006 otsuse nr 81 lisa 1 osaliselt tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.märts 2008 Kohtuistungil osalenud isikud S.T esindaja advokaat Ljudmila Tamar Rapla Vallavolikogu esindajad Veljo Väärsi ja Ülo Saar RESOLUTSIOON Jätta S.T kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1. Kodila sovhoosi direktori 3.04.1989 käskkirjaga nr 27 eraldati S.T-le seoses väikeetevõtte loomisega õie-aiamaad 0,31 ha endise Kodila koolimaja juures.

2. 19.04.1989 sõlmiti Kodila sovhoosi töötaja S.T ja Kodila sovhoosi vahel ostu-müügi leping, mille kohaselt S.T ostis Rapla rajoonis, Rapla külanõukogus, Kodila sovhoosi maaalal asuva maja nimetusega „Põlduri“ koolimaja.

3. 06.07.1989 on Kodila sovhoosi töötaja koostanud akti nr 39 S.T-le Raka külas maa looduses eraldamise kohta.

4. 23.12.1997 esitas S.T Rapla Vallavalitsusele avalduse maa ostmiseks. Maa asukohaks on avalduses märgitud Rapla vald Raka küla, krundi pindala 0,31 ha.

5. Rapla Vallavolikogu 15.12.2006 otsusega nr 81 otsustati võtta Rapla valla kohalike ja erateede nimekirja maanteed, tänavad, jalgteed ja jalgrattateed vastavalt lisale 1. Lisast 1 nähtub, et valla kohalike teede nimekirja võeti muuhulgas Aaviku tee (tee nr 6690769).

6. Rapla Vallavolikogu 25.01.2007 otsusega nr 13 on vald otsustanud taotleda munitsipaalomandisse Rapla vallas asuvad kohalikud maanteed, tänavad, jalgteed ja jalgrattateed.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

7. Kaebaja soovis 2006.a. tellida maamõõdutöid Raka külas maa-alal suurusega 0,31 ha ning mille erastamise kohta oli ta 23.12.1997 esitanud Rapla Vallavalitsusele maa ostmise avalduse. Siis selgus talle, et plaanimaterjali alusel ei ole võimalik kinnistut moodustada, sest osa tema kasutuses olnud maad oli ilma tema nõusolekuta juba erastatud naabrile O.L-ile. Kaebaja lootis erastada ülejäänud maa, kuid vallavalitsus otsustas vähendada talle erastamisele kuuluva maatüki krundisisese tee aluse maa võrra kuni 0,19 ha lugedes seda teed kohalikuks teeks. 15.12.2006 võttis Rapla Vallavolikogu vastu otsuse, millega kandis valla kohalike teede nimekirja muuhulgas kaebaja krunti läbiva Aaviku tee. 02.07.2007 koostas Rapla Vallavalitsus teenindusmaa määramise käigus moodustatava kinnistu piiride kulgemise ettepaneku, mille kohaselt kuulub kaebajale erastamisele ca 0,19 ha ning osa krundist, mida läbib Aaviku tee, jääb välja.

8. Kaebaja leiab, et Rapla Vallavolikogu 15.12.2006 otsus rikub tema õigusi saada maa omanikuks seaduses ettenähtud korras ja alustel. MaaRS §221 lg 1 ja §7 lg 51 järgi elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. MaaRS §6 lg 31 sätestab, et teed ning tehnovõrgud ja rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised selle seaduse tähenduses. Teeseadus sisaldab regulatsioone, millest saab järeldada, et üldjuhul on teeomand ja maaomand lahutamatult seotud. Kaebaja leiab, et sisuliselt ei ole Aaviku teed olemas ja selle tee vallateena pidamine, ehk suure hulga elanike poolt pidev kasutamine raskendab elamu kasutamist ning mõjub sellele kahjustavalt, lisaks rikub tee kaebaja privaatsust ja vähendab loodava kinnistu väärtust. Ehitusspetsialist A.A arvamuse kohaselt elamu avariieelne olukord on eeldatavalt tingitud liiga välisseina lähedale rajatud Aaviku autoteest. Samuti leidis spetsialist, et autotee on ohtlik ka liiklusohutuse seisukohast ning ei vasta seaduse nõuetele. Tee kahjustab ehitise põhjapoolsesse seina paigaldatud geodeetilist märki nr 395, kuna sel juhul puudub geodeetilise märgi kaitsevöönd, mis peab olema 3 m. Kuna elamu omanikul on õigus erastada maad vastavalt maakasutusele, siis kohaliku tee staatuse andmine osale tema krundist toob kaasa krundi vähendamise juba selle kasutamise ajal. Isegi kui teealune maa kaebajale siiski erastatakse, ei soovi kaebaja kanda TeeS-s ja Rapla valla heakorra eeskirjades ette nähtud kohaliku teega seotud kohustusi. Kaebaja on seisukohal, et kohaliku liiklemise korraldamiseks ei ole Aaviku teed rajada vaja, sest kõigil kaebaja maatükki ümbritsevatel kinnistutel on juurdepääsud avalikult teelt olemas. Kaebaja leiab veel, et AÕSRS §2 lg 2 järgi ei laiene AÕS omandireformi käigus vara tagastamisele, erastamisele jms.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

Rapla Vallavolikogu vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata.

9. Vastustaja vaidleb vastu kaebaja seisukohale, millest järeldub asjas Rapla Rajooni RSN TK aktile nr 39 6.07.1989 otsustava tähenduse andmist maa erastamise ulatuse määramisel. Kaebuses puuduvad viited õigusaktide sätetele, mis annaksid alust vastavaks seisukohaks. Märgitud akti täitevkomitee otsusega kinnitatud ei ole. Dokument kinnitati ainult Kodila sovhoosi direktori poolt ning maavaldaja esindajana kirjutas sellele alla majandi töötaja M.I. Vastustaja vaidleb vastu kaebaja hinnangule, et otsuses märgitud tee on krundisisene tee. Samuti ei leidu õigusaktidest sellist mõistet.

10. Vastupidiselt kaebaja väitele, ei olnud 19.04.1989 sõlmitud ostu-müügilepingu objektiks mitte elamu, vaid „Põlduri koolimaja“. Maja ehitati koolimajaks ning seda kasutati samal eesmärgil. Lepingust nähtuvalt puudus hoones elamispind. Samuti ei ole lepingus märgitud maatüki suurust. Järelduvalt ehitati hoone ilma krundi väljamõõtmiseta. Vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigust maad ostueesõigusega erastada. Kaebaja viited MaaRS §221 lg 1 ja §7 lg 51 ei ole asjakohased. Märgitud sätted reguleerivad tiheasustusega aladel elamu juurde teenindusmaa määramist. Antud asjas ei ole tegemist tiheasustusega ning elamuga.

11. Vastustaja vaidlustab kaebaja seisukoha antud asjas MaaRS §6 lg 31 kohaldamisest. Maatükki läbiv tee on hädavajalik naaberkinnistutele tagamaks neile juurdepääsu. Otsuse tegemisel pidas vastustaja silmas vallaelanike huve, mitte ainult kaebaja huve. Kaebuses märgib kaebaja ka ise, et teed kasutab pidevalt suur hulk elanikke. Kõnealune tee rajati 70.ndatel aastatel kohaliku põllumajandusmajandi poolt. Tee rajamiseks kasutati kruusaga täitmist ja selle tee näol pole tegemist nn „põlluvaheteega“. Põhjendamatu on kaebaja väide tema poolsest tee korrashoidmisest. Teed on hoidnud ja hoiab korras AS SMR Teed Rapla Vallavalitsusega sõlmitud lepingu alusel. Tulenevalt AÕS §155 lg 1 ja §156 lg 1 on seadusandja seadnud primaarseks juurdepääsu tagamise ja avaliku tee talumise kohustuse, mitte aga kinnisasja omaniku õigused. Vaidlusaluse tee valla teede nimekirja võtmisega jälgiski vastustaja märgitud põhimõtet. Tee likvideerimine ei ole millegagi põhjendatud. Uute juurdepääsuteede rajamine nõuaks märkimsiväärseid materiaalseid kulutusi ning teeniks ainult kaebaja huve. Vastustaja ei näe mingeid põhjusi eelistamaks avalikele huvidele kaebaja huvisid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ja uurinud kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:

12. HKMS §7 lg 1 ja §10 lg 2 p 4 kohaselt on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine ning kaebaja peab kaebuses märkima põhjused, miks ta loeb haldusakti oma õigusi rikkuvaks. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi.

13. Rapla Vallavolikogu 15.12.2006 otsuse nr 81 p 1 otsustati võtta Rapla valla kohalike ja erateede nimekirja maanteed, tänavad, jalgteed ja jalgrattateed vastavalt otsuse lisale 1. Kaebaja taotleb selle otsuse lisa 1 tühistamist osas, millega kanti Rapla valla kohalike teede nimekirja Aaviku tee, pikkusega 45 m (tee nr 6690769). Kaebaja väidetel rikub vaidlustatud otsuse p 1 Aaviku tee valla kohaliku teena nimekirja võtmine tema õigust erastada ostueesõigusega maa suuruses, mida ta on kogu aeg alates ehitise ostust kasutanud ja milline on temale looduses eraldatud. Kohus kaebaja väitega ei nõustu ja leiab, et Aaviku tee kohaliku maanteena valla teede nimekirja võtmine ei riku iseenesest kaebaja subjektiivseid õigusi maa ostueesõigusega erastamisel. Kohus leiab, et valla teede nimekiri omab vaid informatiivset tähendust ja nimekirjast ei saa sõltuda kaebaja õigused maa ostueesõigusega erastamisele.

14. MaaRS §20 lg 1 kohaselt erastamisele kuulub maa, mida muuhulgas ei anta munitsipaalomandisse. MaaRS §28 lg 1 p 1 kohaselt munitsipaalomandisse antakse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Rapla Vallavolikogu 25.01.2007 otsusega nr 13 on otsustatud taotleda munitsipaalomandisse Rapla vallas asuvate kohalike maanteede, tänavate jne. tee alune maa. Vabariigi Valitsuse 2.06.2006 määrusega nr 133 kinnitatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ (edaspidi – Kord) §2 lg 1 kohaselt otsustab maa munitsipaalomandisse andmise MaaRS §28 lg 1 p-des 1,3,4,5,7 ja 8 nimetatud maa osas munitsipaalomandisse taotletava maa asukoha järgne maavanem. Seega võib kaebaja õigusi maa ostueesõigusega erastamisel rikkuda Rapla maavanema otsus, millega antakse Rapla valla munitsipaalomandisse Aaviku tee teemaa. Eeltoodut arvestades ei mõjuta kaebaja õigust ostueesõigusega erastada väidetavalt tema õiguspärases kasutuses olevat maad mitte vaidlustatud otsuse lisa 1 (Aaviku tee kohaliku teena valla teede nimekirja kandmine), vaid valla omandiõiguse tekkimine teemaale vastavalt tulevikus tehtavale Rapla maavanema otsusele. Kohus märgib siinkohal, et tulenevalt Korra §6 lg 2 p 8 §7 lg 1 ja 2 peab kohaliku omavalitsuse volikogu vastava otsuse alusel koostatud maa munitsipaalomandisse andmise taotlus sisaldama ka andmeid teiste isikute taotluste kohta selle maa ostueesõigusega erastamiseks ja maavanemal on õigus nõuda taotluse läbivaatamise ajal maa seniselt kasutajalt ja erastamise õigustatud subjektilt täiendavate andmete, dokumentide, selgituste ja kirjalike seisukohtade esitamist ja et puudulikult koostatud taotluse (toimiku) jätab maavanem puuduste kõrvaldamiseni läbi vaatamata. Seega on kaebajal õigus osaleda maa munitsipaalomandisse andmise menetluses ja vaidlustada hiljem maa munitsipaalomandisse andmise otsus.

15. Kuna käesoleval juhul on lahendamata teemaa munitsipaalomandisse andmise taotlus, siis on antud asjas asjakohatud kaebaja väited ehitisele teenindamiseks vajaliku maa määramisest. Sellekohased väited on asjakohatud veel ka seetõttu, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa määrab vallavalitsus, mitte aga vallavolikogu ja kui kaebaja pole nõus mingi Rapla Vallavalitsuse poolt teostatava maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguga, siis on tal õigus esitada kaebus konkreetsele Rapla Vallavalitsuse toimingule või haldusaktile.

16. Kuna Rapla Vallavolikogu 15.12.2006 otsuse nr 81 p 1 lisa 1 osas, mis puudutab Aaviku tee võtmist Rapla valla kohalike teede nimekirja, ei riku kaebaja õigusi, siis ei pea kohus kontrollima selles osas selle otsuse seaduslikkust. Sellisele seisukohale on Riigikohtu halduskolleegium asunud määrustes nr 3-3-1-64-00, 3-3-1-25-99 ja 3-3-1-53-03.

Marion Vakker Kohtunik